Silt: Mikk Lõhmus

[caption id="attachment_423604" align="alignnone" width="1920"] Regionaalminister Madis Kallas (SDE) (paremal) ja tema nõunik Neeme Suur (SDE). Malle-Liisa Raigla[/caption] Valitsus jõudis neljapäeval kokkuleppele, et viie aasta jooksul võrdsustatakse kohalikele omavalitsustele tööealiste ja pensionäride pealt laekuv tulumaks. See tähendab, et vaesemad kohalikud omavalitsused ja ääremaad saavad rikkamate arvelt raha juurde. „Tõuseb nende kohalike omavalitsuste tulubaas, kust tööealised inimesed ära kolivad,“ märkis regionaal- ja põllumajandusministri Madis Kallase nõunik Neeme Suur (SDE). Läänemaa kohalikud omavalitsused võidavad kõik ja viie aasta pärast laekuks maakonda tulumaksu üle miljoni euro rohkem kui praegu. Suur rõhutas, et tegemist on prognoosiga tulumaksu senise laekumise pealt. „Tegelik laekumine võib olla suurem või väiksem, sõltuvalt sellest, kas kolitakse ära või majandus tõuseb või langeb,“ märkis Suur. Rohkem tulumaksu hakkab Läänemaale laekuma juba tulevast aastast. Hinnanguliselt peaks Haapsalu saama aastas tulumaksu juurde veidi üle 200 000 euro, Lääne-Nigula veidi üle 100 000 euro ja Vormsi 16 000 eurot. Aasta-aastalt summa kasvab, jõudes 2029. aastaks 1,3 miljoni euroni: Haapsalule praeguste arvutuste järgi üle 700 000 euro, Lääne-Nigulale üle 400 000 euro ja Vormsile 65 000 eurot. „Eks ta selline ebatraditsionaalne ole, aga mingigi samm ebavõrdsuse vähendamise poole,“ ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Kui lihtsalt lahti seletada, siis hakkavad rohkem raha saama need kohalikud omavalitsused, kus elab rohkem pensionäre, ja vähem need, kus elab rohkem tööealisi. Seni on kohalikud omavalitsused saanud endale 2,5 protsenti pensionäride ja 11,89 protsenti tööealiste pealt laekuvast tulumaksust. Tulevast aastast hakkab pensionäride pealt laekuv tulumaks tõusma. Lõpuks on mõlemad võrdsed: nii tööealiste kui ka pensionäride pealt laekub valla või linna arvele 10,23 protsenti. Vaesemad võidavad, rikkamad kaotavad, mis omakorda ei meeldi Harjumaa kohalikele omavalitsustele.

[caption id="attachment_423278" align="alignnone" width="1920"] Turvalepa turbaraba koosolek Taebla vallamajas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogu pole Turvalepa turbarabas kaevanduse alustamise suhtes veel seisukohta võtnud, kuid külarahvas on oma õiguste kaitsmiseks valmis ka kohtusse minema. OÜ Eesti Killustik on esitanud keskkonnaloa taotluse Turvalepa turbatootmisalal turbakaevandamise uuesti alustamiseks. Järgmisel neljapäeval, 18. aprillil hakkab Lääne-Nigula volikogu ilmselt otsustama, milline hinnang sellele taotlusele antakse.

[caption id="attachment_422180" align="alignnone" width="696"] Lääne-Nigula vallavolikogu esimehe Mikk Lõhmus toetab ühtset lähenemist valla haridusastustele. Foto Urmas Lauri.[/caption] Lääne-Nigula volikogu liitis ja lahutas oma neljapäevasel istungil valla koole ja lasteaedu.

[caption id="attachment_422119" align="aligncenter" width="1920"] Janek Loorens. Foto: kuvatõmmis Lääne-Nigula volikogu videosalvestusest[/caption] Neljapäeval kinnitas Lääne-Nigula volikogu vallavalitsuse liikmeks Janek Loorensi. Oru osavallavanema koht jäi vabaks 15. veebruarist, mil kaks aastat osavallavanema töötanud Kadi Paaliste ameti maha pani.

