Silt: loomade varjupaik
10
Varjupaigakoer ootab kodu viiendat aastat
[caption id="attachment_438536" align="alignnone" width="696"]
Kiku lubab end Läänemaa loomade varjupaiga juhatajal Helina Albil hea meelega sügada. Foto Malle-Liisa Raigla.[/caption]
Metsikus koerakarjas üles kasvanud suurt kasvu pelglik Kiku ootab Haapsalu külje all asuvas loomade varjupaigas juba viiendat aastat päris oma inimest.
Neljapäeva keskpäeval tervitas Kiku tulijaid reibaste haugatustega nagu ikka: tõhus ja täpne nagu uksekell, andis ta märku, et keegi saabus. Oli tema varjupaigaelu 1562. päev: lörtsine, hall ja kõle.
Läänemaa loomade varjupaika jõudis Kiku 2020. aasta 11. juulil Kirimäelt, kus ta omapäi ringi hulkus. Sellest ajast peale on ta näinud sadu ja sadu tulijaid ja minejaid, aga Kiku on jäänud. Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Albi sõnul on Kiku oma inimest oodanud kauem kui ükski teine neil peavarju saanud loom.
Kiku lubab end Läänemaa loomade varjupaiga juhatajal Helina Albil hea meelega sügada. Foto Malle-Liisa Raigla.[/caption]
Metsikus koerakarjas üles kasvanud suurt kasvu pelglik Kiku ootab Haapsalu külje all asuvas loomade varjupaigas juba viiendat aastat päris oma inimest.
Neljapäeva keskpäeval tervitas Kiku tulijaid reibaste haugatustega nagu ikka: tõhus ja täpne nagu uksekell, andis ta märku, et keegi saabus. Oli tema varjupaigaelu 1562. päev: lörtsine, hall ja kõle.
Läänemaa loomade varjupaika jõudis Kiku 2020. aasta 11. juulil Kirimäelt, kus ta omapäi ringi hulkus. Sellest ajast peale on ta näinud sadu ja sadu tulijaid ja minejaid, aga Kiku on jäänud. Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Albi sõnul on Kiku oma inimest oodanud kauem kui ükski teine neil peavarju saanud loom.
Kampaaniakuus leidis kodu kümmekond kassi
[caption id="attachment_436761" align="alignnone" width="1920"]
Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Albi sõnul leidis oktoobris kodu 11 kassi, nende seas neli musta ja musta-valgekirjut.
Igas oktoobris kuulutab Varjupaikade MTÜ välja musta kassi kuu, sest musti ja musta-valgekirjusid eriti ei taheta. Tänavu oktoobris läks Vilklas asuvast loomade varjupaigast koju neli musta ja mustavalgekirjut ning seitse teisekarvalist.
„Seda on palju,” märkis Alp. On kuid, mil kodu leiab üks-kaks nurrumootorit.
Koju sai ka üle kolme aasta varjupaigas elanud musta-valgek
Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Albi sõnul leidis oktoobris kodu 11 kassi, nende seas neli musta ja musta-valgekirjut.
Igas oktoobris kuulutab Varjupaikade MTÜ välja musta kassi kuu, sest musti ja musta-valgekirjusid eriti ei taheta. Tänavu oktoobris läks Vilklas asuvast loomade varjupaigast koju neli musta ja mustavalgekirjut ning seitse teisekarvalist.
„Seda on palju,” märkis Alp. On kuid, mil kodu leiab üks-kaks nurrumootorit.
Koju sai ka üle kolme aasta varjupaigas elanud musta-valgek
Varjupaigas ootab kodu üle 80 kassi
[gallery ids="436749,436750,436751,436752,436753,436754,436755,436756,436757,436758,436759,436760,436761,436762,436763,436764,436765,436766,436767,436768,436769"]
Haapsalu külje all Vilklas asuv loomade varjupaik ajab üle nagu ei kunagi varem: kodu ootab 86 kassi ja kaks koera.
„Arvud kipuvad kõrgustesse minema,” ütles Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alp Lääne Elule läinud reedel. 86 kassi tundus palju. „On palju,” kinnitas Alp. Niisugust hulka kasse pole üheksandat aastat tegutsevas varjupaigas kunagi varem olnud. Suvel paigaldatud uuest soojakust hoolimata on varjupaik tuubil täis. Kasse tuleb peale rohkem, kui neid eest ära koju läheb.
