Silt: keskkonnaamet

[caption id="attachment_469109" align="alignnone" width="1920"] Topu sadam. Foto Juhan Hepner[/caption] Keskkonnaamet andis Topu rannakalurite seltsile vee erikasutuse keskkonnaloa, et selts saaks süvendada ja laiendada sadamabasseini, rekonstrueerida sadama slipi ning põhja- ja lõunamuuli. Keskkonnaluba võimaldab seltsil esitada tööks vajaliku ehitusloa taotluse. MTÜ Rannakalurite Selts Topu juhatuse liige Kaido Erik ütles paari nädala eest Lääne Elule, et sadama akvatooriumi siseosa on plaanis teha kolmandiku võrra suuremaks, mõnevõrra muuta muulide asukohta, rajada lainemurdjad ja lisada betoonist ujuvkai, mis annab sadamale juurde paarkümmend kaikohta. Erik lootis, et kui kõik lähe

[caption id="attachment_469150" align="alignnone" width="1920"] Kahju ulatust käis kontrollimas keskkonnainspektor Sandra Kleberg. Foto Juhan Hepner[/caption] Tõenäoliselt ebaseaduslik raie on Euroopa kuulsaimal linnukaitsealal Matsalu rahvuspargi piiranguvööndis keeranud segi hektarite kaupa metsaalust. Vaatepilti sõnadega „jõhker kaos” kirjeldanud keskkonnakaitsja ja MTÜ Hoiame Loodust juhatuse liige Mati Sepp ütles Lääne Elule, et niisugust laastamistööd Natura alal ei ole tema silmad veel näinud. „Aga tundub, et alati saab veel hullemini loodust kahjustada,” märkis Sepp. Keskkonnaameti eluslooduse järelevalve osakonna Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa büroo juhataja Jaak Haamer ütles Lääne Elule eile, et metsaalune on üle vaadatud ja esialgse hinnangu järgi on metsa väljaveol pinnast kahjustatud kolmel kinnistul. „Keskkonnaamet algatas väärteomenetlused looduskaitseseaduse ja metsaseaduse rikkumise osas,” ütles Haamer eile. 300 kilomeetri kauguselt Peipsi äärest läinud nädalal

[caption id="attachment_353811" align="alignnone" width="1481"] Rebane. Foto: Urmas Lauri[/caption] Väikekiskjate küttimise katseprojekt kahlajate kaitseks näitas ka keskkonnaameti sõnul seda, et rebasejahile tuleb senisest enam keskenduda. Ameti loodushoiutööde osakonna peaspetsialisti Maria Rätsepa sõnul näitavad projekti tulemused, et kütitud isendite arv ei ole kõige tähtsam: pigem tuleb rõhku panna nuhtlusisendeile ehk kevadel linnumunadest toituvate rebaste ja nende urgude hävitamisele. „Kahlajate arvukus sõltub eelkõige elupaikade seisundist,” ütles Rätsep. „Jaht väikekiskjatele aitab säilitada kahlajate arvukust vähemalt praegusel tasemel.” Jahti tuleks Rätsepa sõnul aga

[caption id="attachment_460666" align="alignnone" width="1920"] Hunditopis. Foto: Juhan Hepner[/caption] Keskkonnaamet andis reedel Lõuna-Läänemaa ohjamisalal huntide küttimiseks juurde kolm luba, mis tähendab, et sel hooajal tohib seal küttida kokku 13 hunti, kellest kümme oli juba varem kütitud. Läänemaa jahindusklubi esimehe Endrik Raun ütles kolm juurde saadud luba realiseeriti järgmisel päeval, kui Luiste jahimehed küttisid jahi käigus kolm hunti. Küttimislubade arvu suurendati seetõttu, et lumikattega ja jahiga saadud vaatlusandmete abil on huntide arvukusest parem ülevaade. Kui senine küttimismaht Eestis oli 130 isendit, siis nüüd tõsteti seda 33 hundi võrra. Keskkonnaamet

