Silt: Margus Krips
Puiduerialad kiratsevad õpilaste puuduses
[caption id="attachment_465623" align="alignnone" width="1920"] Sel õppeaastal jäi HKHKs vähese huvi tõttu tislerierialal õppegrupp avamata. Kaire Reiljani foto[/caption]
Puidueriala õpetajad ja mööblitootjad pidasid Haapsalu kutsehariduskeskuses (HKHK) nõu, kuidas puiduerialasid noorte seas populaarsemaks muuta – probleeme on palju, imerohtu aga mitte.
„IT-erialadele joostakse kutsehariduses tormi, aga puit on jäänud vaeslapse rolli,” ütles HKHK direktor Riinu Raasuke.
Tislerieriala on HKHKs ja mitmeski teises kutsekoolis puiduerialadest ainus, mida saab õppida pärast põhikooli päevases õppes. Koolitatakse küll ka CNC-pingi operaatoreid, mööblirestauraatoreid, puittoodete tehnolooge jms, kuid seda tehakse töökohapõhiselt või tsükliõppes.
Sel õppeaastal jäi HKHKs vähese huvi tõttu tislerierialal õppegrupp avamata. Õpilaste huvi langus on kestnud juba mõnda aega. Uuele õppeaastale minnakse vastu uue, kolme- asemel nelja-aastase õppekavaga, kuid valitseb ebakindlus, kas sellelegi õppureid leitakse.
HKHK puidu-, ehitus- ja käsitöö osakonna juhtaja Margus Krips ütles, et kui ka sel sügisel õppegruppi avada ei suudeta, võib juhtuda, et Haapsalus tuleb puiduõppele kriips
Vastsed meistrid annavad aru
[gallery ids="452518,452521,452526,452516,452517,452519,452520,452522,452523,452524,452527,452528,452529,452530"]
Haapsalu kultuurikeskuse fuajees eilsest näha olev näitus „Ammetil on kuldpõhi all” toob vaatajate ette Haapsalu kutsehariduskeskuse puidu- ja käsitööosakonna lõputööd.
Näitusel on väljas tekstiilkäsitöö, silmuskudumise, tisleritöö, restaureerimise ja pehme mööbli valmistajate lõputööd. „Need on tööd, mis on käinud kutseeksami komisjoni ees,” ütles õppetöö koordinaator ja käsitööerialade eestvedaja Marju Heldema.
See, mis on külastajatele välja pandud, on vaid jäämäe tipp, sest tulemusele on eelnenud põhjalik töö. Heldema sõnul tuleb lõpetajatel koos praktilise tööga teha ka kirjalik, kus kirjeldatakse tööprotsesse, toote turundamist ja muud. „Pisiasjad on sellised, mis ei paista välja,” ütles Heldema ja lisas: „Siin on näiteks mütsid, aga nende taga on pikk tootearenduse ja kavandamise töö:
Haapsalu poiss pürib parimaks müürsepaks
[caption id="attachment_444732" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu kutsehariduskeskuse õpilane Gregor Niine ehitab rinnakõrgust müüri. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Telesaate „Noor meister” võtterühm selgitab sel nädalal Haapsalu kutsehariduskeskuses välja Eesti parimad kutseõppuritest müürsepad.
Kui saatejuht Andrei Zevakin kolmapäeva hommikul küsimusega „Kas olete valmis, mehed?” saate sisse juhatas, vastas tema selja tagant kaheksa võistleja seas reipa jaa-ga ka haapsallane Gregor Niine – kutsehariduskeskuse ehituse eriala esimese kursuse õppur, kes õpetaja sõnul on sündinud, kellu käes.
Võistlustulle astus kaheksa müürseppa kaheksast kutsekoolist (Haapsalu, Viljandi, Rakvere, Võru, Kehtna, Pärnu, Tartu, Tallinn). „Esimene ülesanne kestab 11 tundi,” märkis Zeva
Haapsalu kutsehariduskeskuse õpilane Gregor Niine ehitab rinnakõrgust müüri. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Telesaate „Noor meister” võtterühm selgitab sel nädalal Haapsalu kutsehariduskeskuses välja Eesti parimad kutseõppuritest müürsepad.
Kui saatejuht Andrei Zevakin kolmapäeva hommikul küsimusega „Kas olete valmis, mehed?” saate sisse juhatas, vastas tema selja tagant kaheksa võistleja seas reipa jaa-ga ka haapsallane Gregor Niine – kutsehariduskeskuse ehituse eriala esimese kursuse õppur, kes õpetaja sõnul on sündinud, kellu käes.
Võistlustulle astus kaheksa müürseppa kaheksast kutsekoolist (Haapsalu, Viljandi, Rakvere, Võru, Kehtna, Pärnu, Tartu, Tallinn). „Esimene ülesanne kestab 11 tundi,” märkis Zeva






