Silt: Marko Valker
12
Riik tõmbab laste keskkonnaharidust koomale (lisatud kliimaministeeriumi kommentaar)
[caption id="attachment_439772" align="alignnone" width="1920"]
Läänemaa koolidele tegi keskkonnaamet sel aastal kümme programmi, kus osales tublisti üle saja lapse. Foto: RMK[/caption]
Otsus keskkonnaameti üks osakond sulgeda jätab Lääne- ja Pärnumaal riigi pakutud keskkonnahariduseta aastas paar tuhat last.
Läänemaa koolidele tegi keskkonnaamet sel aastal kümme programmi ja neis osales üle saja, laagrites üle 30 lapse. „Hästi kurb, hästi kurb,” ütles Haapsalu algkooli direktor Malle Õiglas Lääne Elule keskkonnaameti otsuse kohta sulgeda keskkonnahariduse osakond ja kliimaministeeriumi plaani kohta keskkonnahariduse rahastamise süsteemi muuta. „See tähendab, et jääme täbaramasse olukorda.”
Haapsalu algkooli õpilased on osa paarist tuhandest Lääne- ja Pärnumaa lapsest, kes on igal aastal osalenu
Läänemaa koolidele tegi keskkonnaamet sel aastal kümme programmi, kus osales tublisti üle saja lapse. Foto: RMK[/caption]
Otsus keskkonnaameti üks osakond sulgeda jätab Lääne- ja Pärnumaal riigi pakutud keskkonnahariduseta aastas paar tuhat last.
Läänemaa koolidele tegi keskkonnaamet sel aastal kümme programmi ja neis osales üle saja, laagrites üle 30 lapse. „Hästi kurb, hästi kurb,” ütles Haapsalu algkooli direktor Malle Õiglas Lääne Elule keskkonnaameti otsuse kohta sulgeda keskkonnahariduse osakond ja kliimaministeeriumi plaani kohta keskkonnahariduse rahastamise süsteemi muuta. „See tähendab, et jääme täbaramasse olukorda.”
Haapsalu algkooli õpilased on osa paarist tuhandest Lääne- ja Pärnumaa lapsest, kes on igal aastal osalenu
Kaitseliidu noored looduskoolis: kõik, mis metsa viime, selle ka välja toome
[caption id="attachment_437089" align="alignnone" width="1440"]
Laagrilised prügi sorteerimas. Foto: Nõva looduskool[/caption]
Nädalavahetusel oli Nõva koolimaja ümbrus siginat-saginat täis. Kooli juures parklas seisid furgoonautod ja ringi liikusid rohelaigulistes vormides noored – kokku veidi üle 60, mis Nõva oludes ju kohe silma torkab. Kohalikud eakamad prouad olid murelikud – ega ometi midagi hirmsat juhtunud ole? Ärevusele andis hoogu juurde nädalavahetusel mitmeid kordi sireenidega väljakutsele sõitnud kohalik Nõva päästekomando auto.
Tegelikult polnud muretsemiseks põhjust. Toimus hoopis kaitseliidu Harju maleva noorkotkaste ja kodutütarde laager, mis t
Laagrilised prügi sorteerimas. Foto: Nõva looduskool[/caption]
Nädalavahetusel oli Nõva koolimaja ümbrus siginat-saginat täis. Kooli juures parklas seisid furgoonautod ja ringi liikusid rohelaigulistes vormides noored – kokku veidi üle 60, mis Nõva oludes ju kohe silma torkab. Kohalikud eakamad prouad olid murelikud – ega ometi midagi hirmsat juhtunud ole? Ärevusele andis hoogu juurde nädalavahetusel mitmeid kordi sireenidega väljakutsele sõitnud kohalik Nõva päästekomando auto.
Tegelikult polnud muretsemiseks põhjust. Toimus hoopis kaitseliidu Harju maleva noorkotkaste ja kodutütarde laager, mis t
Kaitseliidu noored kogunevad Nõvale laagrisse
[caption id="attachment_436739" align="alignnone" width="1920"]
Kaitseliidu noored lähevad Nõvale looduslaagrisse. Foto: Andra Kirna[/caption]
Sel nädalavahetusel koguneb Nõva looduskooli keskkonnakaitse laagrisse umbes 60 kaitseliidu Harju maleva noorkotkast ja kodutütart. Kolme päeva jooksul tutvustatakse noortele, kuidas hoida metsa ja merd.
