Silt: Mati Mandel
Kui Läänemaa kerkis merest
[caption id="attachment_449204" align="aligncenter" width="1377"]
Joonis 5. Lääne-Nigula kihelkond 500 eKr. Joonis: Andres Rüdja[/caption]
Muistsed läänlased elasid pigem Lõuna-Läänemaal, sest Ridalast ja Noarootsist ulatusid merest välja vaid üksikud saared.
Mõne aasta eest uuris maa kerget ja kiviaja inimese ilmumist mõnda
Joonis 5. Lääne-Nigula kihelkond 500 eKr. Joonis: Andres Rüdja[/caption]
Muistsed läänlased elasid pigem Lõuna-Läänemaal, sest Ridalast ja Noarootsist ulatusid merest välja vaid üksikud saared.
Mõne aasta eest uuris maa kerget ja kiviaja inimese ilmumist mõnda 
Maa-alune käik meelitas Lihula mõisa sadakond inimest
[caption id="attachment_448780" align="alignnone" width="1920"]
Arheoloog Mihkel Tammet tutvustab muuseumiöölistele Lihula viljaaida keldrit. Andres Hion[/caption]
Lihula mõisa viljaaida keldreid uudistas laupäeva õhtul kell seitse sadakond inimest.
Viljaaida samba külge kinnitatud hiiglasuur plagu kirjaga "Portaal" tekitas kokkutulnutes elavat huvi ja kõrgeid kiviastmeid pidi suundus tõenäoliselt varakeskaegsesse keldrisse katkematu vool.
Arheoloog Mihkel Tammet manitses rahvast ettevaatusele, aga kinnitas, et trepid ja võlvid peavad. Tammet tsiteeris ametikaaslast Mati Mandlit, kes on öelnud, et Lihula on nagu Pompei: kogu aeg leiab midagi. "Seisame praegu kolmanda kaitsekraavi ja keskaegse linnamüüri vahel," ütles Tammet viljaaida ette kogunenud rahvahulgale.
Viljaaida tagant nõlvalt on Lihula lapsed aastakümneid kelguga alla lasknud, muuseumiööl avanes aga nõlvale kelder, mis esimest korda oli uudistamiseks avatud.
"Muldvall ja kelder on kogu aeg teada olnud," ütles Tammet. Kunagi hoiti viimases kartuleid.
Arheoloog Mihkel Tammet tutvustab muuseumiöölistele Lihula viljaaida keldrit. Andres Hion[/caption]
Lihula mõisa viljaaida keldreid uudistas laupäeva õhtul kell seitse sadakond inimest.
Viljaaida samba külge kinnitatud hiiglasuur plagu kirjaga "Portaal" tekitas kokkutulnutes elavat huvi ja kõrgeid kiviastmeid pidi suundus tõenäoliselt varakeskaegsesse keldrisse katkematu vool.
Arheoloog Mihkel Tammet manitses rahvast ettevaatusele, aga kinnitas, et trepid ja võlvid peavad. Tammet tsiteeris ametikaaslast Mati Mandlit, kes on öelnud, et Lihula on nagu Pompei: kogu aeg leiab midagi. "Seisame praegu kolmanda kaitsekraavi ja keskaegse linnamüüri vahel," ütles Tammet viljaaida ette kogunenud rahvahulgale.
Viljaaida tagant nõlvalt on Lihula lapsed aastakümneid kelguga alla lasknud, muuseumiööl avanes aga nõlvale kelder, mis esimest korda oli uudistamiseks avatud.
"Muldvall ja kelder on kogu aeg teada olnud," ütles Tammet. Kunagi hoiti viimases kartuleid.
Arnold Aljaste: 25. märts võiks olla leinapäeva asemel hoopis elujõu päev (täiendatud 26. märtsil kl 12.30)
[gallery ids="445298,445299,445300,445301,445302,445303,445304,445305,445307,445308,445309,445310,445311,445312,445313,445314,445315,445316,445317,445318,445319,445320,445321,445322,445323,445324,445325,445326,445327,445328,445329,445330,445331,445332,445333,445334,445335,445336,445337,445338"]
Teisipäeval meenutati 76 aastat tagasi toimunud küüditamist ja mälestati neid, kes küüditamise käigus hukkusid või Siberist enam kodumaale tagasi ei jõudnud. Oli alanud Eesti rahva massiküüditamine, millele oli pandud nimeks “Operatsioon “Priboi”” [e.k “Murdlaine”]. Eestimaalt viidi Siberisse üle 20 000 inimese.