Põgari-Sassi kolooniast koos õdede-vendade-sugulastega varjupaika toodud neljakuune Pedro on seal e
Varjupaigas valitseb kassiuputus
[caption id="attachment_427822" align="alignnone" width="1920"]
Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Albi hoole all on praegu poolsada täiskasvanud kassi ja 13 kassipoega. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu külje all Vilklas asuv loomade varjupaik ajab üle: kodu ootab poolsada täiskasvanud kassi ja tosin kassipoega.
„Poegi 13, suuri 50, koeri kaks ehk siis 65 looma,“ ütles Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alp Lääne Elule esmaspäeval. Kui järgmisel päeval ei paigaldataks uut soojakut, siis ei mahuks varjupaika enam hiirepoegagi, sest ruumi lihtsalt ei ole. Soojakuid ei saa kasse täis toppida, sest siis poleks seal mingit elu. Esmaspäevalgi mahtusid kassid ära vaid tänu sellele, et Alp oli kasutusele võtnud koertele mõeldud soojaku. Täna peaks paigaldatama uus, kus kohti veel paarikümnele kiisule.
Loomade varjupaigad üle terve Eesti ajavad üle kaks korda aastas: suve alguses ja lõpus. Kassipojad sünnivad umbes praegu, kevadsuviti.
Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Albi hoole all on praegu poolsada täiskasvanud kassi ja 13 kassipoega. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu külje all Vilklas asuv loomade varjupaik ajab üle: kodu ootab poolsada täiskasvanud kassi ja tosin kassipoega.
„Poegi 13, suuri 50, koeri kaks ehk siis 65 looma,“ ütles Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alp Lääne Elule esmaspäeval. Kui järgmisel päeval ei paigaldataks uut soojakut, siis ei mahuks varjupaika enam hiirepoegagi, sest ruumi lihtsalt ei ole. Soojakuid ei saa kasse täis toppida, sest siis poleks seal mingit elu. Esmaspäevalgi mahtusid kassid ära vaid tänu sellele, et Alp oli kasutusele võtnud koertele mõeldud soojaku. Täna peaks paigaldatama uus, kus kohti veel paarikümnele kiisule.
Loomade varjupaigad üle terve Eesti ajavad üle kaks korda aastas: suve alguses ja lõpus. Kassipojad sünnivad umbes praegu, kevadsuviti. 
Viigi kooli lapsed tegid varjupaigale kingituse
[caption id="attachment_419095" align="alignnone" width="512"]
Viigi kooli lapsed viisid varjupaigale kingitusi. Foto: erakogu[/caption]
Haapsalu Viigi kooli lapsed koos õpetaja Villu Baumanniga kinkisid eile Läänemaa loomade varjupaigale kaks kasside kraapimispuud, kaks kassimaja ja kaks kastitäit kassitoitu.
Loomade varjupaigale tegi Baumann koos õpilastega kingituse juba viiendat korda.
Viigi kooli lapsed viisid varjupaigale kingitusi. Foto: erakogu[/caption]
Haapsalu Viigi kooli lapsed koos õpetaja Villu Baumanniga kinkisid eile Läänemaa loomade varjupaigale kaks kasside kraapimispuud, kaks kassimaja ja kaks kastitäit kassitoitu.
Loomade varjupaigale tegi Baumann koos õpilastega kingituse juba viiendat korda. 
Jõuluvanad viisid varjupaigaloomadele jõulupakid juba kätte
[gallery ids="416477,416475,416476,416478,416479,416480,416481,416482,416483,416484,416485,416486,416487,416488,416489,416490,416491,416492,416493,416494,416495,416496,416497,416498,416499,416500,416501,416502,416503,416504"]
Esmaspäeva õhtul kella seitsme paiku toimetasid jõuluvanad Allu ja Rommy Vilklasse Läänemaa loomade varjupaika kaks autotäit jõulukinke.
“Kui Allu on oma kingikoorma siia toonud, siis ma julgen öelda, et loomadele jagub süüa peaaegu et kevadeni,” ütles kingikoormad vastu võtnud varjupaiga juhataja Helina Alp.
Jõulukingid ei koosnenud pelgalt loomatoidust. “Ja ka see on tore, et tuuakse mitte ainult kassitoitu, vaid ka koristamistarvikuid,” nentis Alp.
Haapsalu hulkuvad loomad lähevad endiselt Vilklasse
[caption id="attachment_372393" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu hulkuvad loomad viiakse endiselt Vilklasse. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Järgmisel viiel aastal tegeleb Haapsalu linnas hulkuvate loomade püüdmise ja varjupaigateenuse pakkumisega seda teenust ka seni osutanud Varjupaikade MTÜ. Leping Haapsalu linnavalitsuse ja Varjupaikade MTÜ vahel sõlmiti eelmisel nädalal.
