Silt: Mati Seppi

[caption id="attachment_347184" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu tüdrukute pronksivõistkond: vasakult Arianna Lisee Stamberg, Birgitta Vare ja Mai-Liis Vikman. Foto: Mati Seppi[/caption] Nädalavahetusel Haapsalus peetud kolmel laskmisvõistlusel tegi parima tulemuse Eesti noorte meistriks tulnud Birgitta Vare. „Kuna kevadel jäid paljud Haapsalus toimuma pidanud võistlused ära, siis nüüd oli programm tihe – tegime kolm võistlust jutti,” ütles laskmistreener Mati Seppi. Reedel Eesti C-klassi meistrivõistlustel osales 54, laupäeval Eesti noorte meistrivõistlustel 108 ja pühapäeval maaspordiklubi Jõud võistlustel 138 laskurit.

[caption id="attachment_118976" align="alignnone" width="1024"] Läänemaa spordikooli direktor Mati Seppi. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Kolmapäevases „Pealtnägijas” kajastati Haapsalu vehklemistreeneri Helen Nelis-Naukase ahistavat käitumist sportlase Katrina Lehise osas. „Ilus ei olnud eile,” ütles Läänemaa spordikooli juht Mati Seppi. Samas tõdes spordikooli juht, et saatelõigus ei olnud ka mitte midagi üllatavat.

[caption id="attachment_344598" align="alignnone" width="2000"] Lätis võistlemas käinud Läänemaa laskurid kinkisid lätlastele Haapsalu lipu. Foto: Mati Seppi[/caption] Haapsalu laskjad käisid nädalavahetusel Lätis kõrgetasemelisel laskmisvõistlusel, kust medaleid küll kamaluga koju ei toodud, aga läänlased said rinda pista tugevate vastastega. „Me ei otsi selliseid kohti, kus saab hästi palju medaleid, vaid tugevat võistlust,” ütles laskmistreener Mati Seppi. Lätlased on tema sõnul laskmises väga tugevad, võites igal aastal medaleid. Selgi korral oli Aižputes peetud võistlustel kohal Läti paremik, nende seas nii endisi Euroopa kui ka maailmameistreid.

[caption id="attachment_334174" align="alignnone" width="1102"] Karlis Lõps (vasakul) ja Elari Tahvinov tõid olümpia kiirlaskmises koju kaksikvõidu. Foto: Mati Seppi[/caption] Haapsalu laskurid võistlesid Elvas täiskasvanute ja juunioride Eesti meistrivõistlustel, kust tõid koju kolm kuld-, ühe hõbe- ja ühe pronksmedali. Laskmistreener Mati Seppi sõnul esinesid läänlased kõige võimsamalt olümpia kiirlaskmises, kus juunioride arvestuses tuli kaksikvõit. 519 silmaga võitis kulla Elari Tafinov, teiseks tuli 516 silmaga Karlis Lõps.

Elvas peetud Eesti noorte meistrivõistlustel laskmises tõid Läänemaa noorlaskurid koju neli hõbedat ja ühe pronksi. „Kulda seekord ei saanud ja veel paarist medalikohast jäi napilt puudu,” ütles laskmistreener Mati Seppi. Seppi sõnul oli näha, et veebruarist alanud pikk võistluspaus on tulemustele oma jälje jätnud. „Kui meie omad lasid, võttis ikka kohati vanduma küll, kuidas nad ei saa sellega hakkama. Lõpptulemusi vaadates oli aga kõigil see häda,” rääkis ta. Seppi sõnul jättis oma jälje kindlasti ka see, nädalavahetusel tuli välitiirus võisteldes hakkama saada palavusega. „Ega see lihtne ole – seista tund aega tulejoonel staatilises asendis ja teha 60 või 30 lasku,” rääkis ta.

[caption id="attachment_326368" align="alignnone" width="1205"] Ilmar Randmad võib pidada laskespordi maaletoojaks Haapsalus. Foto: erakogu[/caption] Pühapäeval oli 90. sünniaastapäev Ilmar Randmal, treeneril, kes tõi Haapsallu sportliku laskmise. Randma õpilane laskmistreener Mati Seppi ütles, et kuigi Haapsalus korraldati kaitseliidu eestvõttel laskevõistlusi ka enne sõda, tõi laskmise kui spordiala Haapsallu siiski Randma. 18. aprillil 1931 Puises sündinud Randma lõpetas 1949. aastal Haapsalu 1. keskkooli ja 1953 Leningradi sõjakooli. Pärast seda töötas ta 1970. aastani Haapsalu keskkoolis sõjalise algõpetuse õpetajana. Sel ajal nakatuski ta laskmispisikuga, asudes sama ajal juhendama pioneeride maja koolinoorte laskmisringi. 1960. aastal võitis tema õpilane Ene Engman esimestel Eesti noorte meistrivõistlustel esikoha. Laskurite edukas esinemine Eesti tasemel andis võimaluse luua 1966. aastast Haapsalu rajooni spordikooli juurde laskmisosakond ja Randmast sai seal treener. Treeneritööd tegi Randma 1988. aastani, mil perekondlikud sündmused sundisid teda tagasi tõmbuma. Kolmeaastase pausi järel tuli ta siiski veel abiks ja töötas noortetreenerina 1999. aastani. Viimased eluaastad veetis Randma oma sünnikohas Puises, kus septembris 2001 temale antud aeg otsa sai.

[caption id="attachment_299480" align="alignnone" width="1024"] Kergejõustikutrennis käimise eest tuleb tuleval õppeaastal senisest viis eurot rohkem maksta. Lemmi Kann[/caption] Sügisest tõusevad Haapsalu noorte huvikeskuses ja Läänemaa spordikoolis õppetasud. Noorte huvikeskuses tuleb sügisest huviringis käimise eest välja käija 10 eurot kuus, mida on poole rohkem kui möödunud õppeaastal.