“Me oleme kannatanud palju ja me oleme sellest välja tulnud,” tõdes Eesti Memento juhatuse esimees Arnold Aljaste. “Kaua aega võideldi selle nimel, et 25. märts võiks ka olla leinapäev. Mina arvan, et see võiks olla hoopis elujõu päev. Sest tuldi tagasi ja tehti kõik, et sünniks oma riik.”
Läänemaal meenutati küüditamist Haapsalu toomkirikus ja Risti raudteejaamas paikneva mälestusmärgi “Raudteerööpad mäletavad…” juures.
Toomkirikus Emaaltari juures peetud mälestushetkel meenutas Aljaste, et Haapsalu haruteel laeti 58 vagunit inimesi täis. “Registribüroo andmeil jõudis lõppjaama 1172, kui palju peale laaditi, me päris täpselt ei tea, s
Mati Mandel: kuidas Läänemaal muiste lastetusest jagu saadi?
[caption id="attachment_438702" align="alignnone" width="576"]
Kokuta Liukivi 1920. aastatel. Foto: erakogu[/caption]
Viimasel ajal on siin-seal tõstetud hädakisa eestlaste arvu kahanemise pärast. Lapsi sünnib tõesti vähevõitu. Eks põhjusigi leidub mitmeid.
Samas ei saa unustada, et on olnud hoopis hullemaid aegu. Näiteks teise maailmasõja sõja järel oli Eesti kaotanud suure osa oma elanikkonnast. Veel hullem oli olukord pärast Põhjasõda, kus lisaks otsestele sõjakaotustele võttis oma osa nälg ja katk. Et Põhjasõjale järgnes tuntav sündimuse tõus, võib pidada lausa imeks.
Mida siis ette võtta? Nii mitm
Kokuta Liukivi 1920. aastatel. Foto: erakogu[/caption]
Viimasel ajal on siin-seal tõstetud hädakisa eestlaste arvu kahanemise pärast. Lapsi sünnib tõesti vähevõitu. Eks põhjusigi leidub mitmeid.
Samas ei saa unustada, et on olnud hoopis hullemaid aegu. Näiteks teise maailmasõja sõja järel oli Eesti kaotanud suure osa oma elanikkonnast. Veel hullem oli olukord pärast Põhjasõda, kus lisaks otsestele sõjakaotustele võttis oma osa nälg ja katk. Et Põhjasõjale järgnes tuntav sündimuse tõus, võib pidada lausa imeks.
Mida siis ette võtta? Nii mitm
Mati Mandel: Kõmsi üllatas juba 55 aasta eest
[caption id="attachment_436836" align="alignnone" width="1920"]
Kaelavõru. Foto Vahur Lõhmus[/caption]
Enne 1969. aastat teati Läänemaa vanemast ajaloost alles üsna vähe, kuid siis tulid Kõmsilt päevavalgele üllatuslikud leiud.
1914. aastal kaevas baltisaksa arst ja ajaloohuviline Adolf Friedenthal muistseid kalmeid Kõmsi paepealsel. Pikemast ida-lääne suunalisest kalmest tuli kaevamistel nähtavale raudkivide rida. Märgati ka halvasti säilinud inimluid, mõnda tagasihoidlikku raudeset ning savinõukilde.
Haimres avastati muinasaegne matmispaik, kui sinna hakati 1929. aastal ehitama koolimaja. Kaevamistulemused näitasid, et tegu oli 11. sajandil rajatud põletuskalmistuga.
1939. aasta juunikuu lõpus ja juulikuu alguses uuriti Laukna külas Haimrega samaaegset matmispaika. Pea
Kaelavõru. Foto Vahur Lõhmus[/caption]
Enne 1969. aastat teati Läänemaa vanemast ajaloost alles üsna vähe, kuid siis tulid Kõmsilt päevavalgele üllatuslikud leiud.
