-0.9 C
Haapsalu
Laupäev, 23. november 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid KEELETARK

Silt: KEELETARK

Kuidas “meede” oma aega ootas

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Uudissõnadega on nõnda, et loomishetkel ei võeta neid alati omaks ja nii jäävad nad õiget momenti ootama. Üks selline sõna on meede.

Keeletark: karjakellast raadioni

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] 13. veebruar on rahvusvaheline raadiopäev. Raadiot on kõnekeeles nimetatud veel krapiks. Miks just nõnda?

Monika Undo: hingen uute võimaluste helendav hõllandus

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Johannes Vares-Barbarusel on 1932. aastal ilmunud luulekogus „E.V.-r“ kirjutanud, et „hingen uute võimaluste helendav hõllandus“. Kuid mida tähendab hõllandus?

Keeletark: mihus – veider ja inetu või hoopis haruldane sõnapärl?

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Sõna mihus on harva esinev sõna, mis tähendab kvaliteeti. Esimesel hetkel võib mihus tekitada võõristust. Keeleteadlane Henn Saari on kirjutanud: „Kvaliteet on eestipäraselt mihus – jaa, mihus! –, siis ei pruugi säärast ennekuulmatust tõsiselt võtta.“ Kuid tegu on pigem esmase reaktsiooniga, kui mihus sõnaraamatutest või tekstidest vastu vaatab.

Keeletark: mänd – krobeda kasukaga puu

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Kellel on krobe kasukas? Tuntud mõistatuse vastus on mänd, on ju männi koor krobeline. 2023. aasta puu on teatavasti harilik mänd, mis on ühtlasi meie metsade levinuim puu. Kuid kust on tulnud sõna mänd?

Monika Undo: härjapõlvlaste olek, permakriis ja gaasikeeramine – 2022. aasta sõnailm

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Mainekate sõnaraamatute koostajad ja ajakirjanikud valivad igal aastal aasta sõna. Aasta sõna peegeldab hästi ühiskonnas toimuvat. Nii on Eesti Päevalehe toimetuse aasta sõna olnud lähikontaktne (2020) ja kobarkäkk (2021).

Keeletark: talv, tali ja talve

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="2000"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] 21. detsembril algab talv, mistõttu on sobiv hetk võtta luubi alla sõnad talv, tali ja talve. Ikka ja jälle on üles kerkinud küsimus, kas võib öelda ka tali ja talve või on korrektne ainult talv.

Jumikate aeg on käes

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Jumikas on rohttaim, mille õied meenutavad rukkilille. Tegelikult kuulubki meie rahvuslill jumika perekonda. Kuidas on aga omavahel seotud lumine aeg ja jumikad?

Keeletark: märguvalgustist foorini

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Maailma esimene gaasilampidega valgusfoor alustas tööd 9. detsembril 1868. aastal Londonis, esimene elektriline foor aga USAs aastal 1912. Algul oli fooris vaid kaks värvi: roheline ja punane. Alles 1920. aastal lisandus kolmas värv.

Keeletark: jaunis kui kõigi kunstlikult loodud sõnade esivanem

[caption id="attachment_382024" align="alignnone" width="320"] Johannes Aavik. Foto Vikipeedia[/caption] Täna, 26. novembril on keeleteadlase Johannes Aaviku, kelle sõnaloome on muljetavaldav, sünniaastapäev. Nimelt sündis aastal 1880 Saaremaal tulevane keelemees.