Silt: Marika Adman

[caption id="attachment_277067" align="alignnone" width="2048"] Eesti lipp. Foto: Urmas Lauri[/caption] Tänavu on Lääne-Nigulas kõige rikkalikum pidupäeva kava, Haapsalu seevastu piirdub vaid traditsioonilise mälestamisega Vabadussamba juures. Laupäeval, 20. augustil täitub Eesti vabariigi taasiseseisvumisest 31 aastat ning Läänemaal toimuvad mälestusüritused, kontserdid, uksed avavad ka kodukohvikud. Lääne-Nigulas on ürituste valik niivõrd laiahaardeline, et kõikjale jõudmiseks peab juba varakult liikvel olema. „Kõik on eripalgelised, ei ole ainult isamaalised,” ütles Lääne-Nigula kultuuri-ja spordinõunik Varje Paaliste. Enne lõunat toimub Lääne-Nigula Vabadussamba juures tänuhetk, seejärel pidupäevakontsert Kullamaa kultuurimaja esisel, kus esinevad Kullamaa rahvatantsurühmad, Lihula naiskoor Leelo, hobikoor Ei või olla, Kullamaa Muusikaseltsi vaskpilliansambel. Noarootsis, Hara sadamas toimub kalurite päev ning Rõude külamajas on Üdruma ja Rõude tantsupäev. „Meil on väga palju asju kavas ning ka väga erinevates kohtades,” ütles Paaliste.

[caption id="attachment_339121" align="alignnone" width="2000"] Hara sadama kaluritepäev tunamullu. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Noarootsi Hara sadamas tuleb reedel kaluritepäev, kus tutvustatakse nii Hara küla kui ka vanu kalapüügitraditsioone „Tahame kaluritepäevaga propageerida kalapüüki ja kala väärindamist ning väärtustada hääbuvat esivanemate kultuuripärandit ja ajaloolisi traditsioone,” ütles kaluritepäeva üks korraldajaid Marika Adman.

Ivika Eller ja Marika Adman on Pürksi kortermaja keldris sisse seadnud käsitöökoja, kus valmistavad praegu peamiselt Noarootsi arhailise mustriga rannapontšosid. „Mõtlesime, et suvi tuleb ja rannas oleksid sellised pontšod väga head,” rääkis Adman. Elleri ja Admani sõnul saab pontšot kasutada päevituslinana, ka võib selle sisse pugedes riideid vahetada. Eller lisas, et tegelikult sobivad pontšod kõikjale – ka sauna ja lihtsalt kodus olemiseks. „Mu poeg kannab seda 24 tundi päevas,” ütles ta. Eller kinkis ühe pontšo oma mehele, kuid hakkas seda hoopis ise kasutama: „Sellega on nii mõnus kodus olla.” Pontšodele on masinaga tikitud Noarootsi muster. „Et me siin suure valla servas ära ei kaoks,” ütles Adman. „Me ei saa neile peale kirjutada „Noarootsi”, aga peidetult on see kirjas – kes teab, saab aru,” lisas Eller. Noarootsi vanad mustrid said käsitöönaised rannarootsi muuseumist ja seadistasid need tikkimismasinale. Lääne Elu külaskäigu ajal oli naistel parasjagu käsil pontšode juurde pearätikute õmblemine – Eller õmbles rätiku kokku ja Adman lasi servad overlokiga üle. Hiljem saavad ka pearätikud Noarootsi tikandid.

[caption id="attachment_301432" align="aligncenter" width="2000"] Hara külaseltsi liikmed Marika Adman (vasakult), Lauri Lilleoks ja Kenneth Nyholm said 5000 eurot, et ehitada sild üle kanali ujumiskohta. Foto: Urmas Lauri[/caption] Neljapäeva südaöösel lõppes Lääne-Nigula valla kaasava eelarve rahvahääletus, kus jagamisel oli 40 000 eurot. Suurima toetuse sai Palivere lasteaia ronimiskeskus, tihedaim rebimine käis aga Noarootsis Hara lahe ujumiskoha pärast. Kokku jagatakse kaheksa objekti vahel laiali 40 000 eurot. Neljapäeva õhtul, paar tundi enne hääletamise lõppu oli Pürksi oma rularambiga Hara omadest üheksa häälega ees, kuid lõpuponnistusega suutis 46 elanikuga Hara neli korda suuremat, 188 elanikuga Pürksit 15 häälega edestada. „Pürksi omad olid küsinud, et kust kohast need Hara omad neid hääli võtavad,” kommenteeris külaaktivist ja MTÜ Tervem Noarootsi juhatuse liige Marika Adman. „Kiire jõudude mobiliseerimine andis kokkuvõttes hea tulemuse, kuigi ka konkurendid ei maganud veel,” kommenteeris rannakalurina Hara sadamat kasutav Lauri Lilleoks, kes on ühtlasi vallavolikogu liige. „Rõõmuhõisked!” kirjeldas Adman oma tundeid. „Hommikul oli telefon punane. Kell seitse helises esimest korda telefon, pool päeva olen toetajaid tänanud. Kui inimestel on ühine siht, siis viib see ka kohale, hästi äge on koos midagi teha.” Ettevõtmine „Päästame rannarahva Hara lahte ujuma” kogus 172 häält ja saab vallaeelarvest 5000 eurot oma idee elluviimiseks. ------ Hara sadam. Fotod: Urmas Lauri [gallery ids="301434,301435,301436,301437,301438,301439,301440,301441,301442,301443,301444,301445,301446"]

[caption id="attachment_233002" align="aligncenter" width="902"] Mägiveised kaitsevad oma vasikaid nii, et võtavad nende ümber ringi, sarved väljapoole. Seekord ei pannud nad hundi tegutsemist tähele. Foto: Merilin Kaustel-Lehemets[/caption] Eile hommikul avastas Noarootsi lihaveisekasvataja Marika Adman veiste karjaaia tagant verised hundijäljed. Öösel olid hundid Hara külas tammi lähistel karjaaias murdnud ühepäevase vasika.