Silt: Lääne Elu 35

Lääne Elu 35. sünnipäeva-aasta puhul vaatame tagasi, mis teemad on päevakorral olnud 5, 10, 15, 20, 25, 30 ja 35 aastat tagasi. „Läänemaa RR volikogus”, 27. juuli 1989 Doktor Heino Noor  rõhutas lennuvälja psüühiliselt traumeerivat toimet. Mitmesuguste surveavalduste abil on Tartus õnnestunud lennuväelasi osaliselt korrale kutsuda. Meie vaimse tervise huvides on vaja võimalust ennast avaldada, seepärast ei maksa peljata piketeerimist ja muid taolisi vahendeid. Heldur Õigus rääkis eksperimendist, mille ta tegi ajalehes Edasi soovitatud viisil. 12. juulil registreeris ta kuue tunni jooksul 70 müra, neist 55 tugevat. Tehti ettepanek: kui viisakad pöördumised tulemusi ei anna, siis kasutada sõjaväelaste suhtes n-ö olmerepressioone – korterid, elekter.

Lääne Elu 35. sünnipäeva-aasta puhul vaatame tagasi, mis teemad on päevakorral olnud 5, 10, 15, 20, 25 ja 30 aastat tagasi. „Haapsalu Vabadussõja mälestussamba taastamine algas”, 23. juuli 1994 „Tulge vaatama, täna on ajalooline päev,” kutsus 21. juuli hommikul maakonna arhitekt Tõnis Padu ajakirjanikke Haapsalu Lossiplatsile, „vabadussamba vundamenti hakatakse välja kaevama.” Neljapäeva hommikul kaevasid AS „Haapsalu Restauraatori” töömehed Lossiplatsil välja Vabadussõjas langenud läänlaste mälestussamba vundamendi esimese serva, reede lõunaks oli omaaegse paekivist vundamendi ja praeguse väljaku tasapinna vaheline osa paekiviga täidetud ja täis valatud. „Haapsalus valiti Eesti rinnakaim naine”, 28. juuli 1999 Reede õhtul valiti Haapsalu ööklubis Athena Eesti selle aasta rinnakaim naine. „Selle aasta võistlus oli tunduvalt parem kui kahel eelmisel,” ütles kahe eelmise aasta võitja, praegune ansambli Push Up solist Margit Margusson. Korraldaja Heikki Soola sõnul jäi ta ettevõtmisega rahule, kuid žürii otsusega ta päris nõus ei olnud. „Esikohaga olen küll nõus, aga mõne teise suhtes jään eriarvamusele,” ütles Sool. Rinnakama neiu valimisel osales üheksa daami.

[gallery ids="429605,429607,429609,429611"] Lääne Elu intervjueeris sünnipäeva puhul nelja haapsallast, kes on kohalikku lehte tellinud ja lugenud nii kaua, kui seda on trükitud. Tegelikult isegi kauem, sest küsimusele, kui kaua olete Lääne Elu tellinud, vastab 83aastane haapsallane Tiina Sarv: „Oi, kogu aeg!“ „Kogu aeg“ tähendab pooltsada aastat ja seda, et ajad muutuvad, aga kohalik leht jääb. „Viiskümmend aastat saab augustis, kui me Haapsallu elama tulime, ja kogu aeg oleme tellinud,“ ütleb Sarv. „Algul oli ta Töörahva Lipp. Ega ta ongi ainuke leht, mis meil käib.“ Nii et kohalik on kohalik, olgu nimi mis tahes. Kohalikus lehes on kõikse tähtsamad uudised, mida kuskilt mujalt ei kuule, näe ega loe.

[caption id="attachment_429614" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu toimetus. Foto: Markus Sein[/caption] Lääne Elu toimetusse Posti tänaval viib trepp, millel on 21 astet. Suure sünnipäeva puhul loovad rõõmsa meeleolu käsipuudel hõljuvad sinised õhupallid. Kolmandale trepiastmele jõudes mõtlen, et olen tegutsevatest ajakirjanikest ainus, kes lehe sünnihälli juures viibis. Kaheksa astet kõrgemal lööb aga pea selgeks, et üks vend on hoopis kõvem mees – Arne Veske. Tema lausa saagis, hööveldas ja klopsis koos Andres Ammasega selle hälli valmis.

