Silt: Monika Undo

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Hiljuti ilmus Joonas Sildre graafiline romaan „Värviline Mägi“, mis jutustab Konrad Mäest. Mäe loomingu üheks lähtepunktiks oli impressionism. Impressionismi keskmeks on teatavasti looja muljed, hetkemeeleolud. Sõna mulje on luuletaja Villem Grünthal-Ridala välming. Algselt pakkus ta hoopis muljend, kuid lõpuks jäi see käibele muljena. Grünthal-Ridala sõnul sündis muljend kevadisel jalutuskäigul heinamaal. 1909. aasta Postimehes nimetati muljendit ja muljet aga keele umbrohuks ja soovitati tuletisi mõja ja mõige. Villem Grünthal-Ridala luules oli eriline koht hetkemuljete vahendamisel, mistõttu pole ka ime, et ta on loonud impressionismi olemust edasi andva sõna mulje.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] 21. novembril on teretamise päev. Teretamata jätmist on alati peetud ebaviisakaks. Kui aga vanasti teekäija töötegijast teretamata möödus, hõigati talle pilkamiseks järele: „Kas krapiga siga nägid?“

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]

8. novembril möödub 260 aastat Otto Wilhelm Masingu (1763–1832), õ-tähe looja sünnist.

August Sang on Masingust kõnelevas luuletuses kirjutanud: „Mees pasteldes, kes välja põldu kündis, / uut vagu alustas ja hõikas: „Nõõ!” … / Mees kambris haaras sulepea ja sündis / uus pookstav tema käe all – sündis „õ”.” Päris nõnda õ muidugi ei sündinud. Kuidas Masing aga ikkagi õ-ni jõudis? Oma osa mängis Masingu pärinemine idamurde alalt. Õ-häälik on idamurdes levinum kui teistes murretes, näiteks õksad (oksad) ja õtsib (otsib). Võiks öelda, et Masing lausa kümbles õ-s. Lisaks tuleb Masingu puhul esile tõsta tema suurepärast eesti keele oskust.

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Teisipäevasest Lääne Elust võis lugeda, et Läänemaal käib kuus mälumängusarja. Siinkohal mälumängust.

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] „On homme ju hoopis parem päev“ – nii kõlavad laulusõnad. Kui tekib vajadus tänaseid tegemisi homse varna lükata, on raske leida tabavat eestikeelset sõna. Võib ju öelda mañana, aga see on hispaania keeles.

[caption id="attachment_179531" align="aligncenter" width="1024"] Udu Haapsalus. Foto: erakogu[/caption] Nädal algas Haapsalus tiheda uduga.

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="2000"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Sõnaus oli sõnavõistlus, mille president Toomas Hendrik Ilves kuulutas välja 2010. aastal. Sõnavõistluse üheks esiletõstutud sõnaks oli mäletatavasti kestlik (jätkusuutlik, elujõuline), mis jõudis 2013. aastal ilmunud ÕSi.

[caption id="attachment_384057" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto Andra Kirna[/caption] Tšehhi jalatsitootja Botas järgi kutsuti nõukogude ajal spordijalanõusid botasteks. Peagi hakati botaste asemel ütlema tossud.

[caption id="attachment_384057" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto Andra Kirna[/caption] Kirjandil on meie koolisüsteemis olnud oluline roll. Kirjandit tähtsustati juba 1930. aastatel, näiteks gümnaasiumisse astuda soovijad pidid tihtipeale kirjandi kirjutama, paljudes koolides oli kirjand üheks lõpueksamiks. Millal aga hakati kasutama sõna kirjand?