Silt: KEELETARK
Keeletark: nõialeksika kui lapitekk
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"]
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Sellest, et nõialeksika on kirev nagu lapitekk, on varem neil veergudel juttu olnud. Sõna, mis värviküllust lisab, on „kaalima”.
„Kaalima” on
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Sellest, et nõialeksika on kirev nagu lapitekk, on varem neil veergudel juttu olnud. Sõna, mis värviküllust lisab, on „kaalima”.
„Kaalima” on Keeletark: kuidas külvad, nõnda lõikad
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
„Kuidas külvad, nõnda lõikad” on tuntud vanasõna. Muide, Johannes Aavik soovitas vanasõna asemel kasutada „vasn” (omastavas vasna) just lühiduse huvides. Saagpaku raamatus „Valik vähelevinud sõnu” on veel sõna
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
„Kuidas külvad, nõnda lõikad” on tuntud vanasõna. Muide, Johannes Aavik soovitas vanasõna asemel kasutada „vasn” (omastavas vasna) just lühiduse huvides. Saagpaku raamatus „Valik vähelevinud sõnu” on veel sõnaKeeletark: üülu, külmking ja varesjalg – see on ülane
[caption id="attachment_363420" align="aligncenter" width="2000"]
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
„Ülane, ülane, lumetäheke” – nii algab Heljo Männi luuletus „Ülane”. Metsaal
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
„Ülane, ülane, lumetäheke” – nii algab Heljo Männi luuletus „Ülane”. MetsaalKeeletark: singel-vingel ninaprill!
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Singel-vingel ninaprill! Aprill on naljakuu ja üks vingerpuss peab kindlasti aprilli mahtuma.
Ninaprill on ninanips, piltlikult pikk nina, näiteks „Sai ühe ninaprilli“ (Häädemeeste). Ninanipsu asemel on mõnel pool öeld
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Singel-vingel ninaprill! Aprill on naljakuu ja üks vingerpuss peab kindlasti aprilli mahtuma.
Ninaprill on ninanips, piltlikult pikk nina, näiteks „Sai ühe ninaprilli“ (Häädemeeste). Ninanipsu asemel on mõnel pool öeld
Monika Undo: ampsleb majarahvaga
[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Mida võiks tähendada „ampslema”? Esimese hooga arvaks, et ampsu võtmisest on saanud lühem ja suupärasem versioon – kõlab johannesaaviklikult.
Tegelikult ei ole ampslema sugugi mitte Johannes Aaviku eede, see on hoopis murdesõna. Ampslema on riidlema, vaidlema, kisklema; lisaks lõõpima, ärplema ja uhkustama.
„Eesti murrete sõnaraamatus” on näitelauseteks „Siält ja tiält võtab sõna, ei aja õiged juttu, mugu ampsleb” (Kodavere) ja „Ampsleb – vaidleb sõnadega” (Torma).
Ampslema on servap
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Mida võiks tähendada „ampslema”? Esimese hooga arvaks, et ampsu võtmisest on saanud lühem ja suupärasem versioon – kõlab johannesaaviklikult.
Tegelikult ei ole ampslema sugugi mitte Johannes Aaviku eede, see on hoopis murdesõna. Ampslema on riidlema, vaidlema, kisklema; lisaks lõõpima, ärplema ja uhkustama.
„Eesti murrete sõnaraamatus” on näitelauseteks „Siält ja tiält võtab sõna, ei aja õiged juttu, mugu ampsleb” (Kodavere) ja „Ampsleb – vaidleb sõnadega” (Torma).
Ampslema on servapKeeletark: maagiline sõnaseadja sõnarine
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Lähenemas on emakeelepäev ja s
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Lähenemas on emakeelepäev ja sKeeletark: kes see sealt tuleb üle kohruse lume, karbus kuklas ja nina vesine?
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
See on ju märts! Nõnda kõnelevad Elleni Niidu värsiread. Täna algab märts, mis kunagi on olnud aasta esimene kuu.
Rahvatarkuse järgi on märtsil suve silmad ja talve hambad. Märts külmetaks kõik ära, kuid ei saa, sest üks silm jookseb vett (päike sulatab).
Märtsil on mitmeid rahvapäraseid nimetusi, näiteks kassikuu. Ühelt poolt on see viide pajuurbadele, teisalt kasside innaajale. Lisaks on märtsi kutsutud helmekuuks sulaveehelmeste järgi. Ka jaanuari on nimetatud helmekuuks, kuid tegu on jäähelmeste ajaga.
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
See on ju märts! Nõnda kõnelevad Elleni Niidu värsiread. Täna algab märts, mis kunagi on olnud aasta esimene kuu.
Rahvatarkuse järgi on märtsil suve silmad ja talve hambad. Märts külmetaks kõik ära, kuid ei saa, sest üks silm jookseb vett (päike sulatab).
Märtsil on mitmeid rahvapäraseid nimetusi, näiteks kassikuu. Ühelt poolt on see viide pajuurbadele, teisalt kasside innaajale. Lisaks on märtsi kutsutud helmekuuks sulaveehelmeste järgi. Ka jaanuari on nimetatud helmekuuks, kuid tegu on jäähelmeste ajaga.Keeletark: lebedad ilmad
[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Sel nädalal on päevaajal olnud lebedad ilmad.
Sõna „lebe” (omastavas leb
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Sel nädalal on päevaajal olnud lebedad ilmad.
Sõna „lebe” (omastavas lebPaadi Hinnost Nora Maria Londonini
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kultuurkapitali esseekonkursi „Eesti kultuuri järgmised 100 aastat” võitjaks kuulutati Nora Maria London. Nora Maria London on pseudonüüm ja kultuuriringkondades on olnud elav arutelu, kellega võiks tegu olla.
Pseudonüü
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kultuurkapitali esseekonkursi „Eesti kultuuri järgmised 100 aastat” võitjaks kuulutati Nora Maria London. Nora Maria London on pseudonüüm ja kultuuriringkondades on olnud elav arutelu, kellega võiks tegu olla.
Pseudonüü