-7.8 C
Haapsalu
Kolmapäev, 11. veebruar 2026

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Läänemaa

Silt: Läänemaa

Kaire Reiljan: kui võtaks hiidlastelt eeskuju?

[caption id="attachment_465187" align="alignnone" width="1920"] Kaire Reiljan. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Hiljaaegu kuulutas Hiiumaa välja järjekordse teema-aasta – rahvarõivastelt, mis olid tähelepanu keskpunktis lõppenud aastal, pööratakse nüüd pilk tuletornidele. Kas me ei võiks Läänemaalgi võtta hiidlastest eeskuju ja hakata korraldama oma teema-aastaid? Jah, on küll olemas üle-eestilised teema-aastad, mille tähistamisse läänlasedki oma panuse annavad, aga oma teema-aasta aitaks esile tõsta meie oma, Läänemaa väärtusi. Lisaks sellele, et läänlased ise oma väärtustest teadlikumaks saavad, võiks see kohale meelitada külalisi kaugemaltki. Hiiumaa teema-aastad on enamasti seot

Ekspordi kasv jäi kasinaks

[caption id="attachment_460404" align="alignnone" width="1920"] Foto: Andra Kirna[/caption] Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga seitse ja import kaheksa protsenti. Läänemaal jäi ekspordi kasv tagasihoidlikumaks ja import sootuks kahanes. Läänemaal eksporditi kaupu jooksevhindades ligi 79 miljoni euro eest ja imporditi 45 miljoni euro eest. Mullu kasvas Läänemaa eksport tunamullusega võrreldes 1,77 protsenti, aga import vähenes 26 protsenti. Eksport kasvas mullu aasta varasemaga võrreldes enim detsembris, 2,4 miljoni euro võrra, ning langes enim aprillis. „Kogutud andmete põhjal eksporditi Läänemaalt kõige rohkem põllumajandussaadus

Inspektsioon kontrollib 22 ettevõtet

[caption id="attachment_458452" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu. Foto: Urmas Lauri[/caption] Tänavu on tööinspektsioonil plaanis kontrollida Läänemaal 22 ettevõtet. Üle Eesti kontrollitakse 1700 ettevõtet. Ettevõtete valimis arvestati inspektsiooni teatel tegevusvaldkonna riski, aga ka varem saadud vihjeid, registreeritud tööõnnetusi ja läbi viidud menetlusi. Üldjuhul kontrollitakse ettevõtteid, kus on üle viie töötaja. Kõige rohkem on tänavu kontrollitavaid ettevõtteid Harjumaal – 715, Läänemaast vähem kontrollitakse ettevõtteid vaid Hiiumaal – 10. Inspektsioon avaldab kontrollitavate ettevõtete valimi kolmandat aastat. Selle eesmärk on suunata tööandjad läbi mõtlema tö

55 Läänemaa majapidamist oli pühapäeva õhtul endiselt elektrita

[caption id="attachment_440861" align="alignnone" width="1920"] Foto: Juhan Hepner[/caption] Pühapäeva õhtu kella 21.11 seisuga oli Elektrilevi katkestuste kaardi järgi Läänemaal 55 majapidamist, mis pole pärast laupäevast tormi elektrit tagasi saanud. Suuremal hulgal on kaardi järgi majapidamisi vooluta Kokre, Kirna, Suure-Lähtru ja Niinja vahelisel alal. Lisaks on üks väiksem rike Koelas ja teine Rannakülas. Kokre, Kirna, Suure-Lähtru ja Niinja kandis peaks prognoosi kohaselt elekter pühapäeva õhtul tagasi tulema, kuid Koela ja Rannküla rikke puhul on rikke kõrvaldamise aeg teadmata. Kõige enam rikkeid Eestis oli pühapäeva õhtuse seisuga Harjumaal, kus elektrita oli veel üle 19

