Silt: KEELETARK
Monika Undo: osmusest ja Osmussaarest
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="1920"]
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Lääne Elus oli hiljuti uudis sellest, kuidas Osmussaar pääses filmilinale. Osmussaar ongi põnevate lugudega saar, aga sama kehtib ka Osmussaare nime kohta.
Lääne-Eestis on malmi kohta öeldud osmus, näiteks „osmusest pada”, „mo isa viind suure osmuse tüki sepa juure”. „Osmus” esineb vanemates ÕSides ja see on rootsi laen. Kuigi tegu on unustatud sõnaga, on see kanda kinnitanud kohanimes Osmussaar.
Osmussaar ehk Odensholm on seotud veel viikingite peajumala Odiniga. Tõlkes tähendab Odensholm Odini ha
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Lääne Elus oli hiljuti uudis sellest, kuidas Osmussaar pääses filmilinale. Osmussaar ongi põnevate lugudega saar, aga sama kehtib ka Osmussaare nime kohta.
Lääne-Eestis on malmi kohta öeldud osmus, näiteks „osmusest pada”, „mo isa viind suure osmuse tüki sepa juure”. „Osmus” esineb vanemates ÕSides ja see on rootsi laen. Kuigi tegu on unustatud sõnaga, on see kanda kinnitanud kohanimes Osmussaar.
Osmussaar ehk Odensholm on seotud veel viikingite peajumala Odiniga. Tõlkes tähendab Odensholm Odini haKeeletark: kas MAFFile lähered?
[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Eesti keeles puudub erivorm tuleviku väljendamiseks. Kuid grammatilise tuleviku puudumine maailma keelte seas pole samas üldse haruldane.
Eesti keeles saab tulevikku väljendada näiteks saama- ja hakkama-verbi abil. Keeleteadlane
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Eesti keeles puudub erivorm tuleviku väljendamiseks. Kuid grammatilise tuleviku puudumine maailma keelte seas pole samas üldse haruldane.
Eesti keeles saab tulevikku väljendada näiteks saama- ja hakkama-verbi abil. Keeleteadlane
Keeletark: kas seened on juba sorvatud?
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"]
Keeletark: september on kanarbikukuu
[caption id="attachment_456481" align="alignnone" width="1920"] Kanarbik. Foto: Freepic[/caption]
Septembril on peale sügise- ja mihklikuu veel mitmeid rahvapäraseid nimetusi, näiteks pohlakuu ja kanarbikukuu. Heinrich Göseken on 1660. aastal ilmunud grammatikas kirjutanud „September, Kannarbick kuu”, sest kui ülejäänud taimed on ära õitsenud, puhkeb
Kanarbik. Foto: Freepic[/caption]
Septembril on peale sügise- ja mihklikuu veel mitmeid rahvapäraseid nimetusi, näiteks pohlakuu ja kanarbikukuu. Heinrich Göseken on 1660. aastal ilmunud grammatikas kirjutanud „September, Kannarbick kuu”, sest kui ülejäänud taimed on ära õitsenud, puhkeb Monika Undo: tänapäeva Kunksmoorid
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
12. august oli Eesti lastekirjanduses must päev, sest lahkus armastatud kirjanik Aino Pervik (1932–2025), kelle raamatute keskel on üles kasvanud mitu põlvkonda lapsi. Tema loodud tegelaste galerii on olnud väga eripalgeline. Üheks neist tegelastest on karismaatiline Kunksmoor.
Sellest, kuidas Aino Pervik jõudis Andrus Saareste sõnaraamatut sirvides sõnani „kunksmoor” (nõiduja vanaeit), on Lääne Elu veergudel varem juttu olnud. Saareste noppis kunksmoori omakorda üles Wiedemanni sõnaraamatust.
Samas on leksikograaf Udo Uibo oletanud, et kunksmoori näol on suure tõenäosusega tegu olnud üleskirjutusveaga. Seda võimalust kinnitavad tema meelest „ühekordne dokumenteeritus ja hilisemate teadete pu
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
12. august oli Eesti lastekirjanduses must päev, sest lahkus armastatud kirjanik Aino Pervik (1932–2025), kelle raamatute keskel on üles kasvanud mitu põlvkonda lapsi. Tema loodud tegelaste galerii on olnud väga eripalgeline. Üheks neist tegelastest on karismaatiline Kunksmoor.
Sellest, kuidas Aino Pervik jõudis Andrus Saareste sõnaraamatut sirvides sõnani „kunksmoor” (nõiduja vanaeit), on Lääne Elu veergudel varem juttu olnud. Saareste noppis kunksmoori omakorda üles Wiedemanni sõnaraamatust.
