Silt: KEELETARK
Paadi Hinnost Nora Maria Londonini
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"]
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kultuurkapitali esseekonkursi „Eesti kultuuri järgmised 100 aastat” võitjaks kuulutati Nora Maria London. Nora Maria London on pseudonüüm ja kultuuriringkondades on olnud elav arutelu, kellega võiks tegu olla.
Pseudonüü
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kultuurkapitali esseekonkursi „Eesti kultuuri järgmised 100 aastat” võitjaks kuulutati Nora Maria London. Nora Maria London on pseudonüüm ja kultuuriringkondades on olnud elav arutelu, kellega võiks tegu olla.
PseudonüüMonika Undo: tohuvabohu saarest ja selle murrakust
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"]
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Tohuvabohu on suur korralagedus, täielik segadus. Algselt on sõna kasutatud ürgkaose tähistamiseks.
Kuid on olemas ka tohuvabohu murrak, mida kõneldakse Tohuvabohu saarel. Nüüd tekkis vist tohuvabohu või siis lihtsalt uhu (Andrus Saareste „Eesti keele mõistelises sõnaraamatus“ on sõna „uhu” – korraldamata olek, kaos). Mitme Oskar Lutsu följetoni tegelane on Karl Martin Uhhuu, kelle keelekasutuses valitseb korralagedus ja kelle sõnavaras on jooni eri murretest, täpsemalt „tal oli seesama – pool tartu, pool võru, pool tohuvabohu saare murrak”.
Ja Tohuvabaohu saar ise? Ilmselt on tegu Järvepera külaga, kust Oskar Luts pärit on. Keeleteadlane Hella Keem on kirjutanud, et 19. sajandi algu
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Tohuvabohu on suur korralagedus, täielik segadus. Algselt on sõna kasutatud ürgkaose tähistamiseks.
Kuid on olemas ka tohuvabohu murrak, mida kõneldakse Tohuvabohu saarel. Nüüd tekkis vist tohuvabohu või siis lihtsalt uhu (Andrus Saareste „Eesti keele mõistelises sõnaraamatus“ on sõna „uhu” – korraldamata olek, kaos). Mitme Oskar Lutsu följetoni tegelane on Karl Martin Uhhuu, kelle keelekasutuses valitseb korralagedus ja kelle sõnavaras on jooni eri murretest, täpsemalt „tal oli seesama – pool tartu, pool võru, pool tohuvabohu saare murrak”.
Ja Tohuvabaohu saar ise? Ilmselt on tegu Järvepera külaga, kust Oskar Luts pärit on. Keeleteadlane Hella Keem on kirjutanud, et 19. sajandi alguKeeletark: molutamisest
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"]
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Teisipäevasest Lääne Elust võis lugeda, et Hiiumaa kuulutas 29. jaanuari Fred Jüssi auks molutamise ehk viljaka mitte midagi tegemise päevaks. Ju
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Teisipäevasest Lääne Elust võis lugeda, et Hiiumaa kuulutas 29. jaanuari Fred Jüssi auks molutamise ehk viljaka mitte midagi tegemise päevaks. JuKeeletark: põrpivat raamatuaastat!
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"]
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
30. jaanuaril tähistame eesti kirjanduse päeva.
Meeldetuletuseks: 30. jaanuaril 1878 sündis Anton Hansen Tammsaare. Kuigi Tammsaare looming on ajatu ja inspireeriv, on siiski irooniline, et auväärt kirjanikuhärra, kellele rajati ausammas juba tema eluajal, 1934. aastal kirjanike liidust välja visati. Põhjus: tasumata liikmemak
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
30. jaanuaril tähistame eesti kirjanduse päeva.
Meeldetuletuseks: 30. jaanuaril 1878 sündis Anton Hansen Tammsaare. Kuigi Tammsaare looming on ajatu ja inspireeriv, on siiski irooniline, et auväärt kirjanikuhärra, kellele rajati ausammas juba tema eluajal, 1934. aastal kirjanike liidust välja visati. Põhjus: tasumata liikmemakKeeletark: kreepsiv Tootsi peenar – 2024. aasta sõnailm
Milline oli 2024. aasta sõnailm? Vastuseks võiks öelda, et nagu kreepsiv Tootsi peenar. Seda kolmel põhjusel.
Esiteks, sõnailm on olnud väga kirev nagu Tootsi peenar. Mis sealt lõpuks võrsub, on vara öelda. Sõnas ju ka Toots, et: „Mina segasin kõik seemned segamini, niipalju kui neid oli, ja pildusin kõik peenardele. Kui nüüd kasvavad, las siis Julk-Jüri murrab pead, mis vili see niisugune on”.
Teiseks, uudissõnade rohkuse üle taas kurta ei saa. „Kreepsima” on näiteks üks uudissõnadest, mis pakutiKeeletark: hea Toomas toob jõulud, paha Nuut viib jõulud
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"]
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Toomapäevaga algas jõuluaeg, kuid millal pühad lõpevad? Vanasti öeldi, et „Hea Toomas toob jõulud, paha Nuut viib jõulud”.
Lääne-Eestis pandi varemalt jõuluajale punkt nuudipäeval, „nii et ka uusaasta ja kolmekun
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Toomapäevaga algas jõuluaeg, kuid millal pühad lõpevad? Vanasti öeldi, et „Hea Toomas toob jõulud, paha Nuut viib jõulud”.
Lääne-Eestis pandi varemalt jõuluajale punkt nuudipäeval, „nii et ka uusaasta ja kolmekunKeeletark: head söömerdamist!
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"]
Keeletark: toomapäev – jõulu sissehelistav kirikukell
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"]
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Täna on toomapäev. Toomapäeva on nimetatud veel näiteks nõgikukepäevaks ehk nõgikikkapäevaks, tahmapäevaks, toomaseks.
Toomapäev on nime saanud apostel Tooma järgi,
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Täna on toomapäev. Toomapäeva on nimetatud veel näiteks nõgikukepäevaks ehk nõgikikkapäevaks, tahmapäevaks, toomaseks.
Toomapäev on nime saanud apostel Tooma järgi, 1
Monika Undo: pühade ajal ei maksa olla neelipeni
[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"]
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Lähenemas on jõulud ja aastavahetus. Pühade ajal soovitatakse ülesöömist vältida. Seega ei maksa muutuda neelipeniks.
Neelipeni esineb Mulgi murdes ja tähendab õgardit. Mulgi sõnastikus on näitelauseks „Seandset neelipeni ei tohe lavva manu lasta“ (sellist õgardit ei tohi laua juurde lasta).
Õgardi kohta on murretes üldse palju tabavaid sõnu, olgu selleks siis padarimagu („Kurjalooma padarimagu“), ludrikumagu („Küll on ludrikumagu“), neelusk („Om üits egäve
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Lähenemas on jõulud ja aastavahetus. Pühade ajal soovitatakse ülesöömist vältida. Seega ei maksa muutuda neelipeniks.
Neelipeni esineb Mulgi murdes ja tähendab õgardit. Mulgi sõnastikus on näitelauseks „Seandset neelipeni ei tohe lavva manu lasta“ (sellist õgardit ei tohi laua juurde lasta).
Õgardi kohta on murretes üldse palju tabavaid sõnu, olgu selleks siis padarimagu („Kurjalooma padarimagu“), ludrikumagu („Küll on ludrikumagu“), neelusk („Om üits egäve






