Silt: Mikk Lõhmus

[caption id="attachment_434949" align="alignnone" width="696"] Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus loodab, et kasu ümberkorraldusest on suurem kui palgakulude kokkuhoid. Foto Urmas Lauri.[/caption] Neljapäeval volikogus kinnitatud põhimäärus lubab Lääne-Nigula vallal loobuda kaheksast osavallavanemast ja panna valda juhtima kolm piirkonnajuhti koos kolme halduriga. Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus ütles, et määruse muudatus lõi eelduse osavaldade reformiks.

[caption id="attachment_363663" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vald tahab Nõva sadama ümbruses ühe tervikuna müüki panna seitse elamukrunti. Foto Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vald tahab eelläbirääkimistega pakkumisel müüa ühekorraga maha Nõva Rannaküla sadama lähistel asuvad seitse krunti. Kruntide müügist sadava rahaga jätkatakse sadama rekonstrueerimist ning vajaliku taristu väljaehitamist. Nõva Rannaküla sadama rekonstrueerimise lõpetamiseks ja selle merekindluse tagamiseks kulub veel 320 000 eurot. Isegi kui selleks õnnestub PRIA kalanduspiirkonna taotlusvoorust saada 200 000 eurot toetust, tuleb ettevõtmise omaosaluseks lisada 120 000 eurot ja selleks loodetakse raha saada sadama piirkonna kinnistute müügist.

[gallery ids="434799,434800,434801,434802,434803,434804,434805,434806,434807"]   Noarootsi gümnaasiumi ajalooõpetaja Margus Maiste sõnul tuleb suurpõgenemisest rääkides tagasi minna 1941. aasta 14. juunisse, mis on jätnud jälje eestlaste kollektiivsesse mällu. Teisipäeval kõneles Maiste suurpõgenemise eelloost Noarootsi gümnasistidele, kes sõidutati Põõsaspea neemele, et seal koos Noarootsi koguduse ja Lääne-Nigula valla esindajaga meenutad 80 aasta tagust Eestist lahkumist. Maiste sõnul on oluline 80 aasta tagustest sündmuste noortele rääkida, sest neid, kes seda ise läbi elasid, pole enam kuigi palju alles. „Seda aega tuleb kuidagi taastada, et see ei ununeks,” ütles ta. Tagasivaadet ajalukku alustaski Maiste 1940.-1941. aasta nõukogude okupatsioonist. „See oli hirmus aeg, aga eriti hirmus oli üks öö, 14. juuni 1941. Minu arvates oli see päev kui midagi eestlaste kollektiivses ajus ringi tõsteti,“ ütles ta. Ajalooõpetaja sõnul oli juuniküüditamiseni eestlase jaoks peamine vaenlane sakslane ja Saksamaa. „Selle ühe ööga kõik muutus. Tekkis hirm ja see hirm on tegelikult siiamaani naha vahel,“ ütles ta.

[caption id="attachment_420734" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus. Foto: Urmas Lauri[/caption] Teave Lääne-Nigula valla juhtimises kavandatavatest muudatustest on eeldatavasti jõudnud vallaelanike kõrvu ning on olnud teemaks nii kogukondades kui ka mitmetes Lääne Elu artiklites. Nüüd, kui oma arvamuse on andnud osavallakogud, saab teha esimesed kokkuvõtted ja selgitada veel kord, miks on vallajuhtimisele uut käiku vaja. Lääne-Nigula valla kaheksa osavalla süsteem on olnud kasutusel peaaegu kolm aastat, kuid selle ajaga on ilmnenud mitmed kitsaskohad.

[gallery ids="433388,433390,433391,433392,433389,433393,433394,433399,433395,433396,433397,433398,433400"] Kolmapäeval Oru kultuurisaalis toimunud avalikul arutelul, kuidas mõjutab osavallavanema ametikoha kaotamine kohaliku kogukonna elu, olid kokkutulnud üksmeelselt osavallavanemate kaotamise vastu. Kultuurisaali tuli ligi 30 huvilist, kellest valdav enamus ütles arutelu lõppedes, et nad ei toeta vallajuhtide senisel kujul esitatud ettepanekut valla põhimääruse muutmiseks. Senine ettepanek näeb osavallavanemate kaotamist ja selle asemel kahe piirkonnajuhi ametisse panemist. Arutelu järel pidas oma koosoleku ka Oru osavallakogu. Ka seal oldi üsna üksmeelselt praeguse eelnõu vastu – seitsmest kohal olnud osavallakogu liikmest oli vallavanem Janno Randmaa esitletud eelnõu poolt vaid üks.