[caption id="attachment_355995" align="alignnone" width="1920"] Sinitihane. Foto: Urmas Lauri[/caption] Riigikohus jättis tänase otsusega rahuldamata kahe ettevõtte kaebused, mis puudutasid pesitsevate lindude kaitseks kehtestatud raiepiiranguid. Looduskaitseseadus keelab lindude tahtliku surmamise, häirimise ja pesade hävitamise ning eriti tuleb nende keeldudega arvestada pesitsuse kõrgajal. OÜ Voore Mets ja AS Lemeks Põlva vaidlesid keskkonnaametiga kohtus selle üle, millisel juhul võib pesitsevate lindude kaitseks keelata ajutiselt lage- ja harvendusraied. Mõlemad ettevõtted said keskkonnaametilt raieloa ja alustasid 2021. aasta kevadel metsatöid. Maikuus käskis aga amet pesitsev

[caption id="attachment_460071" align="alignnone" width="1600"] Foto erakogu[/caption] Haapsalu Hestia hotelli ehitajad pumpasid ehituse kaeveauku valgunud vee otse Väikesesse viiki. Liiva- ja savisegune ehitusvesi muutis viigi vee läbipaistmatuks ja kandis veekogusse juurde setteid. Viigi ümber iga päev jalutava haapsallase sõnul käis sademevee pumpamine viiki kogu aeg. Vahepeal lasid ehitajad küll vett läbi settetankide, kuid pimeda saabudes suunasid pumbatoru ikkagi tankidest mööda otse viiki, rääkis ta. Hestia spaahotelli laienduse projekteerimis- ja ehitustööde peatöövõtja on AS Oma Ehitaj

[caption id="attachment_456634" align="alignnone" width="1920"] Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Keskkonnaameti kontroll Läänemaa suurürituse kontrollreidil korduvkasutatavate nõude kasutamisel rikkumisi ei leidnud. Keskkonnaameti järelevalve arendusbüroo peainspektori Margit Pokrovski sõnul kontrollis amet ühte augustis Haapsalus toimunud üritust. „Üritusel olid korduskasutusteenuse pakkuja ning nõuded olid tä

[caption id="attachment_453885" align="alignnone" width="1598"] Piirsalu piirkond. Kuvatõmmis: maa-ameti kaart[/caption] Keskkonnaamet ei andnud ettevõttele Merko Kaevandused OÜ luba teha Piirsalus geoloogilist uuringut. Ettevõte soovis uurida Piirsalu riigile kuuluval maal ligi 12 hektaril liiva ja kruusa varu. Geoloogilise uuringu käigus plaaniti rajada kuni 20 puurauku ja kuni 20 kaeveõõnt sügavusega kuni 15 m. Keskkonnaamet tõi uuringuloa andmisest keeldumise põhjusena esile selle, et Lääne-Nigula vallavalitsus ei olnud nõus uu

[caption id="attachment_334790" align="alignnone" width="2000"] Raie Paralepa metsas. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Pesitsusrahu ajal 15. aprillist 30. juunini kontrollis keskkonnaamet Läänemaal 188 maaüksust ja peatas neist kolmes kohas raietegevuse. „Ühel maaüksusel tuvastati ka kaitsealuste linnuliikide pesitsemine,” ütles keskkonnaameti järelevalve arendusbüroo peainspektor Aavo Sempelson. Üle Eesti olid keskkonnaameti inspektorid juuni lõpuks pesitsusrahust kinni pidamist kontrollinud ligi 2650 maaüksusel. Kontrolle tehes keskendusid inspektorid kaitsealadele ja linnurikastele metsadele. Kokku pe

[caption id="attachment_391550" align="alignnone" width="1366"] Pesitsusrahu algab 15. aprillist. Foto: Urmas Lauri[/caption] 15. aprillist kontrollib keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamist metsatöödel. Kontrollreidid keskenduvad kait