Samas on leksikograaf Udo Uibo oletanud, et kunksmoori näol on suure tõenäosusega tegu olnud üleskirjutusveaga. Seda võimalust kinnitavad tema meelest „ühekordne dokumenteeritus ja hilisemate teadete pu
Keeletark: petab kotist raha ja jätab kõhu tühjaks
[caption id="attachment_443001" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto Andra Kirna.[/caption]
Sel nädalavahetusel on Haapsalu kodukohvikute päevad. Kohvijoomisesse pole aga alati positiivselt suhtutud.
Otto Wilhelm Masing kirjutas 1825. aastal Marahva Näddala-Lehhes, kuidas kohvijoomisest mingit kasu ei tule, vaid kohv „Rahha kottist pettab, ja kõhtu tühjaks jättab. Meie essiwannemad ei teadnud sedda tühja asja ilmas ollewad, ja ellasid ilma temmata wägga priskeste”.
Masing nimetas kohvi l
Monika Undo. Foto Andra Kirna.[/caption]
Sel nädalavahetusel on Haapsalu kodukohvikute päevad. Kohvijoomisesse pole aga alati positiivselt suhtutud.
Otto Wilhelm Masing kirjutas 1825. aastal Marahva Näddala-Lehhes, kuidas kohvijoomisest mingit kasu ei tule, vaid kohv „Rahha kottist pettab, ja kõhtu tühjaks jättab. Meie essiwannemad ei teadnud sedda tühja asja ilmas ollewad, ja ellasid ilma temmata wägga priskeste”.
Masing nimetas kohvi lMonika Undo: sõstar – põhjamaade viinamari
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Ridalast pärit Jaan Spuhl-Rotalia kirjutas raamatus „Kodumaa marjad” (1898): „Sõstar kui põhjamaade viinamari on just see marjapuu, mida suureviisiliseks kasvatamiseks küllalt ei jõua kiita. Pääle selle on sõstrapõõsa istutamine ja hoolitsemine hõlpus ning kasvamine nii kerge asi, et sellega igaüks hakkama saab.”
Sõstar on läänemeresoome tüvi. Punase sõstra kohta on Lõuna-Eestis öeldud hõrak, kuid ka jaanimari. Veel on kasutusel olnud näiteks hõrakapuhm, harakapõõsas ja harakamari. Saaremaal
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Ridalast pärit Jaan Spuhl-Rotalia kirjutas raamatus „Kodumaa marjad” (1898): „Sõstar kui põhjamaade viinamari on just see marjapuu, mida suureviisiliseks kasvatamiseks küllalt ei jõua kiita. Pääle selle on sõstrapõõsa istutamine ja hoolitsemine hõlpus ning kasvamine nii kerge asi, et sellega igaüks hakkama saab.”
Sõstar on läänemeresoome tüvi. Punase sõstra kohta on Lõuna-Eestis öeldud hõrak, kuid ka jaanimari. Veel on kasutusel olnud näiteks hõrakapuhm, harakapõõsas ja harakamari. Saaremaal Keeletark: helge päev
[caption id="attachment_443001" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto Andra Kirna.[/caption]
Kui öelda, et täna on helge päev, ei teki kahtlust, mida mõeldakse. Samas ei ole „helget” alati kasutatud tähenduses „hele, selge, rõõmsaks tegev”.
Lause „Elge päev
Monika Undo. Foto Andra Kirna.[/caption]
Kui öelda, et täna on helge päev, ei teki kahtlust, mida mõeldakse. Samas ei ole „helget” alati kasutatud tähenduses „hele, selge, rõõmsaks tegev”.
Lause „Elge päevKeeletark: sõnad loovad vaibi
[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Vormsi Vaib toimus tänavu 19. juulil ja seda juba viiendat korda. Vaib on eriline meeleolu või tunne, mille tekitab näiteks mõni koht, sündmus vms. Eesti keelde on „vaib” tulnud suhteliselt hiljuti. Seega on mõnevõrra üllatav, et 1937. aasta ÕSis on „vaib” olemas.
Siinkohal meenuvad kaks Johannes Aaviku sõna, mid
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Vormsi Vaib toimus tänavu 19. juulil ja seda juba viiendat korda. Vaib on eriline meeleolu või tunne, mille tekitab näiteks mõni koht, sündmus vms. Eesti keelde on „vaib” tulnud suhteliselt hiljuti. Seega on mõnevõrra üllatav, et 1937. aasta ÕSis on „vaib” olemas.
Siinkohal meenuvad kaks Johannes Aaviku sõna, midKeeletark: vänge haisuga mere lima
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Haapsalu kuurort on 200aastane, nimelt rajati Haapsalusse 1825. aastal esimene mudaravila. Kui Haapsalu kuurort sai 185aastaseks, sündis promenaadil maailmarekord mudavannide võtmises. Täna toimub raekoja ees mudapäev ja saab en
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Haapsalu kuurort on 200aastane, nimelt rajati Haapsalusse 1825. aastal esimene mudaravila. Kui Haapsalu kuurort sai 185aastaseks, sündis promenaadil maailmarekord mudavannide võtmises. Täna toimub raekoja ees mudapäev ja saab en