[caption id="attachment_422180" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus. Foto Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogu tahab tänasel istungil likvideerida volikogu külaelukomisjoni. „Põhipõhjus on see, et külaelukomisjon pole kolme aasta jooksul käima läinud, ütles Lääne-Nigula volikogu esimees Mikk Lõhmus.

[caption id="attachment_432174" align="aligncenter" width="1920"] Kullamaa keskkooli direktori Kaidi Uueda ajal on gümnaasiumiosa hakanud tasapisi suurenema. Foto:
Urmas Lauri[/caption] Väike Kullamaa keskkool on 18 haridusasutuse hulgas, kus haridus- ja teadusministeerium soovitab lähiaastatel gümnaasiumiosa sulgeda. Lääne-Nigula on üks neid kohalikke omavalitsusi, kellega keskharidust riigistama valmistuva haridus-ja teadusministeeriumi ametnikud kohtusid, et arutada gümnaasiumihariduse tuleviku üle. „Meie ettepanek on, et tuleks kaaluda Kullamaa keskkooli gümnaasiumiastmesse vastuvõtu lõpetamist hiljemalt 2028. aastaks,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõunik Kadi Serbak Lääne Elule. Tule all on kõik alla saja õpilasega gümnaasiumid, mida riik perspektiivikaks ei pea, esimesena võeti pihtide vahele koolid, kus 10.–12. klassis käib alla 50 lapse. Lääne-Nigula valla ainukese gümnaasiumi, Kullamaa keskkooli gümnaasiumiosas õppis tunamullu 30 ja mullu 40 last. Ministeeriumi ettepanekust hoolimata kavatseb kohalik omavalitsus gümnaasiumiosa hoopis kasvatada. Kevadel laekus 10. klassi 23 avaldust, sõelale jäi 14 õpilast. „Mõned sisseastujad teevad augustis lisatesti. Vastuvõtt käib ja lõplik õpilaste arv selgub,” ütles Kullamaa keskkooli direktor Kaidi Uueda. Neli aastat tagasi direktoriks saanud Uueda käe all on kool kasvamas.

[caption id="attachment_431550" align="alignnone" width="1920"] Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman nimetab uuest aastast kehtima hakkavat seadust tõe ja õigluse seaduseks. Foto: Urmas Lauri[/caption] Riigikogus esmaspäeval vastu võetud seadus kohalike omavalitsuste õiglasemaks rahastamiseks toob Läänemaa omavalitsustele raha juurde. Esmaspäeval vastu võetud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga võrdsustatakse 2027. aastaks omavalitsustele pensionituludelt makstav tulumaksumäär muude tuludega. See tähendab, et vaesemad kohalikud omavalitsused ja ääremaad saavad rikkamate arvelt raha juurde. „Hiiumaale toob see järgneval kolmel aastal lisatulu umbes 0,5 miljonit, Saare maakonna omavalitsustele umbes 2,6 miljonit ja Lääne maakonna omavalitsustele 2 miljonit eurot,” ütles riigikoguliige Reili Rand (SDE) Lääne Elule.

[caption id="attachment_420734" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus. Foto: Urmas Lauri[/caption] Sellise intrigeeriva pealkirja ajendas artiklile panema küsimus rahva hulgast: „Kas Lääne-Nigula valla rahaline seis on tõesti nii halb, et peab osavallavalitsused likvideerima?” Taustaks sellele kuuleme uudiseid maksutõusudest ja erinevatest riiklikest kärpeplaanidest, Eesti majanduse kesine seis ja hinnatõusud on üldteada faktid ja veel eelmisel aastal räägiti ka Lääne-Nigula valla väga kehvast finantsolukorrast. Algatuseks võin kõiki rahustada – vähemalt Lääne-Nigula valla rahaline seis on 2023. aasta andmetele tuginedes koos Türi valla, Põlva valla, Tapa valla, Võru linna ja Lääne-Harju vallaga Eesti keskmiste hulgas ning viimase aasta jooksul on selle parandamiseks nii volikogu, vallavalitsuse kui ka valla finantsjuhi jõupingutustega tehtud väga palju.