Silt: liiklus
Uksest ukseni vanemluse varjatud hind
[caption id="attachment_450734" align="alignnone" width="1080"]
Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži liiklusohutuse õppekava kuraator Tarmo Vanamõisa. Foto erakogu[/caption]
Kas autoga kooli ukse ette viimine teeb lastest liikluses abitud?
Viimastel aastatel on Eestis sagenenud nähtus, mida võib nimetada autovanemluseks: lapse igahommikune viimine koolimaja ukse ette. Esmapilgul on see turvaline ja mugav lahendus, sest vanem kontrollib, et laps jõuab õigeks ajaks ja ohutult klassi. Aga mis hinnaga?
Liikluskäitumise kujunemine on otseselt seotud korduvate kogemustega. Lapse aju loob liiklusmudeleid sammhaaval: k
Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži liiklusohutuse õppekava kuraator Tarmo Vanamõisa. Foto erakogu[/caption]
Kas autoga kooli ukse ette viimine teeb lastest liikluses abitud?
Viimastel aastatel on Eestis sagenenud nähtus, mida võib nimetada autovanemluseks: lapse igahommikune viimine koolimaja ukse ette. Esmapilgul on see turvaline ja mugav lahendus, sest vanem kontrollib, et laps jõuab õigeks ajaks ja ohutult klassi. Aga mis hinnaga?
Liikluskäitumise kujunemine on otseselt seotud korduvate kogemustega. Lapse aju loob liiklusmudeleid sammhaaval: kTarmo Vanamõisa: Eesti liikluse suurim probleem on inimene
[caption id="attachment_450733" align="alignnone" width="428"]
Tarmo Vanamõisa. Foto: erakogu[/caption]
Eesti liiklusolude keskmes ei ole mitte libedus, katkised teed ega puudulik taristu. Tõeline probleem on inimese enda suhtumine – üksteisega arvestamise krooniline puudujääk, ükskõiksus kaasliiklejate suhtes ja sügavale kinnistunud mõtteviis, et "mina" olen alati tähtsam kui "meie".
Liiklemine ei ole pelgalt tehniline tegevus või reeglite järgimine. See on sotsiaalne käitumine, milles peegeldub ühiskonna üldine hoiak. Paraku kipub meie liikluskultuuris domineerima suhtumine, kus teised liiklejad on pigem tüütus või takistus –
Tarmo Vanamõisa. Foto: erakogu[/caption]
Eesti liiklusolude keskmes ei ole mitte libedus, katkised teed ega puudulik taristu. Tõeline probleem on inimese enda suhtumine – üksteisega arvestamise krooniline puudujääk, ükskõiksus kaasliiklejate suhtes ja sügavale kinnistunud mõtteviis, et "mina" olen alati tähtsam kui "meie".
Liiklemine ei ole pelgalt tehniline tegevus või reeglite järgimine. See on sotsiaalne käitumine, milles peegeldub ühiskonna üldine hoiak. Paraku kipub meie liikluskultuuris domineerima suhtumine, kus teised liiklejad on pigem tüütus või takistus –
Teet Järv: liiklusohutus algab iga liikleja tervest mõistusest
[caption id="attachment_450663" align="alignnone" width="497"]
Teet Järv. Foto: erakogu[/caption]
Viimastel aastatel järjest süngemaks muutunud liiklusstatistika, traagilised uudised ja sotsiaalmeedia kommentaarid viitavad murettekitavale tendentsile, kus aina sagedamini otsitakse õnnetuste põhjust taristus, märgistuses või teistes liiklejates, samas kui enda käitumine roolis, jalgrattasadulas või kõndides jääb kriitika alt välja.
Selle aasta esimese viie kuu jooksul juhtus transpordiameti andmeil 477 liiklusõnnetust, milles sai viga 535 ja surma 12 inimest. Seda on 126 liiklusõnnetuse, 149 vigastatu ja kahe hukkunu võrra vähem kui mullu
Teet Järv. Foto: erakogu[/caption]
Viimastel aastatel järjest süngemaks muutunud liiklusstatistika, traagilised uudised ja sotsiaalmeedia kommentaarid viitavad murettekitavale tendentsile, kus aina sagedamini otsitakse õnnetuste põhjust taristus, märgistuses või teistes liiklejates, samas kui enda käitumine roolis, jalgrattasadulas või kõndides jääb kriitika alt välja.
Selle aasta esimese viie kuu jooksul juhtus transpordiameti andmeil 477 liiklusõnnetust, milles sai viga 535 ja surma 12 inimest. Seda on 126 liiklusõnnetuse, 149 vigastatu ja kahe hukkunu võrra vähem kui mullu
Mobiilne kiiruskaamera mõõdab juunist ka eemalduva sõiduki kiirust
[caption id="attachment_281322" align="alignnone" width="1920"]
Tõnis Adra: mõõdame liiklusrikkumisi, aga kas muutub ka käitumine?
