Silt: Martin Schwindt

[caption id="attachment_262359" align="alignnone" width="900"] Foto: Pixabay[/caption] Reedel võtab Haapsalu volikogu vastu selle aasta teise lisaeelarve, kus suurim tulude ja kulude allikas on hoolekandekeskuse likvideerimine. Haapsalu finantsjuht Martin Schwindt selgitas, et seni ei kuulunud hoolekandekeskus linna alla, vaid tegutses sihtasutusena.

[caption id="attachment_411049" align="alignnone" width="1920"] Kui Haapsalu linnavalitsusel õnnestub saada toetusraha, algab uue maja projekteerimine. Foto: eskiis[/caption] Haapsalu linnavalitsus plaanib endale uue hoone ehitamiseks küsida reedel volikogult luba 2,5 miljoni euro kasutamiseks, tegemist on järgnevate aastate ainsa suure investeeringuga. Volikogult on vaja luba ehituse omaosaluse katteks, et linnavalitsus saaks esitada oktoobri keskpaigaks avalduse toetusvooru „Kohaliku omavalitsuse üksuste liginullenergiahoonete ehitamine“. Praeguste arvutuste kohaselt läheb uue linnavalitsuse maja ehitus koos senise hoone lammutamisega maksma 4,95 miljonit eurot. Linnavalitsus loodab toetust saada 2,43 miljonit eurot ja omaosaluseks jätta 2,5 miljonit eurot. Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles, et linnavalitsus on summad praegu kirjutanud varuga. „Loodame ehitada odavamalt ja vana maja müüa kallimalt,” ütles Sukles. Omaosalus on plaanis katta 2025. aastal nii senise maja müügist saadava raha kui ka laenuga, kinnitas Haapsalu finantsjuht Martin Schwindt. 2025. aastaks on linnavalitsus plaaninud laenu võtta umbes sama suures ulatuses, kui on linnavalitsuse uue maja ehituse plaanitav omaosalus.

[caption id="attachment_393958" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu algkooli kapitaalremont on üks linna eelmise aasta suurtest investeeringutest. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaa omavalitsuste rahaline seis oli möödunud aastal Eesti omavalitsustest kehvemate poolel, neljast siinsest omavalitsusest kaks on kümne kehvima hulgas. Kui rahandusministeeriumi leht minuomavalitsus.ee pani Haapsalu linna ja Lääne-Nigula valla Eesti kümne kõige raskemas seisus oleva omavalitsuse sekka, siis Õhtulehe tehtud samade andmetega, kuid pikemat perioodi arvestav tabel pani Haapsalu omavalitsuste edetabelis kõige kehvemale, 79. kohale. „Kindlasti ei ole see hea uudis. Oleks parem, kui oleksime tipud,” ütles Haapsalu finantsjuht Martin Schwindt.

[caption id="attachment_393260" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu lisaeelarves on 120 000 eurot veekeskuse projekteerimiseks. Foto: Urmas Lauri[/caption] Haapsalu linnavalitsus soovib vastu võtta selle aasta esimese lisaeelarve, millega suurendab nii kriisivalmiduseks mõeldud summasid kui lisab eelarvesse ka saadud toetusi. Investeerimiseks mõeldud kulud suurenevad 309 000 euro võrra. Enamasti suurenevad kulud sellepärast, et linnavalitsus sai algul eelarvesse plaanitud summast suurema toetuse. Nii on riigi toetusel plaanis 55 000 euro eest korrastada Ukraina sõjapõgenikele mõeldud eluruume. Samuti saab linnavalitsus lisatoetust sademeveeprojektist LIFE. Projekti andmete korrigeerimisega lisandub Haapsalu linnavalitsusele ligi 34 000eurone täiendav toetus, mis tähendab ühtlasi 45 000eurost kulu.

