Silt: kellakeeramine

[caption id="attachment_294299" align="alignnone" width="1920"] Tõnu Ots. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kella keerab vaid umbes kolmandik maailma riike. Talvisel ajal algab tööpäev pimedas ning ka lõpeb pimedas. See on kõige kasulikum meie geograafiliste laiuskraadide tööstusriikidele, sest tööaeg on siis rohkem valgel ajal ja aitab vähendada energiakulu. Elanike tööst vaba aeg jääb aga hommikupimedusse ja õhtuhämarusse. Seda eelkõige talveajal. Suveaeg hommikuvalget vabadust märgatavalt juurde ei anna, sest magamisaega eriti lühendada ei raatsita. Õhtust valget aega saab aga kauem aktiivseks vabaduseks muuta. Seda täiskasvanutele. Lapsed muidugi punnivad vastu, kui peab päikesepaiste aj

[caption id="attachment_286842" align="alignnone" width="1920"] Pühapäeva öösel läheb Eesti üle talveajale. Foto: Urmas Lauri[/caption] Saabuval ööl, 29. märtsil

[caption id="attachment_286842" align="alignnone" width="1920"] Pühapäeva öösel läheb Eesti üle suveajale. Foto: Urmas Lauri[/caption] Pühapäeval, 29. märtsil ke

[caption id="attachment_459629" align="alignnone" width="800"] Karl Oder. Foto: Alma Career Estonia[/caption] Kellakeeramise mõju tööelule avaldub väsimuse, stressi ja vähenenud tootlikkusena, selgus hiljutisest cv.ee tööturu monitooringust. Uuringu viis oktoobris läbi Alma Career Estonia OÜ (cv.ee) ning küsimustikule vastas 2000 tööotsijat ja 200 tööandjat. Ligi pooled töötajaist tunnistasid, et ajamuutus mõjutab nende töövõimet negatiivselt, põhjustades suuremat väsimust ja raskendades keskendumist. Tulemus on terve nädal