Silt: lääne elu juhtkiri

Tänavune õppeaasta Läänemaal algab koolide tsentraliseerimise ehk keskvõimule allutamise tähe all. Raamatukogude ja lasteaedade ühendamise järel on aeg jõudnud koolide kätte. Lääne-Nigulas alustab Martna-Palivere ühendkool, Läänerannas kohaliku omavalitsuse nimeline gümnaasium, mis ühendab viis koolivõrgu reformist räsitud õppeasutust: Koonga, Lihula, Kõmsi, Virtsu ja Varbla koolid. Igasugune tsentraliseerimine viib juhtimise ja otsustamise, aga ka vastutuse kohapealt minema ning tekitab võõrandumist. Ühendkoolide juhid võivad jõuda iga kooli 1. septembri aktusele, kui aegu sättida, aga sellest on vähe. Sõnad ühtsest ja hoolivast kogukonnakoolist ning loodavast sünergiast kõlavad õõnsalt. Viie üksteisest kuni 40 kilomeetri kaugusel asuva väikekooli ühendamisest ei teki iial sünergiat, mis tsentraliseerimist õigustaks. Viie kooli lapsed ei hakka end eales tundma ühe, Lääneranna gümnaasiumina, kuigi see võib olla kirjas nende õpilaspileti, vihikute ja tunnistuse peal.

Tööpuuduse kasvu on Eestis kardetud juba pikemat aega. Õnneks, nii nagu majandus- ja statistikainimesed ütlevad, on tööturg hästi vastu pidanud. Aga kauaks?

Kui Vormsi volikogu reedel vallavanema ametist maha võttis, siis tegi ta Läänerannat. Küllap jäävad vormsilased mäletama nelja kätt, millega senine vallajuht lahti tehti ja uus ametisse pandi, nagu Virtsus, Koongas, Varblas ja Metskülas mäletatakse 13 kätt, mis tõusid koole sulgema.

Haapsalu Valge Daami aja ettevõtmiste hulgas on pärast mõneaastast pausi kolm aastat tagasi uue korraldajaga alustanud Valge Daami kiirmaleturniir, mis on toonud Haapsallu meie oma tippude kõrval mitme teise riigi male suurkujud. Seekord olid kohal Läti ja Soome parimad sportlased. S

Vaidlus läbi Ramsholmi kinnistu Ramsi tippu viiva Ramsi tee sulgemise kohta on kestnud juba aastaid ja käinud kohtustki läbi. Viimane otsus selle kohta tuli mullu detsembris, mis ütles, et omanik peab Ramsi tee avama.

Eesti toidujulgeolek on viimasel ajal muutunud aina aktuaalsemaks teemaks, kuna globaalsete tarneahelate haavatavus ja kliimamuutuste mõju põllumajandusele suurenevad. Sõltuvus suurtest toidutootjatest ja -importijatest võib ohustada meie võimet tagada püsivat ja kvaliteetset toiduga varustatust. Just siin tõuseb esile väiketalude roll – need on toidujulgeoleku tagamisel asendamatud.

Õppeaasta algab mõne nädala pärast, mis tähendab, et viimaste vabade õpetajakohtade täitmiseks on veel pisut aega. Pilt aga ei ole ilus ja tundub, et lähiaastatel muutub veel koledamaks, sest õpetajate keskmine vanus üha kasvab ja olemasolevad soovivad minna pensionile.

Haridus- ja teadusministeeriumi plaanitava seadusemuudatuse järgi sõlmitakse koolijuhtidega edaspidi viieaastased töölepingud. Viiendal aastal antakse koolijuhi tööle hinnang ja kuulutatakse välja konkurss uue juhi leidmiseks. Tõsi, kui hinnang on hea, siis võib lepingut teiseks ametiajaks pikendada, aga ei pea. Ministeeriumi välja töötatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse järgi peaks viieaastaste lepingute sõlmimine motiveerima koolijuhte paremini töötama

Noored on läbi aegade tahtnud suvel tööd teha, seda võibolla mitte niivõrd töötegemise enda, kui just taskuraha teenimise pärast. Sageli kurdavad lapsed ja noored, kellel pole kuigi palju töökogemust ja kelle palkamisel tuleb arvestada kõikvõimalike reeglitega – alates tööajast ja lõpetades tööriistadega, mida nad kasutada tahavad –, et suveks tööle saada on keeruline. Samas kurdavad ettevõtjad, et suvel on hooajalist tööjõudu keeruline leida.

Tulumaksumäärade ühtlustamise seadusemuudatust nimetatakse ka Robin Hoodi seaduseks, kuid praegusele regionaal- ja põllumajandusministrile Piret Hartmanile meeldib seda palju rohkem nimetada „tõeks ja õigluseks”. Kõik sammud, mis muudavad piirkondade arengut Eestis õiglasemaks, on õiged. Ja see tõe ja õigluse muudatus on Hartmani meelest üks nendest.