Silt: Marek Topper

[caption id="attachment_344503" align="alignnone" width="2000"] Jaanus Ratas (vasakul) ja Marek Topper on Lääne-Nigula volikogus kõige sagedamini sõna võtnud. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogus ei olnud nelja aasta jooksul ühtegi volinikku, kes istungitel kordagi suud lahti poleks teinud. 45 istungi jooksul võtsid volinikud protokollide põhjal kokku sõna 2306 korral, mida on viis korda rohkem kui Haapsalu volikogus, kus volinikud avasid suu 497 korral. Volinike esitatud küsimuste ja arvamuste arv ei ole täielik, sest mõnes Lääne-Nigula volikogu protokollis on lause: „toimus arutelu“, mistõttu ei ole teada, kas ja kui palju keegi arutelu jooksul sõna võttis.

[caption id="attachment_335406" align="alignnone" width="2000"] Esmaspäeval arutasid Kullamaa, Martna, Risti ja Palivere esindajad Kullamaal osavaldade moodustamist. Foto: Urmas Lauri[/caption] Oru osavalla loomisega seotud rahvakoosolekul tegi Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ettepaneku moodustada lisaks Oru osavallale ka Taebla, Palivere ja Risti osavald. Rivo Noorkõiv on Geomedia koostatava analüüsi vormistamisega jõudnud sinnamaale, et käib praegu Lääne-Nigula vallas moodustatud osavalla- ja kogukonnakogudega nõu pidamas. Kullamaal olid esmaspäeva pärastlõunal osavaldade moodustamist arutamas Kullamaa ja Martna osavallakogu ning Risti ja Palivere kogukonnakogu esindajad.

[gallery ids="332362,332363,332364,332365,332366,332367,332368,332369,332370,332371,332372,332373,332374,332375,332376,332377,332378,332379,332380,332381,332382,332383,332384,332385,332386"] Fotod: Urmas Lauri Reedel külastas peaminister Kaja Kallas Läänemaad. Haapsalus kohtus ta ettevõtjate ja linnarahvaga, peaministri visiidi lõpetas Palivere turismi- ja tervisespordikeskuse külastus. Kohtumine Läänemaa reformierakondlaste ja peaministri vahel algas Pikajalamäel Kaja Kallase sünnipäevaõnnitlustega (ta sai eile 44-aastaseks). Lääne-Nigula volikoguliige, reformikate vallavanema kandidaat Jaanus Ratase kinkis vägeva rukkilillekimbu ning turismi- ja tervisekeskuse juht Mati Kallemets lisas omaltpoolt kettagolfi ketaste komplekti. Kallemets selgitas peaministrile pikalt ja põhjalikult, mis on Pikajalamäel seni korda saadetud ning mida veel kavatsetakse teha. Turvameeste saatel tehti metsatiir puuetega inimeste tarvis tehtud rajal ning Kallemets maalis Pikajalamäe nõlval seistes suusakeskusest ja kettagolfiradadest tulevikupildi. Peaministrilt Palivere keskuse teenindushoone ehituseks otsesõnu raha ei küsitud ning peaminister seda pakkuma ka ei kippunud.

content/uploads/2021/05/Jüri-Ott-Kadri-Lukk-Jaanus-Ratas-ja-Marek-Topper-urmas-lauri-1.jpeg"> Jüri Ott (vasakult), Kadri Lukk, Jaanus Ratas ja Marek Topper olid selle poolt, et koroonaraha läheks Pikajalamäe tervisekeskuse edendamiseks. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vallavolikogu istungil tuli volikogu liige Marek Topper välja ootamatu ettepanekuga kasutada Palivere turismi- ja tervisespordikeskuse arendamiseks nii riigi investeeringutoetuse kui ka vallaettevõtte arvel olevat raha. Lääne-Nigula vald sai riigilt lisaeelarvega investeeringuteks 189 000 eurot nn koroonaraha, mille puhul kaaluti, kas investeerida see valla teede korrastamisse, Palivere keskuse arendamisse või Taebla staadioni ehitamisse. „Täna otsustame siin laua taga, kas teed või tervis. Mina seaksin esikohale tervise. Selle raha eest märkimisväärselt teid teha ei saa, seda enam, et igal aastal laekub teede jaoks riigilt raha,” lausus Topper. Topper tegi volikogus ettepaneku paigutada 189 000 euro suurune investeeringutoetus teedele laialipuistamise asemel hoopis hinnanguliselt 400 000 eurot maksma minevasse Pikajalamäel asuva tervisespordikeskuse hoonesse, et ehitusega saaks plaanitust varem pihta hakata. Topper: raha on olemas Topper ütles volikogu istungil, et raha teenindushoone ehituseks oleks juba praegu olemas – lisaks riigilt saadavale koroonarahale pakkus ta mitut rahaallikat. „Lääne-Nigula Varahaldusel on 300 000 eurot, koroonaraha 189 000 sellele lisaks, riigilt saab järgmisel aastal 40 000 eurot, millele on meil kohustus juurde panna veel 40 000, ja tean, et eraettevõtja tahab ehituse käigus toetada keskust 10 000 euroga. Kokku seega 580 000 eurot,” ütles Topper. „See on mõtlemise koht, kas pudistame 189 000 laiali või teeme 580 tuhandega valmis ühe asja, mida saame kasutada nii meie, meie lapsed ja ka lapselapsed,” ärgitas Topper volikogu liikmeid. Topperi toetuseks võttis volikogus sõna ka Jüri Ott: „See on märgiline objekt. Koroonaraha sinna paigutamine oleks seeme,” ütles Ott. Siiski otsustas volikogu ülekaaluka häälteenamusega paigutada koroonaraha teede remonti. „Ega meie suuda mõne häälega volikogu tahet muuta,” nentis Topper pärast hääletust.