Haapsalu linnavalitsuse korraldatud hankel hulkuvate loomade püüdmiseks ja varjupaigateenuse pakkumiseks aastani 2028 oligi ainult üks pakkuja – Varjupaikade MTÜ. Viie aasta peale kokku oli Varjupaikade MTÜ pakkumus 299 880 eurot, mis tähendab, et ühes kuus maksab teenus linnale ligi 5000 eurot.
Haapsalu hulkuvad loomad viiakse endiselt Vilklasse. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Järgmisel viiel aastal tegeleb Haapsalu linnas hulkuvate loomade püüdmise ja varjupaigateenuse pakkumisega seda teenust ka seni osutanud Varjupaikade MTÜ. Leping Haapsalu linnavalitsuse ja Varjupaikade MTÜ vahel sõlmiti eelmisel nädalal.
Haapsalu linnavalitsuse korraldatud hankel hulkuvate loomade püüdmiseks ja varjupaigateenuse pakkumiseks aastani 2028 oligi ainult üks pakkuja – Varjupaikade MTÜ. Viie aasta peale kokku oli Varjupaikade MTÜ pakkumus 299 880 eurot, mis tähendab, et ühes kuus maksab teenus linnale ligi 5000 eurot. 
Läänemaa loomade varjupaik ajab üle
[caption id="attachment_408148" align="alignnone" width="1707"]
Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alp näitab mõne päeva eest autotee pealt leitud ja väärkoheldud kassipoega. Foto Urmas Lauri[/caption]
Haapsalu külje all Vilklas asuvas loomade varjupaigas valitseb kassiuputus – kodu ootab poolsada täiskasvanud kassi ja paarkümmend kassipoega.
„Kasse on palju. Väga palju,” ütles Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alp teisipäeval Lääne Elule. Nii täis pole varjupaik kaua olnud. „Karantiin on täis, toad on täis. Ja pool augustit ja september on veel ees,” ütles Alp. Loomade varjupaigad üle terve Eesti ajavad üle kaks korda aastas – kevadsuvel ja vastu sügist. Augustis täituvad varjupaigad suvel sündinud kassipoegadega, kes on jalad alla saanud ja lähevad liikvele ning otsivad inimese lähedust. See aasta aga on varjupaiga töötaja Tea Klimbergi sõnul eriline – kevad oli vaiksem. „Ja siis augustis tuli pahvaki,” ütles Klimberg.
Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alp näitab mõne päeva eest autotee pealt leitud ja väärkoheldud kassipoega. Foto Urmas Lauri[/caption]
Haapsalu külje all Vilklas asuvas loomade varjupaigas valitseb kassiuputus – kodu ootab poolsada täiskasvanud kassi ja paarkümmend kassipoega.
„Kasse on palju. Väga palju,” ütles Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alp teisipäeval Lääne Elule. Nii täis pole varjupaik kaua olnud. „Karantiin on täis, toad on täis. Ja pool augustit ja september on veel ees,” ütles Alp. Loomade varjupaigad üle terve Eesti ajavad üle kaks korda aastas – kevadsuvel ja vastu sügist. Augustis täituvad varjupaigad suvel sündinud kassipoegadega, kes on jalad alla saanud ja lähevad liikvele ning otsivad inimese lähedust. See aasta aga on varjupaiga töötaja Tea Klimbergi sõnul eriline – kevad oli vaiksem. „Ja siis augustis tuli pahvaki,” ütles Klimberg. 
Juhtkiri: loomade küüditamine pole lahendus
Hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, omaniku kindlaks tegemist ja hulkuvate loomade hukkamist korraldab kohalik omavalitsusüksus oma haldusterritooriumil. Sellest tulenevalt peab loomade varjupaik olema omavalitsuse haldusstruktuuri osa samamoodi nagu kool, hooldekodu või perearstikeskus.
Kui Läänemaa omavalitsused seljad kokku paneksid ning kuulutaksid välja ühishanke, oleks tõenäoline, et siinseid ula peale pääsenud loomi ei hakataks sadade kilomeetrite kaugusele vedama. Mõnel pool on ühistööga juba algust tehtud. Sügisel valmivad koduloomade varjupaigad Pärnus ja Rakvere vallas. Kui Pärnut võib Läänemaa loomade jaoks pidada veel talutaval kaugusel olevaks, siis 200 kilomeetri taha Rakverre sõidutamine on sulaselge küüditamine.