Silt: lääne elu juhtkiri

Haapsalu linnavalitsus otsustas, et annab riigile tagasi 2,4 miljonit eurot toetusraha, mis saadi linnavalitsuse uue maja ehitamiseks. Raha tagasimaksmise põhjus on lihtne – ehituse omaosaluse katmiseks linna järgmise aasta eelarves raha napib. See pole just kuigi tavaline, et omavalitsus otsustab saadud toetuse tagasi maksta lihtsalt seepärast, et eelarvega on kitsas käes. Esmapilgul tundub, et mõistus võitis. Haapsalu elaniku jaoks on linnavalitsuse hoonest tähtsam, et teed oleksid korras, et lasteaiad, ujula, huviringide hooned ei laguneks, mitte linnajuhtide edev kontorihoone.

Tänagi meenutatakse mitmel pool 80 aasta taguseid sündmusi, kui Eestist lahkus sõja eest läände peaaegu 80 000 inimest. Läänemaalt oli minejaid rohkem kui mujalt – läänlastest lahkus enam kui kümnendik elanikest.

  Valitsus otsustas teisipäeval, et 2026. aastast kehtib kahe aasta jooksul kaheprotsendiline julgeolekumaks füüsilise isiku tulule ja ettevõtete kasumile. Maksukohustus tekib ainult kasumis ettevõtetel. Eelarve eelnõu on plaanis valitsuses heaks kiita 25. septembril ja päev hiljem annab valitsusjuht need üle riigikogule.

Kui inimestel on tekkinud üks kasulik harjumus, tasuks seda hoida. Selline on näiteks prügi sorteerimise harjumus, mille kujunemiseks on kulunud palju aega ja kus väikesed tulemused on tulnud aegapidi. Jäätmekäitlusettevõtted, kes peaksid olema huvitatud, et inimesed prügi sorteeriks, sest sorteeritud jäätmed saab nii või teisiti uuesti kasutusse võtta, suutsid nüüd Haapsalus küll keskkonnale karuteene teha.

Lääne-Nigula valla kolmes osavallas – Ristil, Noarootsis ja Kullamaal – on praegu ootel 35 krunti, kuhu saaks pereelamuid ehitada. Stardipauk pole seni veel kõlanud. Kinnisvaraarendusele on lähenetud erinevalt. Noarootsi ehitas välja Umbaia teed ja elektriliitumised, müüs krundid maha ja edasi tegeleb iga omanik arendamisega juba iseseisvalt. Ristil oodatakse, millal tekib selline kinnisvaaraturg, et Siimapõllul asuvat Sireli tn 9 kinnistut saaks ühe tükina pakkuda mõnele kinnisvaraarendajale. Jupphaaval sealseid krunte müüma ei hakata. Kullamaa on lihtsalt ootel.

Arstiabi on teema, mis erutab ilmselt igaüht, sest varem või hiljem on meil seda ikka vaja. Loomulikult tahame, et meie arstiabi oleks maailma parim ja kättesaadav, nii arsti juurde pääsemise kiiruse kui ka hinna poolest.

Haapsalu väikesed majutusasutused elasid sel suvel taas niisuguses rütmis nagu viimati enne koroonapandeemiat. Vahepeale jäi neli rohkem või vähem keerukat aastat, kuigi nende reas oli üks, kui eestlased soojale maale rännata ei tahtnud, vaid avastasid Eestit ja toetasid sellega väliskülalistest ilma jäänud turismiettevõtjaid.

Haapsalu rahva on kahte lehte löönud noorteseltskond, kes õhtuti ja öösiti mopeedidel linnas ringi sõidab. Sõidavad nad ka päevasel ajal, aga siis on ka muud müra ja inimesed neelavad selle enamasti rahulikult alla. Öösiti on aga asi hullem. Noored inimesed lõbustavad end seesuguste sõitudega poole ööni välja. Rattad, mille seljas nad istuvad, on asjatundjate sõnul sätitud just ekstra lärmi tegema. On selge, et tänavatel liikumist ära ei saa keelata ja komandanditundi linn selle pärast ka sisse ei vii.

Koroona hakkab taas levima ning jälle kutsuvad arstid üles seda haigust vaktsineerimisega vältima. Tänavu on aga tervisekassa otsustanud, et elanikkonna laialdane vaktsineerimine pole seekord vajalik ja perearstid võiksid vaktsineerida ainult riskigruppe. Riskigruppidesse kuulub tegelikult päris suur osa elanikest, nende hulgas on nii eakad inimesed kui ka krooniliste haiguste põdejad, samuti lapseootel naised.

Tänavune õppeaasta Läänemaal algab koolide tsentraliseerimise ehk keskvõimule allutamise tähe all. Raamatukogude ja lasteaedade ühendamise järel on aeg jõudnud koolide kätte. Lääne-Nigulas alustab Martna-Palivere ühendkool, Läänerannas kohaliku omavalitsuse nimeline gümnaasium, mis ühendab viis koolivõrgu reformist räsitud õppeasutust: Koonga, Lihula, Kõmsi, Virtsu ja Varbla koolid. Igasugune tsentraliseerimine viib juhtimise ja otsustamise, aga ka vastutuse kohapealt minema ning tekitab võõrandumist. Ühendkoolide juhid võivad jõuda iga kooli 1. septembri aktusele, kui aegu sättida, aga sellest on vähe. Sõnad ühtsest ja hoolivast kogukonnakoolist ning loodavast sünergiast kõlavad õõnsalt. Viie üksteisest kuni 40 kilomeetri kaugusel asuva väikekooli ühendamisest ei teki iial sünergiat, mis tsentraliseerimist õigustaks. Viie kooli lapsed ei hakka end eales tundma ühe, Lääneranna gümnaasiumina, kuigi see võib olla kirjas nende õpilaspileti, vihikute ja tunnistuse peal.