Silt: Küüditamine
Naiskodukaitsjad seovad jaamadesse leinalinte
[caption id="attachment_427471" align="alignnone" width="1920"]
Naiskodukaitsjad seovad küüditatute mälestuseks täna õhtul Haapsalu ja Risti raudteejaamas valgeid ja musti linte. Foto: Heinrih Heintalu[/caption]
Kuuendat aastat seovad naiskodukaitsjad juuniküüditamise mälestuseks üle Eesti raudteejaamade perroonidele mustad ja valged lindid. Ettevõtmisega „Ma ei unusta sind!” mälestatakse neid enam kui 10 000 inimest, kelle Nõukogude okupatsioonivõimud 83 aastat tagasi küüditasid.
14. juunil lehvivad mustvalged leinalindid 70 Eesti raudteejaamas 326 posti küljes. Mälestuslintide kogupikkus on 1630 meetrit. Läänemaal seovad naiskodukaitsjad neljapäeva õhtul linte Haapsalu ja Risti raudteejaamas, sest need olid sõlmpunktid, kuhu siinse piirkonna küüditatud kokku toodi.
Naiskodukaitsjad seovad küüditatute mälestuseks täna õhtul Haapsalu ja Risti raudteejaamas valgeid ja musti linte. Foto: Heinrih Heintalu[/caption]
Kuuendat aastat seovad naiskodukaitsjad juuniküüditamise mälestuseks üle Eesti raudteejaamade perroonidele mustad ja valged lindid. Ettevõtmisega „Ma ei unusta sind!” mälestatakse neid enam kui 10 000 inimest, kelle Nõukogude okupatsioonivõimud 83 aastat tagasi küüditasid.
14. juunil lehvivad mustvalged leinalindid 70 Eesti raudteejaamas 326 posti küljes. Mälestuslintide kogupikkus on 1630 meetrit. Läänemaal seovad naiskodukaitsjad neljapäeva õhtul linte Haapsalu ja Risti raudteejaamas, sest need olid sõlmpunktid, kuhu siinse piirkonna küüditatud kokku toodi. 
Vaprad küüditatud läänlased
[caption id="attachment_427466" align="alignnone" width="1920"]
Lembit Andersoni vangifoto. Foto: erakogu[/caption]
Homme möödub 83 aastat juuniküüditamisest, kui sageli oli arreteerimise süüdistuseks kuulumine kaitseliitu või Isamaaliitu või töötamine politseis.
1941. aasta juuniküüditamisel naistest eraldatud mehed viidi vangilaagritesse, kus osa neist maha lasti, teine osa suri nälga. Vangilaagri elasid üle üksikud. Suur osa nende meeste Tallinnast, Lääne-, Saare- ja Harjumaalt küüditatud naisi ja lapsi viidi Kirovi oblastisse ning paigutati laiali kolhoosidesse, turbarabadesse ja kaevandustesse.
Läänlased sattusid enamasti tööle Oritši rajooni Gadõ turbarabasse. Nende olukord oli erinev, olenedes tervisest ja küüditamisel kodust kaasa võetust. Kellel eriti midagi kodust kaasa võtta ei olnud ja tervis vilets, võitles pidevalt näljaga. Nii mõnigi küüditatud naine ja mitmete lapsed surid peagi.
Lembit Andersoni vangifoto. Foto: erakogu[/caption]
Homme möödub 83 aastat juuniküüditamisest, kui sageli oli arreteerimise süüdistuseks kuulumine kaitseliitu või Isamaaliitu või töötamine politseis.
1941. aasta juuniküüditamisel naistest eraldatud mehed viidi vangilaagritesse, kus osa neist maha lasti, teine osa suri nälga. Vangilaagri elasid üle üksikud. Suur osa nende meeste Tallinnast, Lääne-, Saare- ja Harjumaalt küüditatud naisi ja lapsi viidi Kirovi oblastisse ning paigutati laiali kolhoosidesse, turbarabadesse ja kaevandustesse.
Läänlased sattusid enamasti tööle Oritši rajooni Gadõ turbarabasse. Nende olukord oli erinev, olenedes tervisest ja küüditamisel kodust kaasa võetust. Kellel eriti midagi kodust kaasa võtta ei olnud ja tervis vilets, võitles pidevalt näljaga. Nii mõnigi küüditatud naine ja mitmete lapsed surid peagi.
