Silt: Monika Undo

[caption id="attachment_384057" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto Andra Kirna[/caption] Tšehhi jalatsitootja Botas järgi kutsuti nõukogude ajal spordijalanõusid botasteks. Peagi hakati botaste asemel ütlema tossud.

[caption id="attachment_384057" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto Andra Kirna[/caption] Kirjandil on meie koolisüsteemis olnud oluline roll. Kirjandit tähtsustati juba 1930. aastatel, näiteks gümnaasiumisse astuda soovijad pidid tihtipeale kirjandi kirjutama, paljudes koolides oli kirjand üheks lõpueksamiks. Millal aga hakati kasutama sõna kirjand?

[caption id="attachment_397673" align="alignnone" width="2000"] Emakeelepäeval kauneimat eestikeelset sõna valinud Haapsalu põhikooli kaheksandikud e-eksamit ilmselt veel tegema ei pea. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Üheksanda klassi õppurid said sel aastal esimest korda teha eesti keele e-eksamit, Läänemaa koolidest osalesid e-katseeksamil ainsana Haapsalu põhikooli vene osakonna õpilased. Haapsalu põhikooli õpilased testisid e-eksamit aines eesti keel teise keelena. Haapsalu põhikooli õppealajuhataja Aive Saadjärv ütles Lääne Elule, et kerge see õpilastele polnud. „Eksam sisaldas nii B1 kui B2 taseme ülesandeid. Keeruline oli see eelkõige selle pärast, et praegu teevad B2 tasemel eksamit gümnaasiumiõpilased,“ ütles Saadjärv. E-eksami tulemused selguvad mai lõpul. Saadjärv arvates saabki eesti keel teise keelena olema ilmselt esimene, kus e-eksamit kasutama hakatakse. „E-eksamitest on juba kaua räägitud. Olles ise selle eksamiga hindajana seotud, julgen küll öelda, et on näpuvigu, mida ilmselt pastakaga kirjutades ei teeks,” ütles Saadjärv. Ta tõi näiteks „ie” kirjutamise „ei” asemel.

[caption id="attachment_395689" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa ühisgümnaasiumis tegi eile eesti keele riigieksamit 101 abiturienti. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Eile tegid abituriendid eesti keele riigieksamit, Läänemaa koolilõpetajad eelistasid teemat, mis käsitles väikese riigi võimalusi silma paista. Enne kella kümmet olid Läänemaa ühisgümnaasiumi koridorid saginat täis – eesti keele riigieksamile pääsemist ootas 101 abiturienti. Ühisgümnaasiumi direktori Ain Iro sõnul oli eksaminande tänavu 25 võrra rohkem kui mullu, kokku kirjutasid nad kuues klassiruumis. Enne eksami algust palusid õpetajad õpilastel avada šokolaadid, et tööd kirjutades poleks krabistamist. Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse õpilase lugemis- ja kirjutamisoskust. Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidele, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteaduslikke tekste. Kirjutamisosas tuleb eksaminandil luua 400sõnaline arutlev kirjand ning see pealkirjastada.

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Aino Pervik saab täna, 22. aprillil 91-aastaseks. Tema loodud tegelaste galerii on koloriitne. Üks, kelleta meie lastekirjandust ette ei kujutaks, on kahtlemata Kunksmoor. Muide, tänavu täitub „Kunksmoori“ ilmumisest 50 aastat. Miks aga sai Kunksmoor just säärase nime?

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="2000"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Keeleteadlane Johannes Voldemar Veski, kes tihti on jäänud teise Johannese, Johannes Aaviku varju, on sõnavara rikastamise üheks olulisemaks allikaks pidanud meie murdeid. Sõnaloomes oli Veskil suureks eeskujuks, võiks öelda, et peamiseks lätteks, Wiedemanni sõnaraamat.

[caption id="attachment_384057" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] „Kas siis selle maa keel / laulu tuules ei või / taevani tõustes üles / igavikku omale otsida?“ Nõnda küsis 19. sajandi alguses esimene eesti luuletaja Kristjan Jaak Peterson. 14. märtsil on emakeelepäev. 14. märtsil 222 aastat tagasi sündis Kristjan Jaak Peterson. Luuletaja Gustav Suits pidas Petersoni meie esimeseks nooreestlaseks, kel oli nooruslikku julgust, hoogu ja lootust, kelle värsid voolasid vabalt ja rahvapäraselt. Kristjan Jaak Peterson pidas end eestlaseks. Petersoni isa oli eestlane, ema mitte (suure tõenäosusega oli ema kas lätlane või liivlane). Lisaks kippus olema nõnda, et haridust saanud eestlased pöörasid selja oma rahvusele ja keelele. See ei kehtinud Petersoni puhul. Temal oli usku maakeelde.

caption id="attachment_391910" align="aligncenter" width="1620"] Kristjan Jaak Petersoni ausammas Tartus Toomemäel, autorid Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Foto: Vikipeedia / Sander Säde[/caption] „Kas siis selle maa keel / laulu tuules ei või / taevani tõustes üles / igavikku omale otsida?“ Nõnda küsis 19. sajandi alguses esimene eesti luuletaja Kristjan Jaak Peterson. 14. märtsil on emakeelepäev. 14. märtsil 222 aastat tagasi sündis Kristjan Jaak Peterson. Luuletaja Gustav Suits pidas Petersoni meie esimeseks nooreestlaseks, kel oli nooruslikku julgust, hoogu ja lootust, kelle värsid voolasid vabalt ja rahvapäraselt.

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Täna, 4. märtsil möödub 158 aastat kirjanik Eduard Vilde, meie esimese menukirjaniku sünnist. Omal ajal peeti Vildet murdesõnade kirjekeelde toojate esinumbriks. Põhiliselt ammutas Vilde sõnu kodukoha murdest, aga üle ega ümber ei saanud ta ka Wiedemanni sõnaraamatust.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] 13. veebruar on rahvusvaheline raadiopäev. Raadiot on kõnekeeles nimetatud veel krapiks. Miks just nõnda?