Silt: Marika Valk

[gallery ids="428558,428559,428560,428561"] Norra riigi toel avalikuks kasutuseks korda tehtud Lihula mõisa viinaait saab varsti valmis, kuid neid, kes majas tegutseks, hakkab Lääneranna vald alles enampakkumisega otsima. Kolm aastat tagasi said Lihula muuseum ja Lääneranna vald nn Norra fondist 500 000 eurot toetust, et korda teha Lihula mõisa viinaait. Aida renoveerimine pidi maksma minema 635 000 eurot ja Lääneranna vald lisas toetusele omaosalusena 135 000 eurot. Norra fondi toetus polnud mõeldud lihtsalt vanades linnasüdametes asuvate hoonete restaureerimiseks, vaid toetuse saajal pidi olema kindel plaan, kuidas hoonet edaspidi kasutama hakatakse.

[caption id="attachment_412543" align="alignnone" width="1920"] Hanila muuseumi seltsi eestvedaja Jüri Mõniste ja muuseumi esimene juhataja Laine Vesker muretsevad Hanila muuseumi saatuse pärast. Foto: Andra Kirna[/caption] Pühapäeval pidas Hanila muuseumi selts Virtsus muuseumi 30. sünnipäeva, kuigi asutuse tulevik on lahtine. Hanila muuseumi seekordne ümmargune sünnipäev ei kujunenud kuigi lõbusaks, sest muuseumimaja ja kogude seisukorra pärast tunnevad muret nii seltsi inimesed kui ka Lääneranna muuseumid. Kuigi osalistel on ühine mure, vaatavad nad olukorrale siiski erinevalt ja kipuvad süüdlast nägema üksteises. Muuseumimaja ja kogud kuuluvad alates omavalitsusreformist Lääneranna vallale ning on praegu osa Lihula ja Hanila muuseumi ühinemisel loodud Lääneranna muuseumidest, mida juhib Marika Valk. Muuseumiseltsi esindab paari aasta eest Lääneranna valla teenetemärgi pälvinud Jüri Mõniste.

[caption id="attachment_388264" align="alignnone" width="1321"] Martinez y Orts on lühtreid valmistanud 120 aastat. Foto: Ürjo Jõks[/caption] Lihula mõisa häärberi Mellini saal särab täies hiilguses, sest eelmisel nädalal riputati lakke Hispaania valgustitootjate lipulaeva Martinez y Ortsi stiilipuhas ja autentne kristall-lühter. „Väärtuslik miljöö sai väärilise valgustuse,” ütles lühtri paigaldanud Hektor Lighti juhataja ja omanik Ürjo Jõks. „Väga hästi on,” nentis Lihula muuseumi direktor Marika Valk. „Õnneks on lühter saali jaoks täpselt õige suurusega.” Jõksi sõnul polnud lühtri saali lakke saamisega midagi erilist ega ja keerulist, kuid aega läks sellega tõepoolest rohkem, kui esialgu plaaniti.

[caption id="attachment_354635" align="alignnone" width="2000"] Suurim, ligi 100 000 euro suurune toetus läks Lihula mõisa peahoone fassaadi restaureerimiseks. Kaire Reiljan[/caption] Läänemaa ja Lääneranna valla kaitsealuste hoonete korrastamiseks eraldas muinsuskaitseamet tänavu üle 218 000 euro. Suurim, ligi 100 000 euro suurune toetus läks Lihula mõisa peahoone fassaadi restaureerimiseks. „Nüüd on plaanis terve esifassaad korda teha,” ütles Lihula mõisa haldava muuseumi direktor Marika Valk. Tema sõnul ei tähenda fassaadi remont pelgalt krohvimist, vaid ka näiteks drenaaži ja vanade akende väljavahetamist.

[caption id="attachment_386030" align="alignnone" width="2000"] Lihula mõisa juurde kuuluva viinaköögi remondi algus venib, sest ehitus läheb plaanitust kallimaks. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Juba ülemöödunud aastast planeeritud ja Norra meetmest rahastatavad Lihula mõisa viinaköögi ja Okase muuseumi renoveerimine on jäänud venima. Kumbagi pole ehitama hakatud. Lihula mõisa viinaköögi ehitaja leidmiseks on Lääneranna vald korraldanud mitu hanget, kuid kõik need on pakkumiste kõrge hinna tõttu luhtunud. Viinakööki on plaanis rajada restaureerimise nõustamiskeskus koos keraamika-, puutöö- ja sepikojaga.

