Silt: lääne elu juhtkiri

Teisipäeva õhtul heitis Eesti konservatiivne rahvapartei (EKRE) mitu teenekat poliitikut erakonnast välja. Selle tuules lahkusid ka EKREst ainukesena europarlamenti pääsenud Jaak Madison, riigikogu liige Ants Frosch, luuletaja Indrek Hirv ja veel üle saja erakondlase. Kindlasti ei piirdu asi sellega. Lisaks juba lahkunutele on mitmed ekrelased jätnud õhku võimaluse, et õige pea kirjutavad ka nemad lahkumisavalduse.

Lõppenud eurovalimiste võitja oli erakond Isamaa, kes sai europarlamendis ühe koha juurde, kaotaja aga Reformierakond, kes jäi ühest kohast ilma. Ehkki tegemist oli europarlamendi valimistega, näitasid need valimised suhtumist praegusesse Eesti valitsusse. Prantsusmaal ja Belgias on valitsus juba kehva valimistulemuse pärast tagasi astunud, Eestis aga ei paista, et valimistulemused võiksid valitsuse kukutada. Ometi käivad jutud, et peaminister Kaja Kallas läheb Euroopa Komisjoni volinikuks ja hoopis see kukutab Eesti praeguse valitsuse, kuigi midagi kindlat teada veel pole.

20 aastaga on Palivere Pikajalamäele kerkinud arvestatav spordikeskus, kus tegevusi jagub igal aastaajal igale maitsele. Suviti saab seal mängida kettagolfi, turnida madalseikluspargis, joosta ja rattaga sõita. Talvisel ajal on kõik võimalused suusatamiseks ja lumerõngaga liulaskmiseks. Seda lumevaesel ajal ka lumekahurite abil.

Avalikkuses on sügavat hämmingut ja teravat pahameelt tekitanud maksuameti soov saada tulevikus ligipääs ettevõtete pangakontodele. Et ligipääsu tahetakse ainult ettevõtete pangakontodele, on iseenesest juba samm tagasi, sest esialgu oli maksuametil soov pääseda ka eraisikute kontodele. Põhjendused, miks seda soovitakse, näivad muidugi ülimalt õilsad – selline kontroll peaks tagama, et inimesed ja ettevõtted ei susserdaks maksudega. Riigile on ju vaja, et inimesed ja ettevõtted korralikult maksu maksaks, sest riigi rahakotis valitseb teadupärast suuremat sorti auk.

Eile alanud valimistega saadab Eesti rahvas europarlamenti seitse poliitikut. Seda on vähe. Seda olulisem on, et valik oleks mõistlik ja hoolega kaalutud. Kas minna valima? Küllap on paljud mõelnud, et Euroopa värk. Brüssel on kaugel. Eesti asja seal ei aeta, pigem loobitakse kaikaid kodaratesse. Tegelikult aetakse vägagi. Eesti kuulub Euroopa Liitu. Eesti on osa Euroopast. Eesti asja ei ole väljaspool Euroopat olemas.

Haapsalu kodutute varjupaik on aastaid tegutsenud äärelinnas Tulbi tänaval. Inimesed on sellega harjunud ja kellelgi sellega probleeme ei ole. Nüüd on aga asjad muutumas, sest tulemas on uus varjupaigateenuse pakkuja, kes hakkab seda tegema uues asukohas. On mõistetav, et muutused tekitavad alati segadust, küsimusi ja vastuolusid. Nii ka nüüd, kuid selleks on ka põhjust.

Teisipäeval sai Metsküla kool rõõmusõnumi – haridusminister pani käskkirjale allkirja ja sellega seab geriljakoolist taas päris kool. Tõsi, mitte küll valla-, vaid erakool, Alustavasse kooli on tulemas rohkem lapsi, kui seal viimastel aastakümnetel korraga õppinud on. Erakool ei olnud küll koolipere ega lapsevanemate esimene valik, seda luues ei lähtutud edevusest või enda tähtsaks pidamisest.

Eesti rannikumere ehituskeeluvööndisse kerkivad seadusevastaselt hooned ja muud rajatised, mis ohustavad keskkonda ja murendavad ühiskonna õiglustunnet. Ehituskeeluvööndi eesmärk on kaitsta ranniku looduslikku mitmekesisust ja tagada kõigile ligipääs merele. See on meie kõigi ühine vara, mis vajab hoolt ja kaitset.

35.jpg" alt="" width="768" height="768" /> Haapsalu majutuskohtade hinnad on kerkinud kohati ulmeliselt kõrgeks – mõnel nädalavahetusel tuleb kahe täiskasvanu majutuse eest kaheks ööks välja anda juba üle tuhande euro. Kõrged majutushinnad on mitme otsaga asi. Ühest küljest – kui on vähemalt üks klient, kes on nõus niisugust hinda maksma, siis miks ei võikski majutusepakkuja seda küsida?

Lääne-Nigula ebaühtlane struktuur on kujunenud kahe liitumisega. Kui 11 aastat tagasi tekkis kunagiste Risti, Taebla ja Oru valla liitumisel Lääne-Nigula vald, oldi nii elevil, et kellelgi ei tulnud osavalla loomine mõttessegi. Ühinemine oli vaja kiiresti ära teha ja mõttetu tundus raisata aega pisiasjadele – osavaldadele. Kui 2017. aastal liideti Lääne-Nigulaga Noarootsi, Nõva, Kullamaa ja Martna, siis oli tegemist juba kõvemate pähklitega.