Silt: KEELETARK
Monika Undo: kes need aasal õõtsuvad, siis kui tuuled lõõtsuvad?
[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"]
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
„Need on nurmenukud kallid / kaela ümber soojad sallid“. Nõnda kõlab Heljo Männi luuletus „Nurmenukk“.
Nurmenukud rõõmustavad praegu oma õiteiluga. Nurmenukk on armastatud taim, mida kinnitavad arvukad rahvapärased nimetused. Ja neid on rohkem kui 200!
Botaanik Gustav Vilbaste on kirjutanud, et „taimenimed on osa rahvaluulest“, nende loomisel on arvestatud nii taime omaduste kui ka välimusega.
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
„Need on nurmenukud kallid / kaela ümber soojad sallid“. Nõnda kõlab Heljo Männi luuletus „Nurmenukk“.
Nurmenukud rõõmustavad praegu oma õiteiluga. Nurmenukk on armastatud taim, mida kinnitavad arvukad rahvapärased nimetused. Ja neid on rohkem kui 200!
Botaanik Gustav Vilbaste on kirjutanud, et „taimenimed on osa rahvaluulest“, nende loomisel on arvestatud nii taime omaduste kui ka välimusega. 
Keeletark: kas šokeerib või kreepsib?
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"]
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Aprillis üritasid Saaremaa logofiilid Aavikute majamuuseumi eestvedamisel kodustada sõna šokeerima.
Miks just šokeerima? Kindlasti põhjusel, et meie keel oleks nüansirikkam.
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Aprillis üritasid Saaremaa logofiilid Aavikute majamuuseumi eestvedamisel kodustada sõna šokeerima.
Miks just šokeerima? Kindlasti põhjusel, et meie keel oleks nüansirikkam. Keeletark: soolapuhujast ja nõiasoolast
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kui eelmisel nädalal oli fookuses võlu, siis seekord soolapuhuja.
Nõia kohta on kasutusel olnud palju omanäolisi sõnu: ask, trullaja, tükimees, hambamees, krossimees, vaksimees, mait, varp, rõugutaja, manatark, tuuslar, tuuletark, põrguline, lumbuja, sõnuja, lausuja, arbuja, kunksmoor, kunstnik, tilpaja, puhuja.
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kui eelmisel nädalal oli fookuses võlu, siis seekord soolapuhuja.
Nõia kohta on kasutusel olnud palju omanäolisi sõnu: ask, trullaja, tükimees, hambamees, krossimees, vaksimees, mait, varp, rõugutaja, manatark, tuuslar, tuuletark, põrguline, lumbuja, sõnuja, lausuja, arbuja, kunksmoor, kunstnik, tilpaja, puhuja. Keeletark: võlu ja võlur
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Lähenemas on volbripäev, mida on nimetatud ka nõidade päevaks. Nõia kohta on murdekeeles öeldud näiteks võlu.
Võlu on levinud peamiselt Lääne-Eesti saartel, samuti Võru- ja Setumaal.
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Lähenemas on volbripäev, mida on nimetatud ka nõidade päevaks. Nõia kohta on murdekeeles öeldud näiteks võlu.
Võlu on levinud peamiselt Lääne-Eesti saartel, samuti Võru- ja Setumaal. 2
Monika Undo: mis sa muidu ekid
[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Sõnad, mis pole käibele tulnud, võivad vahel sõnasalves oma aega oodata. Üheks sääraseks on ekkima.
„Ekib kyll, aga sadama ei hakka“ ja „Mis sa muidu ekid“ – laused Johannes Aaviku „Uute sõnade sõnastikust” (1919). Ekkima tähendab midagi teha tahtma, aga ometi kõhklema.
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Sõnad, mis pole käibele tulnud, võivad vahel sõnasalves oma aega oodata. Üheks sääraseks on ekkima.
„Ekib kyll, aga sadama ei hakka“ ja „Mis sa muidu ekid“ – laused Johannes Aaviku „Uute sõnade sõnastikust” (1919). Ekkima tähendab midagi teha tahtma, aga ometi kõhklema.
Keeletark: la-liide – üks keele kängutamine
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Aprill on naljakuu ja sel puhul sõnast nalila. Nalila on loonud Karl August Hermann.
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Aprill on naljakuu ja sel puhul sõnast nalila. Nalila on loonud Karl August Hermann.
Keeletark: Wiedemann rokib
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
30. märtsil möödub 219 aastat Haapsalust pärit keeleteadlase Ferdinand Johann Wiedemanni sünnist. Wiedemanni sõnaraamat mõjub aga uskumatult nüüdisaegsena – selles on isegi rock.
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
30. märtsil möödub 219 aastat Haapsalust pärit keeleteadlase Ferdinand Johann Wiedemanni sünnist. Wiedemanni sõnaraamat mõjub aga uskumatult nüüdisaegsena – selles on isegi rock. Keeletark: põrpima mõjub põrpivalt
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"]
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Põrpiv iseloom, põrpiv vastasseis, põder mõjus põrpivalt, põrpivalt põhjatu, pealkiri ei ole põrpiv, õigus vastugi põrpida, maakeeles väljendades oleks ta põrpija – need on vaid mõned näited põrpima kasutusest meedias.
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Põrpiv iseloom, põrpiv vastasseis, põder mõjus põrpivalt, põrpivalt põhjatu, pealkiri ei ole põrpiv, õigus vastugi põrpida, maakeeles väljendades oleks ta põrpija – need on vaid mõned näited põrpima kasutusest meedias. Monika Undo: taeva vehklemisest
[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalus oli hiljuti võimalus jälgida taeva vehklemist ehk virmalisi. Saareste „Eesti keele mõistelises sõnaraamatus“ on kirjas, et „Ni pea päike lahkund, on Jummala sädeluse järele wirmalised walgust teggemas“.
Virmalisi on murretes nimetatud näiteks vilvaristeks ja virvelasteks. Virmalistest rääkides öeldakse veel, et taevas tapleb, taevas on lõkkel, virulased vihtlevad. Virmalisi on peetud taeva all vihtlevateks murueide tütardeks. Virmalisi võivat tekitada ka nõiad. Lisaks on arvatud, et virmalised on taevas võitlevad hukkunud sõjameeste hinged.
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalus oli hiljuti võimalus jälgida taeva vehklemist ehk virmalisi. Saareste „Eesti keele mõistelises sõnaraamatus“ on kirjas, et „Ni pea päike lahkund, on Jummala sädeluse järele wirmalised walgust teggemas“.
Virmalisi on murretes nimetatud näiteks vilvaristeks ja virvelasteks. Virmalistest rääkides öeldakse veel, et taevas tapleb, taevas on lõkkel, virulased vihtlevad. Virmalisi on peetud taeva all vihtlevateks murueide tütardeks. Virmalisi võivat tekitada ka nõiad. Lisaks on arvatud, et virmalised on taevas võitlevad hukkunud sõjameeste hinged.