Silt: loomaarst
Loomaarsti märkmed: hulkusin Poola lambakonverentsil
[caption id="attachment_144617" align="alignnone" width="1312"]
Ann Mari Anupõld. Foto: Tõnis Krikk[/caption]
Eelmisel nädalavahetusel oli mul võimalus osa saada Varssavis toimunud lambameditsiini tuumateadlaste (tuntud ka kui Euroopa väikemäletsejate kolledži) aastakohtumisest. Päev otsa pidasid Euroopa lambageeniused lühikesi loenguid, mis puudutasid nende uurimusi või huvitavaid haigusjuhtumeid. Sai näha väga valjusti rääkivaid ja žestikuleerivaid kreeklasi, kes arutasid peamiselt lüpsilammaste probleeme. Tugeva aktsendiga mõmisevaid šotlasi, kes olid mures oma mägilammaste mineraalide pärast. Ja veel mitme muu riigi klišeelikke kuvandeid esindavaid tegelaskujusid. Päevakava oli tihe nii aja kui ka sisu poolest, lõunaks minu ajud juba suitsesid. Peas lendles miljon küsimust. Kas ja millised haigused võiksid lähiajal ka Eesti lammasteni jõuda? Millised haigused on juba olemas, aga meil pole vahendeid, et neid diagnoosida? Kes võiks tahta Eestis rahastada uurimusi mineraalide omastatavuse ja sobivuse kohta? Kui tihti puutuvad Eesti inimeste arstid kokku haigustega, mida lambad on meile üle kandnud?
Ann Mari Anupõld. Foto: Tõnis Krikk[/caption]
Eelmisel nädalavahetusel oli mul võimalus osa saada Varssavis toimunud lambameditsiini tuumateadlaste (tuntud ka kui Euroopa väikemäletsejate kolledži) aastakohtumisest. Päev otsa pidasid Euroopa lambageeniused lühikesi loenguid, mis puudutasid nende uurimusi või huvitavaid haigusjuhtumeid. Sai näha väga valjusti rääkivaid ja žestikuleerivaid kreeklasi, kes arutasid peamiselt lüpsilammaste probleeme. Tugeva aktsendiga mõmisevaid šotlasi, kes olid mures oma mägilammaste mineraalide pärast. Ja veel mitme muu riigi klišeelikke kuvandeid esindavaid tegelaskujusid. Päevakava oli tihe nii aja kui ka sisu poolest, lõunaks minu ajud juba suitsesid. Peas lendles miljon küsimust. Kas ja millised haigused võiksid lähiajal ka Eesti lammasteni jõuda? Millised haigused on juba olemas, aga meil pole vahendeid, et neid diagnoosida? Kes võiks tahta Eestis rahastada uurimusi mineraalide omastatavuse ja sobivuse kohta? Kui tihti puutuvad Eesti inimeste arstid kokku haigustega, mida lambad on meile üle kandnud? Loomaarsti märkmed: veterinaaramet venitas hoiatusega
[caption id="attachment_144617" align="alignnone" width="1312"] Ann Mari Anupõld. Foto: Tõnis Krikk[/caption]
Juba mullu oli selge, et Euroopat tabab tõsine hobuste gripi laine. Oli vaid aja küsimus, millal haigus meieni jõuab. Tagantjärele teeb muret, et Eesti veterinaaramet ei jaganud infot, vaid hoidis seda asjatundjate meelehärmiks kaua vaka all. Loomaarstide vahel liikus info, et Eestisse on hobuste haigus kohale jõudnud, maa-aluseid salakanaleid pidi nii umbes nädalase viivitusega.
Ann Mari Anupõld. Foto: Tõnis Krikk[/caption]
Juba mullu oli selge, et Euroopat tabab tõsine hobuste gripi laine. Oli vaid aja küsimus, millal haigus meieni jõuab. Tagantjärele teeb muret, et Eesti veterinaaramet ei jaganud infot, vaid hoidis seda asjatundjate meelehärmiks kaua vaka all. Loomaarstide vahel liikus info, et Eestisse on hobuste haigus kohale jõudnud, maa-aluseid salakanaleid pidi nii umbes nädalase viivitusega. 1
Loomaarsti märkmed: puugid ja bikiinivorm
[caption id="attachment_144618" align="alignnone" width="1969"]
Ann Mari Anupõld[/caption]
Kevad on tore aeg. Rohi kasvab, loodus tärkab, kraadiklaasi temperatuurinäidik aina tõuseb ja ka puugid roomavad talvepeidukatest välja. Igal kevadel tuuakse minu kliinikusse terve rodu koeri ja kasse pügamisele. Igal aastal ma loodan, et saab pügada enne, kui esimesed puugid on ennast loomade külge imenud. Igal aastal pean pettuma. Ka siis, kui kraadiklaas päeval end vaid napilt 5 kraadi piirist üle vinnab, on vereimejad juba platsis. Kui ma loomi kliinikus pügama hakkan, jooksevad nad vudinal üle mu näppude. Meeldiv töö, nagu loomaarstidel ikka. Võin ennast lohutada vaid sellega, et pärast pügamist pannakse puugirohi kindlasti peale. Sest siis on ju loomaarst, taas nagu igal aastal, kindlaks teinud, et tõepoolest – kui juba hakatakse koeri ja kasse pügama, siis on ka puugid liikvel.
Ann Mari Anupõld[/caption]
Kevad on tore aeg. Rohi kasvab, loodus tärkab, kraadiklaasi temperatuurinäidik aina tõuseb ja ka puugid roomavad talvepeidukatest välja. Igal kevadel tuuakse minu kliinikusse terve rodu koeri ja kasse pügamisele. Igal aastal ma loodan, et saab pügada enne, kui esimesed puugid on ennast loomade külge imenud. Igal aastal pean pettuma. Ka siis, kui kraadiklaas päeval end vaid napilt 5 kraadi piirist üle vinnab, on vereimejad juba platsis. Kui ma loomi kliinikus pügama hakkan, jooksevad nad vudinal üle mu näppude. Meeldiv töö, nagu loomaarstidel ikka. Võin ennast lohutada vaid sellega, et pärast pügamist pannakse puugirohi kindlasti peale. Sest siis on ju loomaarst, taas nagu igal aastal, kindlaks teinud, et tõepoolest – kui juba hakatakse koeri ja kasse pügama, siis on ka puugid liikvel. 
