Silt: Mall Kahar
Hinneteta tunnistus – lapsele piits või präänik?
[caption id="attachment_469131" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu algkooli 5. klassi tund. Foto Juhan Hepner[/caption]
Haridus- ja teadusministeerium arutleb viiepallisüsteemi kaotamise üle algkoolis ja osalt ka põhikoolis, sest hinded olevat ajale ammuilma jalgu jäänud.
Läänemaa üks kauaaegsemaid direktoreid Jaanus Mägi nimetab hinneteta kooli otsesõnu lillutamiseks ja laste pilpa peal kandmiseks. Varsti poolsada aastat klassi ees seisnud ja üle 30 aasta Taebla kooli juhtinud füüsikust Mägi tõmbab moodsate kasvatusteadlaste argumentidele kõhklemata vee peale: numbrid ja protsendid on igal juhul kindlamad kui sõnaline tagasiside.
Olgu viie- või kümnepallisüsteem, aga numbrid on selge värk, kui need ka last mõnevõrra traumeerima peaks. Traumast ei ole nagunii pääsu: see tuleb varem või hiljem, kui last pole koolis hinnatud. Hiljaaegu sel teemal ühe lapsevanemaga vestelnud, tuli välja, et hinneteta jäi segaseks, kui kaugel laps ühes või teises aines on. „Tulid hinded tagasi, kohe sai aru,” märgib Mägi.
Ministeeriumi hinnangul fikseerib hinne küll tulemuse, kuid ei se
45
Läänemaa õpetajad: streik läks asja ette
[caption id="attachment_418968" align="aligncenter" width="1920"]
Läänemaal jäid eelmisel nädalal paljud klassiruumid tühjaks, streikis paarsada õpetajat. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kuigi nõutud palgatõusust jäädi ilma, leiavad koolmeistrid, et streik vääris küünlaid, sest lõpuks ometi on õpetajatöö kitsaskohtadest hakatud rääkima.
„Mina jäin küll rahule, kuna õpetajatöö tõusis fookusesse,“ ütles Läänemaa aasta õpetaja Tiina Brock Lääne Elule eile. „See on müstika: õpetajatööst pole Eestis kunagi nii palju räägitud. Kui see, mis kokku lepiti, saaks tehtud, siis streik õigustas end. Ja kui ei saa tehtud, siis tuleb uuesti streikida.“
Kolm päeva streikinud õpetaja kaotas (sõltuvalt koormusest) palgas keskmiselt mõnisada eurot ja võitis sellega 17 eurot kuus juurde.
Läänemaal jäid eelmisel nädalal paljud klassiruumid tühjaks, streikis paarsada õpetajat. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kuigi nõutud palgatõusust jäädi ilma, leiavad koolmeistrid, et streik vääris küünlaid, sest lõpuks ometi on õpetajatöö kitsaskohtadest hakatud rääkima.
„Mina jäin küll rahule, kuna õpetajatöö tõusis fookusesse,“ ütles Läänemaa aasta õpetaja Tiina Brock Lääne Elule eile. „See on müstika: õpetajatööst pole Eestis kunagi nii palju räägitud. Kui see, mis kokku lepiti, saaks tehtud, siis streik õigustas end. Ja kui ei saa tehtud, siis tuleb uuesti streikida.“
Kolm päeva streikinud õpetaja kaotas (sõltuvalt koormusest) palgas keskmiselt mõnisada eurot ja võitis sellega 17 eurot kuus juurde. 
Lapsed valivad kauneimat eestikeelset sõna
[caption id="attachment_392113" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalu põhikooli 8. b klassi lapsed valisid kaunimaks sõnaks „pajutibu”. Malle-Liisa Raigla foto[/caption]
Kas kõige ilusam sõna on keele sõlme ajav „põuaööõudus” või lihtne „udu” või hoopis midagi muud – Haapsalu põhikooli lapsed selgitavad selle nädala lõpuks välja.
Emakeelepäeva hommikul kell 9.50 torkab Haapsalu põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Mall Kahar arvutisaba seina, ütleb lastele „Istuge, palun!” ja küsib, miks peetakse emakeelepäeva just 14. märtsil. „See oli kellegi sünnipäev?!” kõlab klassist kõhklev vastus ja veel kõhklevamal toonil nimi. Kristjan Jaak Peterson?
Küsimuse järel, miks see mees nii tähtis on, et kõik panevad lipud välja, võtab maad vaikus, aga kohe saab 8. klass teada, et just see mees oli esimene eesti kirjanik. „Nii,” ütleb Kahar. Aga nüüd koduse töö juurde, sest lõppude lõpuks on emakeele, mitte kirjanduse tund. „Kõigil peab olema pinginaaber. Ja sõnad,” ütleb Kahar.
Siis läheb lahti.
Haapsalu põhikooli 8. b klassi lapsed valisid kaunimaks sõnaks „pajutibu”. Malle-Liisa Raigla foto[/caption]
Kas kõige ilusam sõna on keele sõlme ajav „põuaööõudus” või lihtne „udu” või hoopis midagi muud – Haapsalu põhikooli lapsed selgitavad selle nädala lõpuks välja.
Emakeelepäeva hommikul kell 9.50 torkab Haapsalu põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Mall Kahar arvutisaba seina, ütleb lastele „Istuge, palun!” ja küsib, miks peetakse emakeelepäeva just 14. märtsil. „See oli kellegi sünnipäev?!” kõlab klassist kõhklev vastus ja veel kõhklevamal toonil nimi. Kristjan Jaak Peterson?
Küsimuse järel, miks see mees nii tähtis on, et kõik panevad lipud välja, võtab maad vaikus, aga kohe saab 8. klass teada, et just see mees oli esimene eesti kirjanik. „Nii,” ütleb Kahar. Aga nüüd koduse töö juurde, sest lõppude lõpuks on emakeele, mitte kirjanduse tund. „Kõigil peab olema pinginaaber. Ja sõnad,” ütleb Kahar.
Siis läheb lahti.