Silt: KEELETARK
Keeletark: jätke õde rahule
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"]
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Hiljuti ilmus Lääne Elus artikkel pealkirjaga „Õeõpe kolib Uuemõisa“. Tänane veste on inspireeritud just sõnast õde.
Meditsiiniõele on eri kümnenditel püütud leida alternatiivi. Ka on meditsiiniõde lühenenud medõeks ja lihtsalt õeks.
Varemalt öeldi halastajaõde, kuid seda ei peetud heaks valikuks, sest tegemist on „teatava tööoskuse või kutsega, mille tähistamiseks ei sobi sõnad halastajaõde ega kindla tavalise tähendusega õde
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Hiljuti ilmus Lääne Elus artikkel pealkirjaga „Õeõpe kolib Uuemõisa“. Tänane veste on inspireeritud just sõnast õde.
Meditsiiniõele on eri kümnenditel püütud leida alternatiivi. Ka on meditsiiniõde lühenenud medõeks ja lihtsalt õeks.
Varemalt öeldi halastajaõde, kuid seda ei peetud heaks valikuks, sest tegemist on „teatava tööoskuse või kutsega, mille tähistamiseks ei sobi sõnad halastajaõde ega kindla tavalise tähendusega õde 
Monika Undo: täna on sugrilaste päev ehk hõimupäev
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="1920"]
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Uku Masing on oma kirjutistes soomeugrilasi nimetanud sugrilasteks. Sugrilane ei ole jõudnud küll keeleinfoallikatesse, kuigi sugrilast aeg-ajalt kasutatakse. Sugrilane küsib Masingu meelest alati „kuidas?“.
Folklorist Madis Arukask on täheldanud, et sugrilus ei ole laiatarbekaup, mida „annaks meedias igapäevaselt müüa, seega pole ta ka väga nähtav”. Tegelikult on erinevaid sugrilaste mustreid meie igapäevaellu pikitud üksjagu, kui vaid osata neid tähele panna.
Tervitussõnu sugrikeeltes
Tere! (eesti, vadja, isuri); Tērņitš! (liivi); Terve! (soome); Terveh! (karjala); Tervhen! (vepsa); Bures! (saami); Шумбрат! (ersa, mokša); Шäлä
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Uku Masing on oma kirjutistes soomeugrilasi nimetanud sugrilasteks. Sugrilane ei ole jõudnud küll keeleinfoallikatesse, kuigi sugrilast aeg-ajalt kasutatakse. Sugrilane küsib Masingu meelest alati „kuidas?“.
Folklorist Madis Arukask on täheldanud, et sugrilus ei ole laiatarbekaup, mida „annaks meedias igapäevaselt müüa, seega pole ta ka väga nähtav”. Tegelikult on erinevaid sugrilaste mustreid meie igapäevaellu pikitud üksjagu, kui vaid osata neid tähele panna.
Tervitussõnu sugrikeeltes
Tere! (eesti, vadja, isuri); Tērņitš! (liivi); Terve! (soome); Terveh! (karjala); Tervhen! (vepsa); Bures! (saami); Шумбрат! (ersa, mokša); Шäлä1
Keeletark: on üks rabakarask
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Sõna karask viib mõtted toidulauale. Muide, lääne- ja keskmurdes on karaskit nimetatud kohmakaks. Seevastu rabakarask näitab meie murdekeele nüansirikkust.
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Sõna karask viib mõtted toidulauale. Muide, lääne- ja keskmurdes on karaskit nimetatud kohmakaks. Seevastu rabakarask näitab meie murdekeele nüansirikkust. Keeletark: kes või mis on poku?
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"]
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Edgar Valter, kes on illustreerinud näiteks „Naksitrallid“, „Sipsiku“ ja „Kunksmoori“, saanuks täna 95aastaseks. Lisaks möödub tänavu 30 aastat „Pokuraamatu“ ilmumisest.
Pokud on tarnamättad. „Pokuraamatust“ saab selgeks, et pokud on alati elanud „kusagil lodus, varbad vees, ja harjunud seisma ühel kohal“ ning olnud üksteisele nii lähedal, et vabalt juttu puhuda.
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Edgar Valter, kes on illustreerinud näiteks „Naksitrallid“, „Sipsiku“ ja „Kunksmoori“, saanuks täna 95aastaseks. Lisaks möödub tänavu 30 aastat „Pokuraamatu“ ilmumisest.