[gallery ids="370097,370098,370099,370100,370101,370103,370104,370105,370106,370107,370108,370109,370110,370111,370112,370113,370114,370115,370116,370118,370119,370120,370121,370122,370123,370124,370125,370126,370127,370128,370129,370130,370131,370133,370134,370135,370136"] Fotod: Urmas Lauri Lihula mõisa härrastemaja restaureerimise ja baltisaksa ekspositsiooni loomisega ollakse sealmaal, et kolmes saalis saab uut väljapanekut juba uudistada. Muuseum on lahti olnud alles paar nädalat. „Külastajad vaid ohkavad, et nii ilus on!” ütles muuseumi varahoidja Maigi Magnus Lääne Elule eile. Magnuse sõnul on huvilisi nii kaugemalt kui ka lähemalt. „Oleme täitsa siit lähedalt,” ütles ekspositsiooni uudistama tulnud Elo. „Ostsime Seira külla talu ning nüüd siin vaatame ja uurime,” selgitas ta. „See on väga huvitav koht. Väga meeldib.” Elo oli Valli talust leidnud kaks Lihula lilltikandiga tekki ning oli need hinnangu saamiseks Magnusele toonud. „Hobused on hästi ilusad,” osutas varahoidja vaiba kesksele kujundile. „Lilltikandi naistele meeldis nende stilisatsioon.” Baltisaksa kontrastid Kõik mõisa teise korruse ruumid on eri värvides. Muuseumi direktori Marika Valgu sõnul oli saalides eri värvide kasutamine omane varaklassitsismile – just sel ajal on mõisa peahoone ehitatud. „Kui kõik anfilaadi [hoones ühel sirgel paiknev uste rida] uksed on lahti, paistavad tubade erinevad värvid – hall, punane, sinine, kollane. „Kõige tagumine tuleb roheline,” kirjeldas Valk läänepoolseimat saali, kus restaureerimine veel käib. Mõisahoone suurim, tumesinine saal teisel korrusel kannab seintel eksponeeritud krahv Ludwig August Mellini Liivimaa atlase järgi Mellini saali nime.

[caption id="attachment_366132" align="alignnone" width="2000"] Kuigi osas Lihula mõisa ruumides on restaureerimine veel pooleli, valmistab Lihula muuseumi varahoidja Maigi Magnus juba ette baltisaksa püsiekspositsiooni. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lihula mõisas ja selle ümbruses käib sel suvel töö ja vile koos – mõisasaal on saanud uue väljanägemise ja peagi avatakse seal baltisaksa püsiekspositsiooni esimesed näitused. „Väga töine suvi on,” ütles Lihula muuseumi direktor Marika Valk. „On nii sisulist laadi tegevust kui ka restaureerimist.” Mõisahoone tumesiniste seintega suure saali seinad ja lae on Skone Grupi töömehed restaureerinud, aga päris valmis pidusaal siiski veel pole.

