Silt: KEELETARK

[caption id="attachment_152044" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto. erakogu[/caption] Mõlgendama on värvikas sõna. See, millised sõnad on uute loomisel aluseks, on teinekord üsna ootamatu. Mõlgendama puhul on köitev jälgida protsessi, kuidas ühe sõna juurest jõutakse teise ja isegi kolmandani.

Pühapäeval, 12. septembril on vanavanemate päev. Kuidas aga võiks vanaema ja vanaisa veel nimetada? Meie üks silmapaistvamaid keelemehi Johannes Aavik (1880–1973)  on vanaema ja vanaisa kohta välminud värvikad sõnad. Vanaema on umm (omastavas ummu) ja vanaisa taav (omastavas taavu). Johannes Aavik kirjutas, et „ta oli seda lugu juba oma taavult kuulnud“.

[caption id="attachment_152044" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto. erakogu[/caption] Suvel, mil reisimine on hoos, tasub meenutada, kuidas sündis nõukogude ajal populaarne sõna tuusik. Tuusik tähendab teatavasti pääsedokumenti sanatooriumi või puhkekodusse. Hea õnne korral võis tuusiku saada koguni välismaale, näiteks Poola.

[caption id="attachment_122729" align="alignnone" width="1024"] Läänemaa meene. Foto: arhiiv[/caption] Suvi on õige hetk selleks, et korraks peatuda suveniiri ja meene duellil, mida peeti 1960ndatel ja 1970ndatel. Probleem oli selles, et suveniir on tuletatud prantsuse keelest, aga toona puudus omakeelne vaste, mis omakorda lõi soodsa pinnase sõnalahinguks.