Silt: KEELETARK
See on plõgistamine
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"]
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kõlasõna plõgistama on plõgisema panema, plagistama.
Johannes Aavik on kirjutanud „Ideepes“, ideede päevikus, et luuletaja Villem Grünthal-Ridala armastas kasutada sõna plõgistama, ainult et sellega väljendas ta mingis tegevuses ebaehtsust ja pealiskaudsust. Näitelausena on Aavik toonud „See ei ole kellegi arvostamine, see on plõgistamine!“.
Plõgistama uues kuues on lühike ja lööv.
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kõlasõna plõgistama on plõgisema panema, plagistama.
Johannes Aavik on kirjutanud „Ideepes“, ideede päevikus, et luuletaja Villem Grünthal-Ridala armastas kasutada sõna plõgistama, ainult et sellega väljendas ta mingis tegevuses ebaehtsust ja pealiskaudsust. Näitelausena on Aavik toonud „See ei ole kellegi arvostamine, see on plõgistamine!“.
Plõgistama uues kuues on lühike ja lööv.
Keeletark: modernismus keele alal – Anna Haava
[caption id="attachment_438118" align="alignnone" width="314"]
Anna Haava. Foto: Vikipeedia[/caption]
Sel aastal möödus 160 aastat Juhan Liivi sünnist, samal, 1864. aastal sündis ka Anna Haava. Lisaks sellele, et Haava oli tuntud luuletaja, tegeles ta veel tõlkimisega. Muuhulgas tõlkis ta eesti keelde Anderseni muinasjutte.
Tõlkijana põhjustas Anna Haava ühe sõna propageerimise tõttu pahameeletulva. Rahvaluuleteadlane Matthias Johann Eisen kritiseeris Haava Anderseni muinasjuttude tõlget ajakirjas Eesti Kirjandus (1914). Eisen: „Modernismuses keele alal katsub Anna Haava J. Aavikuga võistelda.”
Milles siis Haava modernismus seisnes? Anna Haava kas
Anna Haava. Foto: Vikipeedia[/caption]
Sel aastal möödus 160 aastat Juhan Liivi sünnist, samal, 1864. aastal sündis ka Anna Haava. Lisaks sellele, et Haava oli tuntud luuletaja, tegeles ta veel tõlkimisega. Muuhulgas tõlkis ta eesti keelde Anderseni muinasjutte.
Tõlkijana põhjustas Anna Haava ühe sõna propageerimise tõttu pahameeletulva. Rahvaluuleteadlane Matthias Johann Eisen kritiseeris Haava Anderseni muinasjuttude tõlget ajakirjas Eesti Kirjandus (1914). Eisen: „Modernismuses keele alal katsub Anna Haava J. Aavikuga võistelda.”
Milles siis Haava modernismus seisnes? Anna Haava kas
Monika Undo: hall on taevas ja must on maa
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="1920"]
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Kui kirjeldada tüüpilist novembriilma, siis meenuvad esmalt Gustav Suitsu luuleread „Hall on taevas ja must on maa. / Sajab ja sajab lõpmata”.
1929. aasta Postimehes on novembri kohta täheldatud: „Taewas on ühtlases pilwes, nagu halli pakkimise paberisse mähitud, maapind mustab üliniiskusest.” Kultusromaanist „Rehepapp” leiab samuti värvikaid, või õigem oleks öelda, hallitoonilisi ja värvierksuseta novembri kirjeldusi. Näiteks „Juba oktoobri algusest saadik oli ilm püsinud hall ja vihmane”, „Vas
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Kui kirjeldada tüüpilist novembriilma, siis meenuvad esmalt Gustav Suitsu luuleread „Hall on taevas ja must on maa. / Sajab ja sajab lõpmata”.
1929. aasta Postimehes on novembri kohta täheldatud: „Taewas on ühtlases pilwes, nagu halli pakkimise paberisse mähitud, maapind mustab üliniiskusest.” Kultusromaanist „Rehepapp” leiab samuti värvikaid, või õigem oleks öelda, hallitoonilisi ja värvierksuseta novembri kirjeldusi. Näiteks „Juba oktoobri algusest saadik oli ilm püsinud hall ja vihmane”, „Vas
Keeletark: kes on virusk?
Täna esitleb Kaie Ilves lasteraamatukogus raamatut „Amanda hirm”. Selle peategelane on viruskiemand. Mida aga tähendab sõna virusk?
Virusk, ka virisk on murdekeeles nutune, ühtlasi viriseja. „Sie veike on virisk” (Iisaku). Mulgi murdes tähendab virusk aga hoopis kidurat.