[gallery ids="357599,357600,357601,357602,357603,357604,357605,357606,357607,357608,357609,357610"] Fotod: Urmas Lauri Skone Grupi restauraatorid teevad suve alguseks korda Lihula mõisahoone kõige suurema ja pidulikuma saali. Lisaks suurele saalile restaureeritakse praegu ka kaht väiksemat ruumi, kuhu juba selleks hooajaks pannakse üles baltisaksa kultuuri tutvustav väljapanek. „Järgmiseks aastaks on terve teine korrus muuseumi tarvis renoveeritud,” ütles Lihula muuseumi direktor Marika Valk. Eelmise nädala kolmapäeval puhastasid kaks restauraatorit tellingul turnides saali keskel asuva lühtrikonksu ümbrust ettevaatlikult krohvist. „Ei midagi,” nentis üks neist. „Seal tulid lilled välja, siin pole seni midagi,” lausus teine, viidates saali otstes krohvi alt välja tulnud vappidele. Reedel pildistati saali lage infrapunakaameraga. „Siis hakkab paistma, mis sealt krohvipinna alt välja tuleb,” ütles Valk Lääne Elule eelmisel neljapäeval. „Meie tahaks näha, et maalingut oleks palju, aga tundub, et mingitel põhjustel neid pole. Laes on krohvi alt seni välja tulnud vaid kaks vapikujulist maalingut saali otstes.” Valk meenutas, et kui paar aastat tagasi restaureeriti mõisahoone üht kaugemat saali, tuli sealt päevavalgele hulgaliselt maalinguid, kuigi esialgu paistnud laenurgas neid vaid üks. „Arvasime, et ega seal rohkem midagi säilinud pole, aga tegelikult tuli välja, et terve ruumi lagi oli maalinguga kaetud. See oli täielik üllatus. Selle tõttu tekkis väike lootus, et äkki siiski leiame nüüd suurest saalist ka,” lausus Valk. Mõisahoone restaureerimisprotsessi kureerib kunstiakadeemia professor, restauraator Hilkka Hiiop. Ta meenutas, et vapid leiti 2014. aastal, mil suures saalis oli kunstitudengite töötuba. „Nüüd avasime need korralikult lõpuni,” ütles Hiiop Lääne Elule. „Aga kui mõelda teistpidi, et enamikul juhtudel pole midagi säilinud, siis need toredad vapid on väga suur asi,” arutles Hiiop. „Nad on väga hästi maalitud, ilmselt õlivärviga. Tundub, et alusjoonis on tehtud vaba käega ja need lillekompositsioonid on nagu ikka meister teinud.”

[caption id="attachment_333026" align="alignnone" width="2000"] Hanila muuseumi seltsi 25 aasta juubeli tähistamisel kaks aastat tagasi oli muuseumiõu külalisi, tantsu ja laulu täis. Foto: Mart Mõniste[/caption] Kolm aastat tagasi Lihula ja Hanila muuseumi ühendamisega moodustatud valla allasutus Lääneranna Valla Muuseumid on kavas taas kaheks lüüa ja Hanila muuseumile uued ruumid otsida. „Praegu otsitakse võimalusi Hanila muuseumile uue asukoha leidmiseks, et luua muuseumi tegevuseks vastavad tingimused. Selleks on mitmeid võimalusi,” ütles abivallavanem Ene Täht. Kas vallavalitsus esitab augusti volikokku ettepaneku Lääneranna muuseumide tegevuse ümberkorraldamiseks, on tema sõnul praegu veel vara öelda.

[caption id="attachment_328342" align="alignnone" width="2000"] Lihula muuseumi direktor Marika Valk loodab, et mõne aasta pärast saavad huvilised Lihula mõisas tutvuda baltisaksa kultuuriga. Foto: Andra Kirna[/caption] Lihula muuseumil on õnnestunud toetustena saada üle 770 000 euro, mille abil tehakse mõisa baltisaksa ekspositsioon ja mõisa viinaaita restaureerimiskeskus. Lihula muuseumi direktor Marika Valk ütles, et viiest muuseumi esitatud rahataotlusest ei saanud rahastust ainult üks – muinsuskaitseamet ei andnud raha Lihula mõisa fassaadi korrastamiseks. Küll aga toetas muinsuskaitseamet 100 000 euroga mõisa peamaja katusekarniisi ja korstnate korrastamist ning üle 150 000 euroga mõisa peahoonesse baltisaksa kultuuriloo ekspositsiooni loomist. Ekspositsiooniruumide remondiks sai muuseum veidi raha Leaderi meetmest. Omaosaluseks vajaliku 221 000 eurot on lubanud Lääneranna vald. Esimesena algab remont mõisa väikeses näitusesaalis. „See saab valmis tõenäoliselt juba mai lõpuks, nii et hooaeg õnnestub tavapärasel ajal avada,” lubas Valk. „Saal saab uue parkettpõranda ja sobiva klassitsistliku ukse,” lisas ta. Järgmise tööna võetakse ette peahoone karniisid, katus ja korstnad. „Hange on üleval ja kui tegija leiame, lähevad need töösse,” ütles Valk. Tema sõnul on osa katust ja üks korsten juba mullu korda tehtud, ülejäänud tehakse tänavu. Oktoobris peaks algama mõisa suure saali remont.