Silt: Merilin Saska

Enamik omavalitsusi kavandavad palgatõusu peamiselt õpetajatele ja neile, kes saavad alampalka. Haapsalu finantsjuhi Martin Schwindti sõnul tõusevad Haapsalus palgad ainult neil, kelle sissetulekud sõltuvad riigi kehtestatud miinimumidest. Nendeks on linna palgal olevad õpetajad ja seni miinimumpalga eest töötanud allasutuste töötajad. „Ametnike palgad ei muutu. Need on samasugused nagu 2023., 2022. ja 2021. aastal,“ ütles Schwindt. Riik kehtestas Schwindti sõnul uue õpetaja palgamiinimumi ainult üldhariduskoolide õpetajatele. „Kui paljusid inimesi see täpselt puudutab, ei oska praegu öelda, sest minul on arvestus täistööajaga ametikohtade järgi. Neid on Haapsalus arvestuslikult praegu 105,“ ütles ta.

[caption id="attachment_417067" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula volikogu arutas eelarvet Oru kultuurisaalis peetud istungil. Foto Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vald loodab tuleval aastal saada põhitegevuse tulemiks 940 000 eurot, mida on 430 000 euro võrra rohkem kui tänavu. Lääne-Nigula valla tuleva aasta eelarve tulude pool on 16,6, kulude pool 15,7 miljonit eurot. „Oleme saanud kokku päris hea eelarve,” ütles vallavanem Janno Randmaa eelmisel neljapäeval volikogule tuleva aasta eelarve kava tutvustades.

[caption id="attachment_416260" align="alignnone" width="696"] Vormsi vallavanema Maris Jõgeva (vasakult), Haapsalu linnavalitsuse finantsjuhi Martin Schwindti ja tema Lääne-Nigula kolleegi Merilin Saska sõnul võib iga lisanduv kohustus plaanitava eelarve sassi lüüa. KAIRE REILJAN, MALLE-LIISA RAIGLA, URMAS LAURI[/caption] Nii Haapsalu kui ka Lääne-Nigula finantsjuhtide sõnul jäi kulude maht samaks kui sel aastal. „Kui arvestada, et käibemaks ja hinnad tõusevad, tuleb osasid kulutusi vähendada,” ütles Haapsalu finantsjuht Martin Schwindt. Järgmisel aastal tuleb Haapsalul maksta riigile senisest umbes 130 000 eurot rohkem käibemaksu, Lääne-Nigulas jääb summa 65 000 ja 70 000 euro vahele ning Lääneranna vald on arvestanud umbes 40 000eurose käibemaksu tõusuga.

[caption id="attachment_412725" align="alignnone" width="1920"] Kolm Lääne-Nigula volikogu liiget hääletas eelarvestrateegia vastu. Foto Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula eelarvestrateegia põhimõte on, et kui saame, siis teeme – strateegia kohaselt enne 2027. aastat midagi suurt teha ei saagi. Lääne-Nigula vallavolikogu on üldjoontes sellise lähenemisega nõus, kuid vastasrinnas on ka neid, kes arvavad, et valla majanduslik seis on palju parem, kui seda praegu näidatakse, mis omakorda tähendab, et investeeringute plaani saaks ellu viima hakata varem.

content/uploads/2023/08/Janno-Randmaa-kuvatommis-1.jpeg"> Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütles, et vald praegu oma rahalise võimekusega veel hiilata ei saa. Foto: kuvatõmmis volikogu istungi videoülekandest[/caption] Neljapäeval kinnitas Lääne-Nigula volikogu Kullamaal peetud istungil valla miljoni euro suuruse lisaeelarve. „Pidime lisaeelarvega vaatama üle nii täiendavad tulud, mis meile on laekunud, kui ka kulude poole,” ütles vallavanem Janno Randmaa.

[caption id="attachment_370287" align="alignnone" width="696"] Lääne-Nigula valla uus finantsjuht Merilin Saska. Foto Urmas Lauri.[/caption] Lääne-Nigula valla finantsjuhiks saab Palivere osavallavanem Merilin Saska. „3. aprillil sõlmin temaga lepingu,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Aivar Riisalu neljapäeval volikogu liikmetele.

