Silt: Kersti Markus
Nõva ajaloopäev vaatas nii minevikku kui ka tulevikku
[gallery ids="456176,456177,456178,456179,456180,456181,456182,456183,456184,456185,456186,456187,456188,456189,456190,456191,456192,456193,456194"]
Laupäeval Nõva kirikus peetud ajaloopäev „Kukk udus” tegi kummarduse raamatutele ja Pühale Olavile.
Et sel aastal tähistatakse 500 aasta möödumist esimese teadoleva eestikeelse raamatu ilmumisest, oli ajaloopäeva korraldaja Marko Raat kirikusse vaatamiseks ja ka sirvimiseks välja pannud Nõva kandi taludest kogutud raamatud.
Väljapaneku vanimad raamatud olid 18. sajandist ja uusimad nõukogude ajast. Kui vanemate taludes leiduvate raamatute seas on peamiselt usuline kirjandus – piiblid, katekismused ja lauluraamatud —, siis uuemate seas oli nii õpikuid kui ka käsiraamatuid, nõukogude ajal defitsiitse raamatuni „Avameelselt abielust” välja. Põneva leiuna nimetas Raat käsikirjalisi laulikuid, millest üks on esimese maailmasõja aegne sõdurilaulik. Perakülast Põlluotsa talust näitusele jõdn
Arheoloogid uurivad kõrgtehnoloogiliste seadmetega Lihulat ja Saastnat
[gallery ids="402782,402784,402786,402788,402790,402792,402794,402796,402798,402800"]
Fotod Kaire Reiljan
Sel nädalal müttavad Lihula mõisamäel ja Saastna kabeli ümbruses kummalised seadeldised, millega arheoloogid püüavad labidat kätte võtmata piiluda maapõue. Magnetomeetri ja georadari
abil on võimalik maasse auku kaevamata kindlaks teha näiteks seda, kas maa sees on peidus müüre, tuleasemeid või muud, mida palja silmaga ei näe.
Neljapäeva, 29. juuni õhtul kl 17 on kõigil huvilistel võimalus tulla Lihula mõisa, kus ajaloolane Kersti Markus ning arheoloogid Anton Pärn ja Villu Kadakas koos Carmen Cuenca-Garciaga Trondheimi ülikoolist tutvustavad uuringute eesmärke ja räägivad kõrgtehnoloogilistest meetoditest, millega vaadeldakse Lihula kultuurkihti. Kui läheb hästi, loodavad arheoloogid tutvustada ka uuringute esimesi tulemusi.
6
Põnev teooria Lihula varaseimast ajaloost
[caption id="attachment_353176" align="alignnone" width="696"]
Lihula mõisamägi on nagu Pompei, mis varjab mitmeid mõistatusi. Foto Urmas Lauri.[/caption]
Teatavasti määras Riia piiskop Albert von Buxhoeveden 1211. aastal Dünamünde kloostri abti Theodorici Lihula ja koguni Eestimaa piiskopiks.
Nüüd on ajaloolane Kersti Markus tulnud välja oletusega, et ka esimene kristlaste kirik võidi Lihulasse ehitada seni arvatust hoopis varem.
Lihula mõisamägi on nagu Pompei, mis varjab mitmeid mõistatusi. Foto Urmas Lauri.[/caption]
Teatavasti määras Riia piiskop Albert von Buxhoeveden 1211. aastal Dünamünde kloostri abti Theodorici Lihula ja koguni Eestimaa piiskopiks.
Nüüd on ajaloolane Kersti Markus tulnud välja oletusega, et ka esimene kristlaste kirik võidi Lihulasse ehitada seni arvatust hoopis varem.