Silt: Monika Undo

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Eesti keeles on palju hüüdsõnu, näiteks oi, ahaa, tohoh. Hüüdsõnade perre võiks lisanduda ka ohõõ. Ohõõ on Johannes Aaviku välming ja tähendab „Oh häda!“.

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Suulas on Põhja-Eesti murdesõna ja tähendab sõnaosavat; mitte suu peale kukkunut; lisaks keelepeksjat. „Eesti murrete sõnaraamatus“ on „Suulas inimene ei pea suud“ (Ambla). Suulas esineb „Uute ja teiste vähemtuntud sõnade sõnastikus“, selles on sünonüümina ka suilas.

Läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Monika Undo raamat „Keele konksvingerdusi“ kandideerib 2023. aasta keeleteo auhinnale, mida annab välja haridus- ja teadusministeerium. „Keele konksvingerdusi“ avab eesti keele sõnarikkuse. Kogumikku koondas autor Lääne Elu Keeletarga rubriigis ilmunud sõnavested, kus ta avastab ja pühendab ka lugejaid eesti keele unustatud sõnade maailma. Esimene veste sõnast „jäätis“ ilmus 2021. aasta 13. veebruaril, aga mitte magusa maiuse, vaid ilma mõttes: jäätis tähendab ka jääkorda.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] 30. jaanuaril on eesti kirjanduse päev ja sel puhul saab Haapsalu raamatukogus külastada luulepanka. Siinkohal on paslik olla luulelainel ja peatuda Johannes Aaviku loodud kalambuuril „nii mõnigi eesti luuletus on luuletus“.

Kukulind, odralind, metsakukk, hõbenokk, kägi – need on vaid mõned tänavuse aasta linnu käo rahvapärased nimetused. Kägu, kes olevat tekkinud vaeslapse luudest, on üks populaarsemaid linde meie folklooris. Fakt on, et käojaani ajama sai populaarseks, kui ajakirjanik ja följetonist Ernst-Aleksander Joll (1902–1935) avaldas Jaan Käo nime all humoristlikke vesteid (1927–1935).

Lõppenud aasta parima raamatu tiitlile kandideerivad teiste hulgas Monika Undo „Keele konksvingerdused” ja Piret Jaaksi „Taeva tütred”.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Sõnadest nelge, nelgus ja nelgetsema õhkub helgust ja pehmust. Nelge on mitterange, pehme, heatahtlik, salliv ning selle loomise au kuulub Johannes Aavikule.

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]

24. detsembril möödub 180 aastat Lydia Koidula sünnist.

Koidula esikkogu „Waino-Lilled“ (1866) ilmus anonüümselt. Kogu arvustas Carl Robert Jakobson, kes pidas „Waino-Lilli“ sobivaks ka saksa rohtaeda. Ühtlasi oli Jakobson pseudonüümi Koidula ristiisa. Koidula pidas pseudonüümi ilusaks, luulelikuks, koguni müstiliseks ja kõrgelennuliseks, säärase pseudonüümi kandmine oli tema arvates paras julgustükk. Koidula ise soovis kirjanikunimeks võtta Blatt (saksa keeles leht) just nime vähenõudlikkuse pärast. Samas Jakobsoni pakutud variant Koidulale meeldis ja ta asus seda kohe kasutama.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Keeleteadlane Johannes Voldemar Veski lähtus sõnaloomes põhimõttest, et uusi sõnu tuleks otsida vanast kirjakeelest ja murretest. Kui Johannes Aavik oli tehissõnade propageerija, siis Johannes Voldemar Veski hoiak tehissõnadesse oli pigem tõrjuv. Samas on ka Veski olnud tehissõnade autor. Üheks sõnaks, mille autoriks võib Veskit pidada, on tuvastama.

Läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Monika Undo sulest ilmus teos, mis avab pead pööritama paneva sõnarikkuse. Mis oleks, kui greibi asemel küsida poemüüjalt jõmmelgat? Kas hommendada või mitte? Milline püks ei kuiva? Kas uute polgude avastamiseks sobib ainult suvi või ka talv? Kas vurtsvasser maitseb paremini kui limonaad? Miks ei võiks meie võidlased kuje vaavata? See on vaid ahtake valik Lääne Elu laupäevases Keeletarga rubriigis ilmunud sõnavestetest, kus Undo avastab ja pühendab lugejaid eesti keele unustatud sõnade maailma, millest ta pani kokku raamatu