Pokud on tarnamättad. „Pokuraamatust“ saab selgeks, et pokud on alati elanud „kusagil lodus, varbad vees, ja harjunud seisma ühel kohal“ ning olnud üksteisele nii lähedal, et vabalt juttu puhuda. 
Keeletark: sest päevast algas vananaistesuvi
[caption id="attachment_212102" align="alignnone" width="1920"] Foto arhiiv[/caption]
Vananaistesuvi on kui viimane suvekild, mis embab sügist oma raugeva soojusega.
Selles osas, millal täpselt vananaistesuvi on, lähevad arvamused lahku. Sõnaveebi järgi on vananaistesuvi soe aeg sügisel (septembri teisel poolel või oktoobris). Tegu on järelsuvega või peräsuvega, nagu Võru murdes on öeldud. Sünoptik Taimi Paljak mainis Lääne Elule, et vananaistesuve kirjeldatakse sellisena, kus „ööd on jahedad ja päevad päikselised ja soojad“.
Foto arhiiv[/caption]
Vananaistesuvi on kui viimane suvekild, mis embab sügist oma raugeva soojusega.
Selles osas, millal täpselt vananaistesuvi on, lähevad arvamused lahku. Sõnaveebi järgi on vananaistesuvi soe aeg sügisel (septembri teisel poolel või oktoobris). Tegu on järelsuvega või peräsuvega, nagu Võru murdes on öeldud. Sünoptik Taimi Paljak mainis Lääne Elule, et vananaistesuve kirjeldatakse sellisena, kus „ööd on jahedad ja päevad päikselised ja soojad“. 
Keeletark: kui meri on pihlakalehel
[caption id="attachment_351328" align="alignnone" width="1920"]
Pihlakad. Foto Urmas Lauri[/caption]
Septembri värvipalett on kirev. Kindlasti ei ole loodus pihlamarjade võõpamisel värvidega koonerdanud.
Pihlakas ei köida vaid oma leekiva tooni pärast. Teatavasti on pihlakale omistatud tugevat väge ja oluline roll on pihlakal rahvameditsiinis.
Pihlakad. Foto Urmas Lauri[/caption]
Septembri värvipalett on kirev. Kindlasti ei ole loodus pihlamarjade võõpamisel värvidega koonerdanud.
Pihlakas ei köida vaid oma leekiva tooni pärast. Teatavasti on pihlakale omistatud tugevat väge ja oluline roll on pihlakal rahvameditsiinis. Monika Undo: kes läheb butiikkooli?
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kohe-kohe algab uus kooliaasta. Kes aga on butiikkooli minemas?
Butiik on väike kvaliteetsete moekaupade kauplus. Keeleteadlane Tiiu Erelt on „Terminiõpetuses“ (2007) kirjutanud, et „ei ole mõtet laenata prantsuse keelest sõna boutique, et see ära labastada kirjakujuks putiik. Sel juhul on parem omasõna „moepood“. Moepood pole juurdunud, küll aga butiik.
Butiigist on ühtlasi saanud väga populaarne liitsõna esiosa. Sõnaveebis on nii butiikmaja kui ka butiikhotell. Kuid peale nende on innukalt ja julgelt kombineeritud liitsõnu, mille üks komponent on butiik.
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kohe-kohe algab uus kooliaasta. Kes aga on butiikkooli minemas?
Butiik on väike kvaliteetsete moekaupade kauplus. Keeleteadlane Tiiu Erelt on „Terminiõpetuses“ (2007) kirjutanud, et „ei ole mõtet laenata prantsuse keelest sõna boutique, et see ära labastada kirjakujuks putiik. Sel juhul on parem omasõna „moepood“. Moepood pole juurdunud, küll aga butiik.
Butiigist on ühtlasi saanud väga populaarne liitsõna esiosa. Sõnaveebis on nii butiikmaja kui ka butiikhotell. Kuid peale nende on innukalt ja julgelt kombineeritud liitsõnu, mille üks komponent on butiik. Keeletark: põõsaalune, piilu ja maakala – see on küituss
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Hiljuti oli uudis, et sel aastal on mürgitusteabekeskuse infoliinile pöördunud juba enam kui 30 rästikuhammustuse ohvrit.
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Hiljuti oli uudis, et sel aastal on mürgitusteabekeskuse infoliinile pöördunud juba enam kui 30 rästikuhammustuse ohvrit.