Silt: Monika Undo

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]   Kohe-kohe algab uus kooliaasta. Kes aga on butiikkooli minemas? Butiik on väike kvaliteetsete moekaupade kauplus. Keeleteadlane Tiiu Erelt on „Terminiõpetuses“ (2007) kirjutanud, et „ei ole mõtet laenata prantsuse keelest sõna boutique, et see ära labastada kirjakujuks putiik. Sel juhul on parem omasõna „moepood“. Moepood pole juurdunud, küll aga butiik. Butiigist on ühtlasi saanud väga populaarne liitsõna esiosa. Sõnaveebis on nii butiikmaja kui ka butiikhotell. Kuid peale nende on innukalt ja julgelt kombineeritud liitsõnu, mille üks komponent on butiik.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Sel nädalal tähistame Haapsalu 745. sünnipäeva. Haapsalu etümoloogiast ja erinevatest nimekujudest on palju räägitud ja kirjutatud. Kuidas aga öelda Haapsalu elaniku kohta: kas haapsallane, haapsalulane või hoopis haapslane?

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Kuna Kärme Küüliku eest varastatud roheline jänesekuju on õnnelikult koju tagasi jõudnud, siis ei saa mööda sõnast küülik. 20. sajandi alguses avaldasid mitmed keeleteadlased üleskutseid leida kodujänesele sobiv vaste. Johannes Aavik näiteks kirjutas: „Naiivne ja yhtlasi ebatäpne on ka kodujänes, sest on ka metskodujäneseid”. Teema oli aktuaalne veel 1930ndatel.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]   Keeleteadlane Andrus Saareste on sõnakasutuse mõttes jaganud Eesti kalja- ja taari-alaks. Eesti talurahvale omase linnaste, jahu või leiva leotisest pärmi toimel kääritatud joogi nimetustena on meil kasutusel olnud kali ja taar. Vahel on nii kalja kui taari peetud samaks joogiks, mõnikord pisut erinevaks. Kalja algupära ei ole täpselt teada. Ka sõna taar puhul on küsimusi mitmeid, on arvatud, et tegu võib olla skandinaavia laenuga. Vanaislandi keeles on tár pisar, vanarootsi keele tār on pisar; samuti tilk, piisk.

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Täna on Haapsalus toidufestival Maitsete Promenaad ja seetõttu maiuspala ka keelegurmaanidele – juttu tuleb kokaraamatutest. Muide, esimene eestikeelne tõlgitud kokaraamat ilmus juba 1781. aastal. Kokaraamatutest saab aimu, kuidas on ajaga muutunud toiduterminoloogia, milliseid uudis- või murdesõnu on eelistatud.

[caption id="attachment_425453" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo foto[/caption] 11. mai lõuna ajal tabas Haapsalus asuva mereäärse kortermaja elanikke üllatus, kui taevast või kolmekorruselise maja katuselt prantsatas esimese korruse terrassile Eesti kõige suurem lind luik. Lendu tiivuline terrassilt tõusta ei saanud, ka oli lind jalga väänanud. Appi ruttas keskkonnainspektor. Luike puuri saada polnud sugugi lihtsate ülesannete killast, aga lõpuks see siiski õnnestus.

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] „Need on nurmenukud kallid / kaela ümber soojad sallid“. Nõnda kõlab Heljo Männi luuletus „Nurmenukk“. Nurmenukud rõõmustavad praegu oma õiteiluga. Nurmenukk on armastatud taim, mida kinnitavad arvukad rahvapärased nimetused. Ja neid on rohkem kui 200! Botaanik Gustav Vilbaste on kirjutanud, et „taimenimed on osa rahvaluulest“, nende loomisel on arvestatud nii taime omaduste kui ka välimusega.

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Sõnad, mis pole käibele tulnud, võivad vahel sõnasalves oma aega oodata. Üheks sääraseks on ekkima. „Ekib kyll, aga sadama ei hakka“ ja „Mis sa muidu ekid“ – laused Johannes Aaviku „Uute sõnade sõnastikust” (1919). Ekkima tähendab midagi teha tahtma, aga ometi kõhklema.

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Haapsalus oli hiljuti võimalus jälgida taeva vehklemist ehk virmalisi. Saareste „Eesti keele mõistelises sõnaraamatus“ on kirjas, et „Ni pea päike lahkund, on Jummala sädeluse järele wirmalised walgust teggemas“. Virmalisi on murretes nimetatud näiteks vilvaristeks ja virvelasteks. Virmalistest rääkides öeldakse veel, et taevas tapleb, taevas on lõkkel, virulased vihtlevad. Virmalisi on peetud taeva all vihtlevateks murueide tütardeks. Virmalisi võivat tekitada ka nõiad. Lisaks on arvatud, et virmalised on taevas võitlevad hukkunud sõjameeste hinged.