Laagrit aitavad läbi viia riigimetsa majandamise keskus, Nõva päästekomando ja mitmed teised organisatsioonid. Veskijärve ääres tutvustatakse last
Kaitseliidu noored lähevad Nõvale looduslaagrisse. Foto: Andra Kirna[/caption]
Sel nädalavahetusel koguneb Nõva looduskooli keskkonnakaitse laagrisse umbes 60 kaitseliidu Harju maleva noorkotkast ja kodutütart. Kolme päeva jooksul tutvustatakse noortele, kuidas hoida metsa ja merd.
Laagrit aitavad läbi viia riigimetsa majandamise keskus, Nõva päästekomando ja mitmed teised organisatsioonid. Veskijärve ääres tutvustatakse last
Silma õpikoda lõpetas Saunjas tegevuse
[caption id="attachment_436060" align="alignnone" width="1920"]
15 aastat Saunjas loodusharidust andnud Marko Valkeri sõnul oli Silma õpikoja Nõvale kolimine talle raske otsus. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Silma õpikoda lõpetas lühikese etteteatamisajaga Saunjas tegevuse, pakkis viimased asjad kokku, andis võtmed omanikule tagasi ja jätkab tegevust Nõval looduskooli nime all.
Tänavu kevadel laienes 15 aastat Saunjas tegutsenud õpikoda Nõvale, kus vanas koolihoones saadi kasutusse üks klass. Veebruaris ütles õpikoja juht Marko Valker, et nõudlus loodushariduse järele on suur ning uus õppekoht võimaldab senisest enam kooligruppe vastu võtta. „Algselt planeerisime seda lisakohana,” ütles Valker nüüdki.
15 aastat Saunjas loodusharidust andnud Marko Valkeri sõnul oli Silma õpikoja Nõvale kolimine talle raske otsus. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Silma õpikoda lõpetas lühikese etteteatamisajaga Saunjas tegevuse, pakkis viimased asjad kokku, andis võtmed omanikule tagasi ja jätkab tegevust Nõval looduskooli nime all.
Tänavu kevadel laienes 15 aastat Saunjas tegutsenud õpikoda Nõvale, kus vanas koolihoones saadi kasutusse üks klass. Veebruaris ütles õpikoja juht Marko Valker, et nõudlus loodushariduse järele on suur ning uus õppekoht võimaldab senisest enam kooligruppe vastu võtta. „Algselt planeerisime seda lisakohana,” ütles Valker nüüdki.
Põldvutti kuuleb tänavu rohkem
[caption id="attachment_430309" align="alignnone" width="696"]
Bioloob Marko Valkeri sõnul on põldvutti küll kuulda, aga harva näha. Foto Malle-Liisa Raigla.[/caption]
Bioloog Marko Valkeri sõnul leidub muidu vähearvukat põldvutti tänavu rohkem ja öösiti võib teda kuulda Noarootsi ja Nõva kandis põldudel häälitsemas.
Bioloob Marko Valkeri sõnul on põldvutti küll kuulda, aga harva näha. Foto Malle-Liisa Raigla.[/caption]
Bioloog Marko Valkeri sõnul leidub muidu vähearvukat põldvutti tänavu rohkem ja öösiti võib teda kuulda Noarootsi ja Nõva kandis põldudel häälitsemas. 
Osmussaarelt rändas läbi mornel
[caption id="attachment_426208" align="alignnone" width="1920"]
Roosterind-tüll. Foto: Marko Valker[/caption]
Laupäeval kohtasid linnugiidiõpilased Osmussaarel Eestist läbirännul olevat roosterind-tülli.
Grupi juhendaja Marko Valteri sõnul on tegemist linnuga, kelle kinnitatud vaatlusi on Eestis vaid poolesaja ringis.
Roosterind-tüll. Foto: Marko Valker[/caption]
Laupäeval kohtasid linnugiidiõpilased Osmussaarel Eestist läbirännul olevat roosterind-tülli.
Grupi juhendaja Marko Valteri sõnul on tegemist linnuga, kelle kinnitatud vaatlusi on Eestis vaid poolesaja ringis. 
Nõva looduskool sai kingiks karutopise
[caption id="attachment_425804" align="alignnone" width="1920"]
Karutopis. Foto: Marko Valker[/caption]
Silma õpikoja filiaalina tegutsev Nõva looduskool sai avamiskingituseks karutopise, mis lapsed väga elevile ajab.
„Lapsed on väga vaimustuses,“ ütles Silma õpikoja õpetaja Marko Valker. „Peame nööri ette panema, et nad väga elavaks ei läheks.“
Karutopis. Foto: Marko Valker[/caption]
Silma õpikoja filiaalina tegutsev Nõva looduskool sai avamiskingituseks karutopise, mis lapsed väga elevile ajab.
