21.7 C
Haapsalu
Laupäev, 13. juuli 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Lydia kalda

Silt: lydia kalda

Rannarootsi muuseumis on iseteeninduslik tõukekelkude rent

[caption id="attachment_418029" align="alignnone" width="1920"] Rannarootsi muuseumis ootavad kümme tõukekelku sõitjaid. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läinud pühapäevast töötab Haapsalus rannarootsi muuseumi juures iseteeninduslik tõukekelkude rent, mis on avatud ööpäev läbi. See tähendab, et muuseumihoovis seisab kümme istmega tõukekelku ja ühe kelgu tunniajaseks kasutamiseks tuleb suitsumaja seinal asuvasse postkasti poetada kolm eurot. Lisaks tõukekelkude laenutamisele on muuseum jääle paigaldanud kaks jääkarusselli.

Haapsalus koguneb Eesti suurim hiiu kandle orkester

[caption id="attachment_412987" align="alignnone" width="1920"] Talharpaorkester rannarootsi muuseumis. Lydia Kalda[/caption] Nädala pärast saab rannarootsi muuseumis kokku ligi 40 talharpa ehk hiiu kandle mängijat, et harjutada suviseks eestirootslaste laulupeoks. „40 mängijat on ikka väga suur hulk,” ütles rannarootsi muuseumi pedagoog ja ise samuti hiiu kannelt mängiv Lydia Kalda. Hiiu kandle mängijaid juhendava Liisa Koemets-Bastida sõnul võib rannarootsi muuseumis iga kahe kuu tagant kokku saavat hiiu kandle orkestrit Eesti suurimaks nimetada. „Selliseid orkestrid rohkem polegi,” lisas ta. Koemets-Bastida rääkis, et aastaid tagasi oli üks suur hiiu kandle projekt ning vähemalt sama palju või rohkemgi mängijaid on kokku saanud ka hiiu kandle laagrites, aga väljapool laagrit pole nii suur hulk mängijaid kokku saanud.

Muuseumiöö kutsus maalima ja rongiga sõitma

[caption id="attachment_398550" align="alignnone" width="1333"] Liisa Koemets-Bastida mängis rannarootsi muuseumis talharpa’t. Foto: Andra Kirna[/caption] Muuseumiöö tõi laupäeval Läänemaa muuseumidesse ligi 2000 külastust. Inimesi, kes laupäevaõhtul muuseumist muuseumi või kirikusse liikus, oli ilmselt vähem kui külastuskordi, sest paljud käisid ühe õhtu jooksul mitmes kohas. Kuigi muuseumiöö algas kell 18, ootasid külalised Rannarootsi muuseumi väravas juba enne seda. Muuseumipedagoog Lydia Kalda käest küsiti, kas peab värava taga ootama. Siiski ei pidanud. Külalisi jätkus rannarootsi muuseumis sulgemiseni kl 23, külastajad said muuseumis ringi vaadata, kohal olid ka väsimatud varjevõrkude punujad, kel oli üles tõmmatud 82. valmiv võrk. Liisa Koemets-Bastida andis viis pooletunnist hiiu kandle ehk talharpa-kontserti. „Vahel natuke pikemaltki, kui rahvast palju oli,“ ütles Kalda. Seekord esines Koemets üksi, peatsel suve alguse peol, 3. juunil astuvad aga üles ka tema õpilased.

Haapsalus sai jõuluks valmis viiekümnes varjevõrk

[caption id="attachment_384398" align="alignnone" width="2000"] Viiekümnes varjev'rk. Kaire Reiljan[/caption] Kolmapäeva keskpäeval tõmbas Harkivist põgenenud Darina Karban Haapsalus viimasele valgele riideribale sõlme peale ja viiekümnes varjevõrk oligi valmis.

Rannarootsi muuseumis kõlab rahvamuusika

[caption id="attachment_327794" align="alignnone" width="1620"] Rannarootsi muuseum. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Laupäeva õhtul jõuavad oma ringreisiga Haapsallu suvisest laste- ja Eesti Etno laagrist välja valitud noored muusikud, et anda rannarootsi muuseumis kontsert. Noored rahvamuusikud, kes nüüd mööda Eestit tuuritavad, on kokku saanud suvistes pärimusmuusikalaagrites.

Haapsalu-Noarootsi merepäevade tõmbenumbriks oli avaveeujumine

[caption id="attachment_338605" align="alignnone" width="2000"] Haapsalus hüppas vette 41 ujujat, neist vaid üks katkestas, seega 40 jõudis ka teisele kaldale Österby sadamasse. Foto: Elen Freivald[/caption] Nädalavahetusel peeti Haapsalu-Noarootsi merepäevi. Reedel ja laupäeval peeti lahe mõlemal kaldal laatasid, avatud olid vabaõhukohvikud, kuulata sai erinevaid kontserte ning peeti maha avaveeujumise ja mereaerutamise võistlused. Merepäevad said alguse reede õhtul Noarootsi Österby sadamakohvikus, kus esines ansambel Väliharf. Laupäeva ennelõunal olid mõlemal pool lahte laat – Rannarootsi muuseumi juures Vanasadama turg ja Österbys Rannarahva laat. Pakuti häid ja veel paremaid roogasid, erinevat käsitööd, suveniire, taimi ja palju muud.

Haapsalu ja Noarootsi korraldavad kahel kaldal enneolematu veepeo

[caption id="attachment_338004" align="alignnone" width="2000"] Rannarootsi muuseumi pedagoogi Lydia Kalda (vasakul) sõnul jäi Rannarootsi kai avamereujujate jaoks väikeseks, seega start antakse Grand Holm Marinast. Paremal muuseumi direktor Ülo Kalm. Foto: Elen Freivald[/caption] Reedel ja laupäeval peetakse esimesi Haapsalu-Noarootsi merepäevi koos avaveeujumise ja mereaerutamise võistlustega, kus harrastajate kõrval on kohal ka oma ala tipptegijad. Kahe päeva jooksul Haapsalu Tagalahe mõlemal kaldal – Rannarootsi muuseumis ja Österby sadamas – toimuvate merepäevade programmi mahub sportimise kõrval ka muid ettevõtmisi. Mõtet kahe kalda ühistest merepäevadest olid Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo ja Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm veeretanud juba pikemat aega. „Tegemist on suurepärase koostööprojektiga,” ütles Hirmo. Ta lisas, et ise ta merepäevadel sportima ei hakka, aga kõne peab küll.