1914. aastal kaevas baltisaksa arst ja ajaloohuviline Adolf Friedenthal muistseid kalmeid Kõmsi paepealsel. Pikemast ida-lääne suunalisest kalmest tuli kaevamistel nähtavale raudkivide rida. Märgati ka halvasti säilinud inimluid, mõnda tagasihoidlikku raudeset ning savinõukilde.
Haimres avastati muinasaegne matmispaik, kui sinna hakati 1929. aastal ehitama koolimaja. Kaevamistulemused näitasid, et tegu oli 11. sajandil rajatud põletuskalmistuga.
1939. aasta juunikuu lõpus ja juulikuu alguses uuriti Laukna külas Haimrega samaaegset matmispaika. Pea
17
Lihula linnus raiutakse võsast välja
[caption id="attachment_431634" align="alignnone" width="1920"]
Lihula linnusemäe vaated on võssa kasvanud. Foto Urmas Lauri[/caption]
Vastuseks Lihula linnusemäe kinnikasvamise pärast muretsevale Lääneranna valla Valuste küla mehele Phil Moore’ile soovitab ajaloolane Mati Mandel linnusemäe võsast ja puudest lagedaks raiuda talgukorras.
„See on väga suur töö, muuseas,” nentis Mandel. „Me [Keskaegse Lihula MTÜ – toim.] oleme seda paar korda teinud.” Mandeli sõnul võiks seda nüüd teha nooremad inimesed.
Lihula linnusemäe vaated on võssa kasvanud. Foto Urmas Lauri[/caption]
Vastuseks Lihula linnusemäe kinnikasvamise pärast muretsevale Lääneranna valla Valuste küla mehele Phil Moore’ile soovitab ajaloolane Mati Mandel linnusemäe võsast ja puudest lagedaks raiuda talgukorras.
„See on väga suur töö, muuseas,” nentis Mandel. „Me [Keskaegse Lihula MTÜ – toim.] oleme seda paar korda teinud.” Mandeli sõnul võiks seda nüüd teha nooremad inimesed. 
Risti pidas 500. sünnipäeva
[gallery ids="428188,428189,428190,428191,428192,428193,428194,428195,428196,428197,428198,428199,428200,428201,428202,428203,428204,428205,428206,428207,428208,428209,428210,428211,428212,428213,428214,428215,428216,428217,428218,428219,428220,428221,428222,428223,428224,428225,428226,428227,428228,428229,428230,428231,428232,428233,428234,428235,428236,428237,428238,428239,428240,428241,428242,428243,428244,428245"]
„500 aastat saab mööda sellest ajast, kui Kullamaa vakuraamat mainis esimest korda Haartse küla,“ ütles üks Risti sünnipäeva korraldajatest Krista Kumberg.
Sünnipäevapidu ja Risti jaanituli tõi kokku arvukalt Risti elanikke ja endiseid ristilasi.
Hommikul avas Risti taluturu loomemaja juures Koluvere krahv isiklikult. Taluturule jagus elavat muusikat, kõikivõimalikku taluturu kaupa, õnneloos, kus sai võita nii saunavihtu kui kotiga mulda.
Sünnipäeva puhul viis Kumberg huvilised kahel korral Ristile jalutama.
Mati Mandel: millele küll loodetakse?
[caption id="attachment_386459" align="alignnone" width="1920"]
Ajaloolane Mati Mandel. Foto: Endel Apsalon[/caption]
Juba üle kahe aasta käib Venemaa ja Ukraina vahel täiemahuline sõda. Sõda, mida Venemaa nimetab siiani üleolevalt erioperatsiooniks.
Ilmselt lootis Putin hävitada vaid Ukraina juhtkonna, enamuse rahvast aga alistada ja oma huvide teenimisele rakendada. Kindlasti oli tal lootus saada oma relvajõududele olulist täiendust, mitusada või isegi mitu miljonit tublit ukrainlasest sõdurit.
