Silt: Maris jõgeva
1
Vormsilased viidastavad 14 küla
[caption id="attachment_414021" align="alignnone" width="1024"] Vormsi teeviidad. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Vormsi kaasava eelarve hääletusel kogus enim poolehoidjaid Hosby küla elaniku Liina Juti ettepanek paigaldada viidad ja infotahvlid, mis aitavad saarel orienteeruda ja vaatamist väärt paigad üles leida.
„Meil on 14 küla ja igal külal on oma lugu,“ ütles Jutt Lääne Elule. Viidad ja infostendid tutvustavad ja hoiavad alles kohalikku ajalugu ja kultuuripärandit.
Õpetajad streikisid palga ja töökoormuse pärast
[caption id="attachment_413895" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu linna algkooli õpetajad vestlesid Hestias oma töö kitsaskohtadest. Foto: Andra Kirna[/caption]
Reede hommikul peatas Läänemaal tunniks ajaks töö 14 kooli ja 11 lasteaeda, et nõuda tööle väärilist palka.
Haapsalu linna algkooli streigijuhi Evelin Nappuse sõnul tuleb streikida, sest õpetajate palk ja töökoormus on vaja muuta niisuguseks, et koolidesse tuleks tööle noori õpetajaid.
Algkooli õpetajad pidasid streigikoosolekut Hestia hotelli fuajees. „Hoiatusstreik on märk sellest, et oleme enamaks võimelised, oleme seda arutanud ka haridustöötajate liidus,“ ütles Nappus. Tema sõnul sõltub nüüd kõik sellest, kuidas läbirääkimised edasi lähevad.
Keskkonnakaitsja: Vormsi hundid tuleks rahule jätta
[caption id="attachment_413248" align="alignnone" width="1280"] Keskkonnakaitsja Eleri Lopp võitleb Eesti suurkiskjate eest. Foto: erakogu[/caption]
Eesti huntide kaitseks Euroopa kohtusse välja jõudnud keskkonnakaitsja Eleri Lopp peab Vormsil kavandatavaid tapatalguid õõvastavaks.
„Vabalt võiksid hundid Vormsis elada,“ ütles Lopp Lääne Elule. 2020. aastal Eesti huntide kaitseks kohtusse läinud Lopp loodab paari aasta pärast saada Euroopa kohtust vastuse, kas huntide küttimine Eestis, nagu seda seni on tehtud, on õigustatud või mitte, kui tegemist on Euroopas kaitstava liigiga, kelle jätkusuutlikkus pikas plaanis on küsimärgi all. „Seda arusaama ei taheta kuidagi omaks võtta,“ ütles Lopp. „Hunt ise on ohustatud seisundis, mitte Vormsi lambad ja koerad.“
Riigi toetus võib omavalitsuste pingelise eelarve tõttu kasutamata jääda
[caption id="attachment_412855" align="alignnone" width="1000"] Eskiisprojekti järgi läheb Martna koolimaja köetav pind suureneks, kuid energiatõhusus paraneks. Foto: EMP A&I OÜ[/caption]
Ühiskondlike hoonete korrastamiseks mõeldud riikliku toetuse abil tahab Lääne-Nigula vald teha korda Martna kooli, Haapsalu renoveerida ujula ja Vormsi teha koolimajja uue ventilatsiooni.
Riik avas omavalitsustele 40 miljoni euro suuruse toetuse taotlusvooru ühiskondlike hoonete energiatõhusamaks muutmiseks. Kõigil kolmel Läänemaa omavalitsusel oleks objekt, mille tarvis võiks toetust küsida, kuid takistuseks võib saada omavalitsuste endi pingeline eelarve.
Lääne-Nigula valla investeeringute nimekirjas on esikohal kehvas seisus Martna koolimaja, mille renoveerimise plaan on praeguseks jõudnud eelprojekti valmimiseni.
Vormsi ühineb saarte energiaagentuuriga
[caption id="attachment_395747" align="alignnone" width="696"] Vormsi vallavanem Maris Jõgeva.[/caption]
Eilsel istungil otsustas Vormsi volikogu üksmeelselt osaleda MTÜ Saarte Energiaagentuur asutamisel.
Palivere on punaväelaste säilmetest tühi
[caption id="attachment_412296" align="alignnone" width="1920"] Palivere Lähtru tee metsatukas on ühishauast alles vaid tühi plats. Foto: erakogu[/caption]
Eelmisel nädalal kaevasid sõjamuuseumi arheoloogid lisaks Vormsile välja ka Paliverre maetud punasõdurid.
Palivere hauast tulid välja 1941. aastal maetud sõdurite säilmed. Sõjamuuseumi arheoloogi Arnold Undi sõnul paneb maetute säilmed kokku ja loeb need üle komplekteerija, kuid esialgsel hinnangul oli hauda maetud tosinkond inimest. Lisaks 1941. aastal maetutele oli hauda kirstuga maetud ka 1944. aastal Paliveres hukkunud ohvitseri säilmed. Ohvitser maeti esmalt Palivere raudteejaama lähedale, kuid 1970. aastatel maeti tema säilmed ümber Lähtru tee ääres olnud ühishauda.
Tormituul viis Läänemaal elektri
[caption id="attachment_412072" align="alignnone" width="1920"] Torm tekitas Läänemaal suuri laineid, kuid viis mitmelt poolt ka elektri. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Nädalavahetusel möllanud torm põhjustas üle aastate Läänemaal hulgaliselt elektrikatkestusi, kuid katkestustest enam pahandas ettevõtteid infosulus olemine.
„Mitte keegi telefonile ei vasta. Täielik teadmatus,” ütles Linnamäe Peekoni ja Roosta puhkeküla omanik Siim Saareväli. „Vanasti, kui juhtimine oli Haapsalust, nii ei olnud.”
Linnamäe Peekoni tuhandete sigadega farmis on kõik korras – loomad on elus ja ettevõttes töö käib. „Aasta alguses tegime investeeringu ja ostsime generaatori,” ütles Saareväli. Mis vastasel juhul oleks ettevõttes juhtunud, ei soovinud Saareväli mõeldagi. Roosta puhkeküla oli aga 12 tundi elektrita.
Lääne Elul ei õnnestunud tabada Linnamäe lihatööstuse juhti Indrek Loorensit, kuid ERRile avaldas ka Loorens pahameelt infosulus olemise ja Elektrilevi kontaktisiku puudumise üle. Lihatööstus hoidis katkestuse ajal oma toodangut õigel temperatuuril generaatori abil.
Vormsi korrastab oma prügimajandust
[caption id="attachment_335149" align="alignnone" width="1024"] Vormsi Sviby sadam. Foto: erakogu[/caption]
Vormsi vald ostis väikesaarte programmi toel 60 000 euroga kaks prügipressi ja kolm suurt konteinerit.
„Saime [prügimajanduse korrastamiseks] toetust väikesaarte programmist,” ütles Vormsi vallavanem Maris Jõgeva. „Ja prügimajad saavad sama projekti raames valgustuse.”