[caption id="attachment_262359" align="alignnone" width="900"] Tänavu olid omavalitsuste jõulupreemiad kasinad. Foto: Pixabay[/caption] Läänemaa omavalitsustest maksis jõulupreemiaid kõige lahkemalt Haapsalu linn, kus said lisaraha nii allasutuste juhid ja töötajad kui ka linnavalitsuse töötajad. Teistes omavalitsustes tõmbas rahapuudus preemiate maksmisele kõvasti pidurit. „Allasutuste juhtide ja linnavalitsuse töötajate preemiad-tulemustasud otsustab linnapea,“ selgitas linnavalitsuse finantsjuht Martin Schwindt. Allasutuste töötajate preemiad-tulemustasud otsustasid tema sõnul asutuste juhid.

[caption id="attachment_381554" align="alignnone" width="2000"] Tuleval aastal on kavas lõpetada ka Haapsalu algkooli mängu- ja spordiväljak, mis tänavu jäi ajanappuse tõttu tegemata. Haapsalu algkooli direktori Malle Õiglase sõnul ootab ta väga väljaku valmimist. Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu tuleva aasta eelarve järgi on linnavalitsusel võimalus võtta küll veel kolm miljonit eurot laenu, kuid linna finantsjuht Martin Schwindti sõnul pole seda otstarbekas teha. „Oleme seisus, kus ei ole mõistlik täiendavaid kohustusi võtta,” ütles Schwindt. Juurdelaenamine pole otstarbekas, sest nagu Schwindt ütles, tuleb raha ka tagasi maksta. See summa tuleb saada põhitegevuse tuludest ja põhivara müügist, mida on tuleval aastal Haapsalu linnavalitsusel kokku veidi enam kui 23,1 miljonit eurot.

[caption id="attachment_380998" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu spordibaaside suurim elektrikulutaja on veekeskus. Foto: Urmas Lauri[/caption] Omavalitsused usuvad, et universaalteenus pakub stabiilsust, kuid sellega liitumise võimalikkus on veel selgitamisel. Neljapäeval alustas valitsus elektrituruseaduse muudatust, millega saavad linna või vallaasutused võimaluse osta elektrienergiat universaalteenusena. Haapsalul on praegu tuleva aasta aprilli lõpuni kehtiv hankeleping Eesti Energiaga, kes müüb börsihinnaga elektrit nii Haapsalu linnavalitsusele, kõigile linna allasutustele kui ka spordibaasidele, Läänemaa muuseumidele ja hoolekandekeskusele.

[caption id="attachment_376645" align="alignnone" width="2000"] Lisaeelarvega tõstab Haapsalu linnavalitsus enim Tamme tänava maksumust. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu volikogu võtab kuu lõpus vastu esimese lisaeelarve, sest suurenenud on nii linna tulud kui ka kulud. „Aasta alguses olin eelarvet koostades konservatiivsem,” tunnistas Haapsalu finantsjuht Martin Schwindt. Aasta jooksul on selgunud, et Haapsalu linna tulud on olnud oodatust suuremad – aasta algusega võrreldes on laekunud rohkem tulumaksu ja ka riigi sihtotstarbelisi toetusi. Nendest toetustest saadud tulu kajastub Schwindti sõnul kohe ka kuludes. Peamiselt on toetused olnud seotud Ukrainast saabunud sõjapõgenikega ja projektide rahaga.

[caption id="attachment_356749" align="alignnone" width="2000"] Tanklate tabloodelt praegu vastu vaatavaid kütusehindu pole Eestis varem nähtud. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Üha kerkivad kütusehinnad on muretsema pannud nii bussifirmad kui ka omavalitsused, kelle eelarvetesse kõrged hinnad auke söövad. „Kõik näevad, kuidas kütusehind tõuseb. See pole natukene, vaid palju,” ütles GoBusi juht Andrei Mändla. Kui veel jaanuari lõpus maksis bensiin E95 pisut üle 1,6 euro ja diislikütus alla 1,5 euro, olles pikka aega tasapisi kerkinud, siis sel nädalal kerkis hind üle kahe euro liitri kohta, mis on kõrgeim kütusehind läbi aegade. Suurem hinnatõus ongi olnud just märtsis. Üha kiiremini kerkivate hindade tõttu arutab bussifirma järgmise nädala alguses võimalikku piletihinna tõusu. „Karta võib, et tõuseb,” ütles Mändla.