Ajaloolane Mati Mandel. Foto: Endel Apsalon[/caption]
Juba üle kahe aasta käib Venemaa ja Ukraina vahel täiemahuline sõda. Sõda, mida Venemaa nimetab siiani üleolevalt erioperatsiooniks.
Ilmselt lootis Putin hävitada vaid Ukraina juhtkonna, enamuse rahvast aga alistada ja oma huvide teenimisele rakendada. Kindlasti oli tal lootus saada oma relvajõududele olulist täiendust, mitusada või isegi mitu miljonit tublit ukrainlasest sõdurit.
Arheoloog viis rahva muuseumiööl jalutuskäigule
[caption id="attachment_425624" align="alignnone" width="1920"] Arheoloog Mati Mandel Lihula mõisamäel ringkäiku tegemas. Andres Hion[/caption]
Aastakümneid Lihulas väljakaevamisi korraldanud ja Lihulat Eesti Pompeiks nimetav arheoloog Mati Mandel viis ajaloohuvilised muuseumiööl Lihula mõisamäele ja linnusevaremetesse tunnipikkusele jalutuskäigule, et rääkida, mida maapõu peidab.
Aegsasti enne seda, kui mõisa kell jalutuskäigu alguse pooltundi lõi, kogunes rahvast muuseumi ette. "Mati peale ikka tullakse kohale," ütles Lihula muuseumi varahoidja Maigi Magnus. Vastavatud kohvikus ootasid koogid. Mandel ise uuris mõisa ees seepiakarva fotot, mille jalutuskäigule tulnud abielupaar saanud vana mööbliga kaasa.
Arheoloog Mati Mandel Lihula mõisamäel ringkäiku tegemas. Andres Hion[/caption]
Aastakümneid Lihulas väljakaevamisi korraldanud ja Lihulat Eesti Pompeiks nimetav arheoloog Mati Mandel viis ajaloohuvilised muuseumiööl Lihula mõisamäele ja linnusevaremetesse tunnipikkusele jalutuskäigule, et rääkida, mida maapõu peidab.
Aegsasti enne seda, kui mõisa kell jalutuskäigu alguse pooltundi lõi, kogunes rahvast muuseumi ette. "Mati peale ikka tullakse kohale," ütles Lihula muuseumi varahoidja Maigi Magnus. Vastavatud kohvikus ootasid koogid. Mandel ise uuris mõisa ees seepiakarva fotot, mille jalutuskäigule tulnud abielupaar saanud vana mööbliga kaasa. 
Muuseumiöö Läänemaal: aurupungist kangastelgedeni
[caption id="attachment_425415" align="alignnone" width="1920"]
Raudtee- ja sidemuuseumi juhataja Talis Vare sõnul võib aurupungi näitusel kõiki eksponaate oma käega katsuda. Foto: Andra Kirna[/caption]
Laupäeval ootavad muuseumid külastajaid kella kümne-üheteistkümneni õhtul ja sisse pääseb ühe euro eest või päris tasuta.
„Viis tundi olen täiega kohal,” kinnitas Rõude muuseumi perenaine Maie Kliss Lääne Elule. Laupäeva õhtul kella kuueks tõstab Kliss muuseumi ukse ette kolmed teljed, millel kangast kududa. „Kahed suured ja väiksemad lasteteljed,” ütles Kliss. Ka muuseumis sees on ühtedel telgedel lõim üleval.
Raudtee- ja sidemuuseumi juhataja Talis Vare sõnul võib aurupungi näitusel kõiki eksponaate oma käega katsuda. Foto: Andra Kirna[/caption]
Laupäeval ootavad muuseumid külastajaid kella kümne-üheteistkümneni õhtul ja sisse pääseb ühe euro eest või päris tasuta.
„Viis tundi olen täiega kohal,” kinnitas Rõude muuseumi perenaine Maie Kliss Lääne Elule. Laupäeva õhtul kella kuueks tõstab Kliss muuseumi ukse ette kolmed teljed, millel kangast kududa. „Kahed suured ja väiksemad lasteteljed,” ütles Kliss. Ka muuseumis sees on ühtedel telgedel lõim üleval.