Virusk on Kaie Ilveselt hea leid, iseloomustades hästi kartlikku Keeletark: jätke õde rahule
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"]
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Hiljuti ilmus Lääne Elus artikkel pealkirjaga „Õeõpe kolib Uuemõisa“. Tänane veste on inspireeritud just sõnast õde.
Meditsiiniõele on eri kümnenditel püütud leida alternatiivi. Ka on meditsiiniõde lühenenud medõeks ja lihtsalt õeks.
Varemalt öeldi halastajaõde, kuid seda ei peetud heaks valikuks, sest tegemist on „teatava tööoskuse või kutsega, mille tähistamiseks ei sobi sõnad halastajaõde ega kindla tavalise tähendusega õde
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Hiljuti ilmus Lääne Elus artikkel pealkirjaga „Õeõpe kolib Uuemõisa“. Tänane veste on inspireeritud just sõnast õde.
Meditsiiniõele on eri kümnenditel püütud leida alternatiivi. Ka on meditsiiniõde lühenenud medõeks ja lihtsalt õeks.
Varemalt öeldi halastajaõde, kuid seda ei peetud heaks valikuks, sest tegemist on „teatava tööoskuse või kutsega, mille tähistamiseks ei sobi sõnad halastajaõde ega kindla tavalise tähendusega õde Monika Undo: täna on sugrilaste päev ehk hõimupäev
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Uku Masing on oma kirjutistes soomeugrilasi nimetanud sugrilasteks. Sugrilane ei ole jõudnud küll keeleinfoallikatesse, kuigi sugrilast aeg-ajalt kasutatakse. Sugrilane küsib Masingu meelest alati „kuidas?“.
Folklorist Madis Arukask on täheldanud, et sugrilus ei ole laiatarbekaup, mida „annaks meedias igapäevaselt müüa, seega pole ta ka väga nähtav”. Tegelikult on erinevaid sugrilaste mustreid meie igapäevaellu pikitud üksjagu, kui vaid osata neid tähele panna.
Tervitussõnu sugrikeeltes
Tere! (eesti, vadja, isuri); Tērņitš! (liivi); Terve! (soome); Terveh! (karjala); Tervhen! (vepsa); Bures! (saami); Шумбрат! (ersa, mokša); Шäлä
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Uku Masing on oma kirjutistes soomeugrilasi nimetanud sugrilasteks. Sugrilane ei ole jõudnud küll keeleinfoallikatesse, kuigi sugrilast aeg-ajalt kasutatakse. Sugrilane küsib Masingu meelest alati „kuidas?“.
Folklorist Madis Arukask on täheldanud, et sugrilus ei ole laiatarbekaup, mida „annaks meedias igapäevaselt müüa, seega pole ta ka väga nähtav”. Tegelikult on erinevaid sugrilaste mustreid meie igapäevaellu pikitud üksjagu, kui vaid osata neid tähele panna.
Tervitussõnu sugrikeeltes
Tere! (eesti, vadja, isuri); Tērņitš! (liivi); Terve! (soome); Terveh! (karjala); Tervhen! (vepsa); Bures! (saami); Шумбрат! (ersa, mokša); Шäлä1
Keeletark: on üks rabakarask
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Sõna karask viib mõtted toidulauale. Muide, lääne- ja keskmurdes on karaskit nimetatud kohmakaks. Seevastu rabakarask näitab meie murdekeele nüansirikkust.
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Sõna karask viib mõtted toidulauale. Muide, lääne- ja keskmurdes on karaskit nimetatud kohmakaks. Seevastu rabakarask näitab meie murdekeele nüansirikkust. Keeletark: kes või mis on poku?
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Edgar Valter, kes on illustreerinud näiteks „Naksitrallid“, „Sipsiku“ ja „Kunksmoori“, saanuks täna 95aastaseks. Lisaks möödub tänavu 30 aastat „Pokuraamatu“ ilmumisest.
Pokud on tarnamättad. „Pokuraamatust“ saab selgeks, et pokud on alati elanud „kusagil lodus, varbad vees, ja harjunud seisma ühel kohal“ ning olnud üksteisele nii lähedal, et vabalt juttu puhuda.
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Edgar Valter, kes on illustreerinud näiteks „Naksitrallid“, „Sipsiku“ ja „Kunksmoori“, saanuks täna 95aastaseks. Lisaks möödub tänavu 30 aastat „Pokuraamatu“ ilmumisest.
Pokud on tarnamättad. „Pokuraamatust“ saab selgeks, et pokud on alati elanud „kusagil lodus, varbad vees, ja harjunud seisma ühel kohal“ ning olnud üksteisele nii lähedal, et vabalt juttu puhuda.