„Lapsed on väga vaimustuses,“ ütles Silma õpikoja õpetaja Marko Valker. „Peame nööri ette panema, et nad väga elavaks ei läheks.“ 
Aprill tõi Lääne-Eestisse linnuharuldused
[caption id="attachment_424277" align="alignnone" width="1824"]
Hõbehaugas. Foto: Kauro Kuik[/caption]
Bioloog Marko Valkeri sõnul on tänavune aprill olnud linnuharulduste koha pealt hea aeg.
Kaks nädalat tagasi nähti Saaremaal hõbehaugast: röövlindu, keda pole Eestis varem kohatud.
Hõbehaugas. Foto: Kauro Kuik[/caption]
Bioloog Marko Valkeri sõnul on tänavune aprill olnud linnuharulduste koha pealt hea aeg.
Kaks nädalat tagasi nähti Saaremaal hõbehaugast: röövlindu, keda pole Eestis varem kohatud. 
Silma õpikoda laieneb Nõvale
[caption id="attachment_419918" align="alignnone" width="1920"]
Silma õpikoja juhi Marko Valkeri sõnul lubaks tegevuse laiendamine Nõvale pakkuda loodusharidust rohkematele lastele. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Lääne-Nigula vallavolikogu otsustas anda Saunjas tegutsevale Silma õpikojale tasuta kasutada klassiruumi Nõva koolimajas, mis võimaldab õpikojal anda loodusharidust veel rohkematele lastele.
Silma õpikoja juhi Marko Valkeri sõnul lubaks tegevuse laiendamine Nõvale pakkuda loodusharidust rohkematele lastele. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Lääne-Nigula vallavolikogu otsustas anda Saunjas tegutsevale Silma õpikojale tasuta kasutada klassiruumi Nõva koolimajas, mis võimaldab õpikojal anda loodusharidust veel rohkematele lastele. 
Muuseum tahab loovutada oma topisekogu loodushariduseks
[caption id="attachment_394295" align="alignnone" width="961"]
Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juhi Anton Pärna sõnul on muuseum otsustanud topisekogust loobuda. Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa muuseum soovib anda oma topisekogu üle loodusharidust pakkuvatele asutustele, suurima hulga topiste vastu on huvi tundnud Eesti loodusmuuseum.
„Oleme oma looduskogu ümber mõtestamas. Me ei pea vajalikuks selle laiendamist ja lihtsalt hoida kogu, mida me ei täienda ja kus puudub ka kompetents, pole mõtet,” ütles Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn. Nii ongi muuseum pöördunud loodusharidust pakkuvate mäluasutuste poole ja uurinud, kas neil oleks soovi topiseid endale saada.
Muuseumi topisekogu, kus on kõige rohkem linnutopiseid, on Pärna sõnul omal ajal moodustunud mitmel moel. Suur osa looma-, linnu- ja kalatopistest on pärit nõukogude ajast, kui rajooni koduloomuuseumid said neid üleliiduliselt. Nüüd aga muuseum neid enam ei vaja. „Kui on vaja olnud, oleme saanud neid mujalt deponeerida või laenata,” ütles Pärn. Tema sõnul kasutati muuseumile kuuluvaid topiseid viimati siis, kui Haapsalu raekojas oli näitus ajaloolistest relvadest.
Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juhi Anton Pärna sõnul on muuseum otsustanud topisekogust loobuda. Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa muuseum soovib anda oma topisekogu üle loodusharidust pakkuvatele asutustele, suurima hulga topiste vastu on huvi tundnud Eesti loodusmuuseum.
„Oleme oma looduskogu ümber mõtestamas. Me ei pea vajalikuks selle laiendamist ja lihtsalt hoida kogu, mida me ei täienda ja kus puudub ka kompetents, pole mõtet,” ütles Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn. Nii ongi muuseum pöördunud loodusharidust pakkuvate mäluasutuste poole ja uurinud, kas neil oleks soovi topiseid endale saada.
Muuseumi topisekogu, kus on kõige rohkem linnutopiseid, on Pärna sõnul omal ajal moodustunud mitmel moel. Suur osa looma-, linnu- ja kalatopistest on pärit nõukogude ajast, kui rajooni koduloomuuseumid said neid üleliiduliselt. Nüüd aga muuseum neid enam ei vaja. „Kui on vaja olnud, oleme saanud neid mujalt deponeerida või laenata,” ütles Pärn. Tema sõnul kasutati muuseumile kuuluvaid topiseid viimati siis, kui Haapsalu raekojas oli näitus ajaloolistest relvadest.