[caption id="attachment_411270" align="alignnone" width="1920"]
Kiiruskaamera Võntkülas. Foto Urmas Lauri[/caption]
Liiklusõnnetuste arv kasvab, kuid selle murdmiseks ei piisa pelgalt trahvidest ja kontrollist – kui taristu surub juhid riskikäitumisse ja liiklusharjumused on juurdunud, vajame palju enamat kui kaamerasilma.
Liikluskultuur – see sõna võib tunduda abstraktne, kuid tegelikkuses kannab see lihtsat põhimõtet: iga liikleja peab olema hoolikas, ettevaatlik ja arvestav. Seadus sätestab selle lakooniliselt, kuid igapäevane pilt meie teedel näitab, et selle põhimõtte järgimine ei ole nii ilmne. Paraku on liiklusohutuse parandamine kompleksne ülesanne, mis nõuab mitmetahulist lähenemist, mitte pelgalt rohkem kaameraid ja politseinike tee äärde.
Statistika toetab muret. Aastal 2024 juhtus Eestis 1914 inimkannatanuga liiklusõnnetust – see on 190 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Neis hukkus 69 inimest (+10 võrreldes 2023. aastaga) ning vigastada sai
Kiiruskaamera Võntkülas. Foto Urmas Lauri[/caption]
Liiklusõnnetuste arv kasvab, kuid selle murdmiseks ei piisa pelgalt trahvidest ja kontrollist – kui taristu surub juhid riskikäitumisse ja liiklusharjumused on juurdunud, vajame palju enamat kui kaamerasilma.
Liikluskultuur – see sõna võib tunduda abstraktne, kuid tegelikkuses kannab see lihtsat põhimõtet: iga liikleja peab olema hoolikas, ettevaatlik ja arvestav. Seadus sätestab selle lakooniliselt, kuid igapäevane pilt meie teedel näitab, et selle põhimõtte järgimine ei ole nii ilmne. Paraku on liiklusohutuse parandamine kompleksne ülesanne, mis nõuab mitmetahulist lähenemist, mitte pelgalt rohkem kaameraid ja politseinike tee äärde.
Statistika toetab muret. Aastal 2024 juhtus Eestis 1914 inimkannatanuga liiklusõnnetust – see on 190 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Neis hukkus 69 inimest (+10 võrreldes 2023. aastaga) ning vigastada sai 
Tänavaküsitlus: mida arvate Haapsalu liiklusest? (Vaata ka videot!)
Mida arvate Haapsalu liiklusest? Kas märkasite möödunud nädalal peetud liiklustalguid?
Andrus
Indrek
Andrus
Peatänaval on hullumaja. See kividest tee tuleb üles võtta ja asfalt panna. See lõhub autot. Muidu on liiklus normaalne, parem kui Tallinnas. Liiklustalguid ei märganud ja ei näinud küll ühtegi „sõpra” tee peal ees.
Indrek
Kuna liiklen kergliikuriga, siis vahel peab vaatama, et ke
Vanalinna liikluskoormus kasvab
[caption id="attachment_306813" align="alignnone" width="1920"]
Lahe tänav. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu linna põhjaossa, vanalinna ja viikide piirkonda viivate tänavate liikluskoormus kasvab lähiaastatel elanike ja külaliste li
Lahe tänav. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu linna põhjaossa, vanalinna ja viikide piirkonda viivate tänavate liikluskoormus kasvab lähiaastatel elanike ja külaliste li
Pühapäeval ei juhtunud ühtegi rasket liiklusõnnetust
Politsei teatel ei juhtunud pühapäeval Eesti teedel ja tänavatel ühtegi inimvigastustega lõppenud liiklusõnnetust.
Igal aastal tuleb ette paarkümmend raskete liiklusõnnetusteta päeva ja tänavu oli see juba kuues omataoline. Esimene raskete liiklusõnnetusteta päev oli 2. jaanuaril, teine 16. jaanuaril, kolmas 17. jaanuaril, neljas 19. jaanuaril ja viies 26. jaanuaril.
Mullu oli raskete õnnetusteta päevi esialgsetel andmetel 17.
8
Juhtkiri: liikluskord peab olema selge
Liikluskorraldus peab olema selge ja kõigile üheselt arusaadav. Haapsalus võib autojuht mitmel pool sattuda trahvilõksu. Ühte neist lõksudest, sissesõitu endise teenindusmaja parklasse, üritasid Haapsalus tegutsenud Pärnu politseinikud vinnastada, kuid pidid hiljem oma viga tunnistades trahvid tühistama.