Lääne Elu 35. sünnipäeva-aasta puhul vaatame tagasi, mis teemad on päevakorral olnud 5, 10, 15, 20, 25 ja 30 aastat tagasi. „Head lugejad”, 13. juuli 1989 Teie ette astub „Lääne Elu”. See on leht teile, läänemaalased, ükskõik, kus te praegu ka ei elaks. See on leht kõigile, keda uudised Läänemaalt külmaks ei jäta. Arvame, et Läänemaagi vajab ametliku eestkosteta ajakirjandust. Infomonopolide aeg Eestimaal on ümber saamas.

  Täna täpselt 35 aastat tagasi ilmus Lääne Elu esimene number. Kui panna toonane ja tänane leht kõrvuti, on need nagu öö ja päev. 35 aastaga on muutunud maailm ja sellega koos ka ajalehtede kujunduspõhimõtted ning ajakirjanduski.

  Lääne Elu 35. sünnipäeva-aasta puhul vaatame tagasi, mis teemad on päevakorral olnud 5, 10, 15, 20, 25 ja 30 aastat tagasi. „Katlamaja korsten läheb ajalukku”, 7. juuli 1994 Haapsalu katlamaja uus korsten, mida kolm aastat ehitati, läks maksma miljoni krooni ringis. See ehitati veel riigi raha ja osaliselt rublade eest. Nüüd on Haapsalu Soojus linna munitsipaalettevõte ja oma rahakoti peal. „Hästi kaine peab olema ja pohmelli ei tohi ka olla,” öelnud korstnaladujad oma kõrge töö kohta. Tööd lubati neil teha vaid suviti, kuigi mehed ise ladunuks Aseri tellist korstnaks veel novembriski. Haapsalu mehed aga kartsid, et mis siis saab, kui külmunud segu kevadel sulama hakkab. Kivihaaval kerkinud korsten läheb ajalukku kui maailma viimane sel kombel laotud, arvanud üks vastuvõtukomisjoni liige. Kivikorstnate asemele tulevad metalltorudest korstnad. „Tänavasiltidele hakatakse müüma reklaami”, 7. juuli 1999 Augustis jõuavad Haapsalu tänavatele esimesed uut tüüpi linnasildid, mille ülemise osa täidab infoga linn ning alumine kolmandik müüakse reklaamiks. Uus tänavasilt on tavalisest sildist suurem ja sisaldab informatiivseid elemente palju rohkem kui traditsiooniline tänavasilt, selgitas infosiltide paigaldaja OÜ Interhansa müügijuht Jaan Tiidus. „Sildi muutmatule osale tuleb tänava nimi ning tekstis või sümbolites linna enda teave, nagu näiteks haigla, kool, raamatukogu, muuseum või muu selline,” ütles Jaan Tiidus.

Lääne Elu 35. sünnipäeva-aasta puhul vaatame tagasi, mis teemad on päevakorral olnud 5, 10, 15, 20, 25 ja 30 aastat tagasi. „Hei, Björn! Ehk väikese linnuse avaõhtu”, 21. juuni 1994 Restauraatorite pealik Tõnu Kask seisis reede õhtul keset Haapsalu väikest linnust, rüüpas jooki ja oli rahuloleva näoga: vist isegi aastasadade järel oli väikeses linnuses taas elu. Juhus oli avaõhtu korraldamise andnud Haapsalu oma näiteseltskondadele. Oli harrastusteatri „Randlane” tuluõhtu koos I Keskkooli teatriga.

„Mulje suvealguse Haapsalust – hallivõitu”, 14. juuni 1994 Tundub, et suvitajaid-turiste on tänavu vähem kui mullu, kõneldi mitmes vanalinna poekeses.