Silt: KEELETARK

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Tänavune presidendi vabariigi aastapäeva vastuvõtt on juba enne toimumist leidnud palju kõlapinda. Vahel on vastuvõttu meedias kutsutud ka pitspalliks. Sõna pitspall tähendab tantsupidu (varasemat külapidu), ühtlasi peenikest pidu. Kuna pitspalli kasutatakse sageli, tekib küsimus, kas õige on pitsball või pitspall. Tekstides esineb mõlemat varianti, näiteks „Pitsball meie õunaaedades on alanud“, „Ma ei mõtle siin jopesid külmetavatele kunstnikele ega pitspalli Estonias“.

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Eesti keeles on palju hüüdsõnu, näiteks oi, ahaa, tohoh. Hüüdsõnade perre võiks lisanduda ka ohõõ. Ohõõ on Johannes Aaviku välming ja tähendab „Oh häda!“.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Vastlapäev on tänavu 13. veebruaril. Vastlad tuleb etümoloogiasõnaraamatu järgi alamsaksakeelsest sõnast vastelavent – vastlaõhtu (paastuõhtu).

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Suulas on Põhja-Eesti murdesõna ja tähendab sõnaosavat; mitte suu peale kukkunut; lisaks keelepeksjat. „Eesti murrete sõnaraamatus“ on „Suulas inimene ei pea suud“ (Ambla). Suulas esineb „Uute ja teiste vähemtuntud sõnade sõnastikus“, selles on sünonüümina ka suilas.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] 30. jaanuaril on eesti kirjanduse päev ja sel puhul saab Haapsalu raamatukogus külastada luulepanka. Siinkohal on paslik olla luulelainel ja peatuda Johannes Aaviku loodud kalambuuril „nii mõnigi eesti luuletus on luuletus“.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Peagu on lühem vorm sõnast peaaegu. Seda on nimetatud keeleuuenduslikuks röögatuseks, kuigi peagu esineb juba Wiedemanni sõnaraamatus.

Kukulind, odralind, metsakukk, hõbenokk, kägi – need on vaid mõned tänavuse aasta linnu käo rahvapärased nimetused. Kägu, kes olevat tekkinud vaeslapse luudest, on üks populaarsemaid linde meie folklooris. Fakt on, et käojaani ajama sai populaarseks, kui ajakirjanik ja följetonist Ernst-Aleksander Joll (1902–1935) avaldas Jaan Käo nime all humoristlikke vesteid (1927–1935).

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Sõnadest nelge, nelgus ja nelgetsema õhkub helgust ja pehmust. Nelge on mitterange, pehme, heatahtlik, salliv ning selle loomise au kuulub Johannes Aavikule.

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]

24. detsembril möödub 180 aastat Lydia Koidula sünnist.

Koidula esikkogu „Waino-Lilled“ (1866) ilmus anonüümselt. Kogu arvustas Carl Robert Jakobson, kes pidas „Waino-Lilli“ sobivaks ka saksa rohtaeda. Ühtlasi oli Jakobson pseudonüümi Koidula ristiisa. Koidula pidas pseudonüümi ilusaks, luulelikuks, koguni müstiliseks ja kõrgelennuliseks, säärase pseudonüümi kandmine oli tema arvates paras julgustükk. Koidula ise soovis kirjanikunimeks võtta Blatt (saksa keeles leht) just nime vähenõudlikkuse pärast. Samas Jakobsoni pakutud variant Koidulale meeldis ja ta asus seda kohe kasutama.