Läänemaal sündis 11 last

[caption id="attachment_436626" align="alignnone" width="1280"] Vastsündinu. Foto: Pixabay[/caption] Oktoobris registreeriti Läänemaal 11 lapse sünd, seda on ühe lapse võrra rohkem kui eelmise aasta oktoobris. Tänavu on kümne kuuga Läänemaal registreeritud 104 lapse sünd, mis on kaks enam kui mullu samal ajal. Kõige vähem laste sünde registreeritud tänavu Läänemaal aprillis – kaks, kõige rohkem aga mais – 16. Üle Eesti registreeriti oktoobris 795 lapse sünd. 387 neist olid tüdrukud ja 408 poisid. Ka üleriigili

Suhtelises vaesuses oli mullu pea iga neljas leibkond

[caption id="attachment_460429" align="alignnone" width="1920"] Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Äsja avaldatud Eesti 2025. aasta sotsiaaluuring näitas kogu riigis suhtelise vaesuse vähenemist, Läänemaal aga kasvu. Üle 20 aasta korraldatavas sotsiaaluuringus küsitles statistikaamet tänavu jaanuarist maini seitset ja poolt tuhandet inimest, kellest vastas üle kahe kolmandiku. Küsitletavad olid valitud nii, et tulemusi saaks laiendada tervele Eestile. Registritest pärit sissetulekuandmed moodustavad osa üle Euro

Hiidlased korrastavad Vabadussõjas osalenute haudu

[caption id="attachment_458683" align="alignnone" width="1920"] Hiiumaa muinsuskaitse seltsi eestvedaja Dan Lukas (keskel) Haapsalu vanal kalmistul. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Hiiumaa muinsuskaitseselts tahab Haapsalu vanal kalmistul korda teha ja märgistada hiidlasest Vabadusristi kavaleri Andrei Umbi ja tema lähedaste haua ning märgistada ka Vabadussõjas osalenud Sergei Kuuskori kääpa. Eelmisel nädalal pidas Hiiumaa muinsuskaitse seltsi eestvedaja Dan Lukas Haapsalus vana kalmistu haldajatega haua korrastamise

Läänlased ei kipu suitsuandureid kasutama

[caption id="attachment_251864" align="alignnone" width="2048"] Suitsuandur. Foto: Juhan Hepner[/caption] Päästeameti eelmisel nädalal tehtud kontrollreid tuvastas nõuetekohased suitsu- ja vingugaasiandurid Läänemaal palju vähemates kodudes kui Eestis keskmiselt. Lääne regiooni ohutusjärelevalve büroo nõuniku Jaak Jaanso sõnul olid Läänemaa tulemused regioonis (Hiiu-, Lääne-, Saare-, Pärnu-, Rapla- ja Järvamaa) kõige kehvemad. Tema hinnangul puudub suitsuandur enamasti teadmatusest, kuid näitab hoolimatust nii enda kui ka tei

Ainsana kasvas avariide arv Läänemaal

[caption id="attachment_456403" align="alignnone" width="1920"] Avarii. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Eesti liikluskindlustuse fondi (LKF) statistikast selgub, et selle aasta esimese kuue kuuga kasvas Läänemaal liikluskindlustusjuhtumite arv võrreldes eelmise aasta sama ajaga ligi kolmandiku võrra. Eestis keskmiselt vähenes liikluskindlustusjuhtumite arv üheksa protsendi võrra. Ainus maakond, kus kindlustusjuhtumite arv

Maavara jätkub vähemalt 14 aastaks

[caption id="attachment_313490" align="alignnone" width="1920"] Vaade Kaopalu karjäärile. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kliimaministeeriumi koostatud ehitusmaavarade varustuskindluse ülevaate järgi on Läänemaal varustuskindlus vähemalt 14 aastaks tagatud. Varustuskindlus näitab, mitmeks aastaks jagub praegu kaevanduslubadega kaevandada antud varu, arvestades maakonna keskmist vajadust selle varu järele. Ehitusliiva, ehituskruusa ja täitematerjali puhul on varustuskindlus piisav, kui see on tagatud vähemalt kümneks aastaks, lubja- ja dolokivi puhul vähemalt 15 aastaks. Dolokivi ja kõrge kvaliteediga lu