[caption id="attachment_421291" align="aligncenter" width="1920"] Martna osavalla koosolekul kinnitas Lääne-Nigula haridusjuht Solveig Edasi (keskel), et mõlemad koolid jäävad võrdväärseks. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kuna Palivere elanikele ei olnud koolide ühendamine vastuvõetav, tegi Lääne-Nigula vallavalitsus nende ettepanekuid arvesse võttes eelnõu ümber. „Me ei liida mitte Paliveret Martnaga, vaid vastupidi,“ ütles Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus Lääne Elule. „Palivere seda soovis ja Martna aktsepteeris. Niimoodi küsimusi ju lahendataksegi.“ Esialgu tahtis kohalik omavalitsus liita Palivere kooli Martnaga, nii et Palivere kooli tegevus oleks lõpetatud, kool registrist kustutatud ja tegutsenud edasi Martna kooli osana. Paliverelaste mastaapne vastuseis sundis vallavalitsust eelnõu muutma.

[caption id="attachment_379822" align="alignnone" width="1920"] Martna kool. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vald taotleb energiatõhususe meetmest ligi miljon eurot toetust, et Martna kool korda teha.

[caption id="attachment_420734" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vallavolikogu esimehe Mikk Lõhmuse sõnul tekitab gümnaasiumireform terve hulga vastamata küsimusi. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vald sai ühe esimese kohaliku omavalitsusena haridus- ja teadusministrilt kutse alustada 10.–12. klassi sulgemise läbirääkimisi. „Ennekõike tahaks teada, mis probleemi me Kullamaal siis lahendame,“ ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa Lääne Elule. „Ei saa ju olla nii, et igal pool on probleem ühesugune.“ Randmaa ei näe võimalust Kullamaa keskkooli põhikooliks kärpida pelgalt sellepärast, et seal õpib 40 last. Vallajuht ütles, et kavandatav reform kahjustab koole juba ette: kes tahaks panna oma lapse keskkooli, mille kohta riik ütleb, et see pole jätkusuutlik.

[caption id="attachment_410796" align="alignnone" width="1920"] Neljapäevasel istungil jäi vallavanem Janno Randmaal andmata infotund ja vastamata revisjonikomisjoni küsimusele Lääne-Nigula Varahalduse majandusliku seisukorra ja likviidsete varade olukorra kohta. Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogu ei suutnud neljapäeval Roostal peetud istungil päevakorda etteantud aja jooksul läbi arutada ja osa päevakorrapunkte lükkus volikogu märtsiistungile. Vallavolikogu neljapäeval toimunud istungi päevakorras oli 13 punkti, kuid et istung oli veninud juba rohkem kui viie tunni pikkuseks, ei soostunud volikogu kell 20.20 enam viimase kolme päevakorrapunkti aruteluks istungit pikendama. Volikogu esimees Mikk Lõhmus ütles, et volikogu istung võib kesta viis tundi, kuid neljapäeval venis see veel paarikümne minuti võrra pikemaks. Ülemäära pikaks venis arutelu vallavolikogu revisjonikomisjoni kontrolli tulemuste kinnitamise üle. „Et käsil olnud päevakorrapunktiga lõpuni jõuda,” ütles Lõhmus. „Kõik olulised asjad olid läbi käidud, pooleli midagi ei jäänud,” nentis Lõhmus

[caption id="attachment_419808" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vallavolikogu revisjonikomisjoni esimees Neeme Suur. Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogu muutis valla revisjonikomisjoni kontrolli tulemuste kinnitamise otsust, jättes soovitustest välja lumelükkamishankel osalenud ametiisikute vastutusele võtmise. Volikogu otsustas neljapäeval kinnitada lumelükkamishanget kontrollinud volikogu revisjonikomisjoni tulemused, kuid otsuse eelnõust visati välja ettepanek võtta vastutusele skandaali põhjustanud protsessis osalenud ametnikud. „Revisjonikomisjon saabki soovitada vallavolikogule, kelle käest saime ülesande kaaluda protsessis osalenud ametiisikute vastutusele võtmist,” ütles revisjonikomisjoni esimees Neeme Suur (valimisliit Tegusalt Tulevikku). „Juhul, kui volikogu on teistsugusel arvamusel, on see volikogu õigus.” Suur ise revisjonikomisjoni tulemuste kinnitamise nuditud otsuse poolt ei hääletanud.

[caption id="attachment_394300" align="alignnone" width="1089"] Lääne-Nigula kihelkond hõlmab Oru, Taebla ja Palivere piirkonna. Foto arhiiv.[/caption] Küünlapäeval, 2. veebruaril toimub Lääne-Nigula kihelkonnaraamatu avakonverents. Päev algab ennelõunal Tartu rahu mälestushetkega Lääne-Nigula Vabadussõja mälestussamba juures. „Seal osalevad ka Palivere, Taebla ja Oru kooli kolmanda kooliastme õpilased,” ütles vallavalitsuse kultuurinõunik Varje Paaliste. Sellele järgneb konverents Oru kultuurisaalis.