Fotod: kuvatõmmised istungi videoülekandest Lääne-Nigula volikogu võttis neljapäeval vastu valla 14,8 miljoni suuruse eelarve. Selle poolt oli 14 võimuliitlast, vastu üheksa volinikku vastasrinnast. Kuigi opositsioonilisse valimisliitu Tegusalt Tulevikku kuuluv Neeme Suur tegi nagu ka eelarve esimesel lugemisel ettepaneku menetleda eelarvet kolmel lugemisel, ei leidnud see võimuliidu toetust ning tänavune vallaeelarve pandi lõpphääletusele juba teisel lugemisel. Eelarve vastuvõtmise poolt andsid 14 häält võimuliitu kuuluvad saadikud Reformierakonnast, EKREst ja valimisliidust Tugevad Kogukonnad, vastu olid viis Keskerakonna ja neli valimisliidu Tegusalt Tulevikku saadikut. “Meie oleme päris kenasti hakkama saanud,” ütles vallavanem Aivar Riisalu eelarvet tutvustades.

[caption id="attachment_384080" align="aligncenter" width="2000"] Palivere lipp.[/caption] Loodetavasti tõmmatakse Palivere lipp vana raudteejaama hoone ees vardasse juba selle aasta lõpuks, aga tuleva aasta 24. veebruariks kindlasti. Seni lipu ja vapita Palivere osavalla elanikud valisid kahe kavandi vahel – ühte kaunistas hiiepuu, teist männikäbi. Rahvahääletusel kogus hiiepuu 24 ja käbi 47 häält.

[caption id="attachment_383162" align="alignnone" width="940"] Palivere osavalla lipu ja vapi kavandid. Foto: laanenigula.ee[/caption] Palivere elanikud valivad rahvahääletusel nädala lõpuks endale vapi ja lipu, mis tõmmatakse esimest korda Palivere vana raudteejaama hoone ees vardasse loodetavasti juba aasta lõpuks. „Kui aasta lõpuks ei jõua, siis 24. veebruaril kindlasti,” ütles Palivere osavallavanem Merilin Saska Lääne Elule.

[gallery ids="370286,370283,370284,370285,370287,370288,370289,370290,370291,370292,370293,370294"] Fotod: Urmas Lauri Kui Palivere osavallavanem Merilin Saska esimest korda tuttuue ronkmusta motikaga Taeblas vallavalitsuse juurde sisse pööras, olnud ka vallavanem Aivar Riisalul silmad suured. „Küsis, et miks mootorratas? Ütlesin, et miks mitte,” meenutas Saska vahejuhtumit naerdes. „Ütlesin vallavanemale, et praegu on mootorratas, aga kui vanemaks saan, siis mine tea, äkki tuleb kunagi ka jahtlaev. Ei tea ju kunagi, mis vanusega pähe lööb,” muheles 42aastane Saska. Päikese käes sillerdav, nikeldatud summutitorude ja karuse häälega Indian Scout peatus Haapsalu raudteejaama juures. Tuleb tõdeda, et eakaaslased sobivad kokku päris hästi, sest Indian-motikaid hakati Ameerikas valmistama 1901. aastal, Haapsalu raudteejaama hoone avati pidulikult viis aastat hiljem. Saska lülitab podiseva mootori välja, võtab Itaaliast tellitud tumeda visiiriga kiivri peast ning sätib end mugavalt istuma. Keskklassi auto hinda maksva tsikli mootor ei jää autole alla ei kubatuurilt ega ka võimsuselt – 1133 kuupsentimeetrit ja ligemale 100 hobujõudu. Miks Indian? Kui mootorrattaluba tehtud, olnud Saska esimeseks kaherattaliseks vana Jawa. Hing ihkas aga hoopis vägevamat. Näiteks Harley Davidsoni või midagi sama uhket. Motopoes Harleysid piidlemas käies tuli tõdeda, et lüheldase naisterahva jaoks on need legendaarsed motikad liig suured. Siis sattus Saska aga Tallinnas mootorattapoodi, kus olid reas ka Indianid. Piisas vaid Indian Scouti sadulasse istuda, kui oli selge, et see on just tema jaoks vormitud.