Silt: Monika Undo

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Eesti tuntud tänavakunstnik Edward von Lõngus, keda on võrreldud Banksyga, jäädvustas eelmisel nädalal lauluväljaku alale mitu kunstitööd. Enim on saanud tähelepanu üleskutse lisada oma nimi tööle, millest haaras kinni ka president Alar Karis. Mida aga tähendab lõngus? Lõngus tuleb sõnast lõnkuma ja sellel on Andrus Saareste „Eesti keele mõistelise sõnaraamatu” järgi mitu tähendust. Longus ehk lõngus on lõdvalt, nõrgalt rippumas, ripakil olev (lilled on lõngu

[caption id="attachment_384057" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto Andra Kirna[/caption] „Segadus” tähendab segast, sassis olekut, olukorda. Segadusel on olnud mitu murdevastet, näiteks pudra-padra (puhas pudra-padra), präsu. Aga teinekord võib segadus ka segadust tekitada. Andrus Saareste „Eesti keele mõistelises sõnaraamatus” on lause „Siis pandi üks kulbitäis sinna panni seda segadust” (Jõhvi). Nime

[caption id="attachment_384057" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto Andra Kirna[/caption] Kui toidul ei ole olnud sobivat eestikeelset vastet, on kokaraamatutes üritatud seda viga parandada. Varemalt kasutati tihti kirjeldamist, mis aga muutis toidunimetused väheke kohmakaks, näiteks „panni praad raiutud elaja lihast”. Põnev on jälgida, kuidas eri aegadel on kokaraamatutes nimetatud kotlette. Saksa keeles on kotlet

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] „Suuremp ku kuldsitikas, lennab mai kuus” – just nii on kirjeldatud Iisakul m

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Mis ühendab metsliisut ja krönksi? Nii metsliisu kui ka krönks tähendavad erinevatel saartel puuki. Saaremaal on puuki nimetatud metsliisuks, Hiiumaal aga krönksiks ja kronksiks. Puugi kohta on murdeti kasutusel olnud palju nimetusi. Mitmetel juhtudel on liitsõna esimene pool „mets-”, näiteks metstäi, metspung, metsluts, metslatikas. Paljudes piirkondades on puuki kutsutud puutäiks. Veel on öeldud käopuuk ja käopung, näiteks „Võsud o täis käopuuka“ (Kodavere). Rahvatarkus ütleb, et kui narritad kägu, viskab ta sulle karistuseks puugi selga. Puuki on aga peetud tuletiseks tüvest puu.  

[caption id="attachment_363420" align="aligncenter" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] „Ülane, ülane, lumetäheke” – nii algab Heljo Männi luuletus „Ülane”. Metsaal

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Mida võiks tähendada „ampslema”? Esimese hooga arvaks, et ampsu võtmisest on saanud lühem ja suupärasem versioon – kõlab johannesaaviklikult. Tegelikult ei ole ampslema sugugi mitte Johannes Aaviku eede, see on hoopis murdesõna. Ampslema on riidlema, vaidlema, kisklema; lisaks lõõpima, ärplema ja uhkustama. „Eesti murrete sõnaraamatus” on näitelauseteks „Siält ja tiält võtab sõna, ei aja õiged juttu, mugu ampsleb” (Kodavere) ja „Ampsleb – vaidleb sõnadega” (Torma). Ampslema on servap

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Sel nädalal on päevaajal olnud lebedad ilmad. Sõna „lebe” (omastavas leb

[gallery ids="442973,443001,443000,442974,442975,442976,442977,442978,442979,442980,442981,442982,442983,442984,442985,442986,442987,442988,442989,442990,442991,442992,442993,442994,442995,442996,442997,442998,442999"] Läänemaa ühisgümnaasiumis võistlesid õpilased Ernst Enno elu, loomingu ja mõttemaailma tundmises. Viktoriini „Rändavate vete ääres” võit gümnaasiuminoorte hulgas jäi LÜGi. Noorematest tundsid Ennot kõige paremini Noarootsi kooli õpilased. „Viktoriin „Rändavate vete ääres” oli esimene ja ainuke – kordamisele ei lähe,” ütles LÜGi eesti kee