Silt: KEELETARK
Mõlgendada on mõnus
[caption id="attachment_152044" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto. erakogu[/caption]
Mõlgendama on värvikas sõna. See, millised sõnad on uute loomisel aluseks, on teinekord üsna ootamatu. Mõlgendama puhul on köitev jälgida protsessi, kuidas ühe sõna juurest jõutakse teise ja isegi kolmandani.
Keeletark: ummudele ja taavudele kaunist vanavanemate päeva!
Pühapäeval, 12. septembril on vanavanemate päev. Kuidas aga võiks vanaema ja vanaisa veel nimetada?
Meie üks silmapaistvamaid keelemehi Johannes Aavik (1880–1973) on vanaema ja vanaisa kohta välminud värvikad sõnad. Vanaema on umm (omastavas ummu) ja vanaisa taav (omastavas taavu). Johannes Aavik kirjutas, et „ta oli seda lugu juba oma taavult kuulnud“.
Keeletark: juhuslikult leitud sõna “tuusik”
[caption id="attachment_152044" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto. erakogu[/caption]
Suvel, mil reisimine on hoos, tasub meenutada, kuidas sündis nõukogude ajal populaarne sõna tuusik.
Tuusik tähendab teatavasti pääsedokumenti sanatooriumi või puhkekodusse. Hea õnne korral võis tuusiku saada koguni välismaale, näiteks Poola.
1
Monika Undo: kas suveniir või meene?
[caption id="attachment_122729" align="alignnone" width="1024"] Läänemaa meene. Foto: arhiiv[/caption]
Suvi on õige hetk selleks, et korraks peatuda suveniiri ja meene duellil, mida peeti 1960ndatel ja 1970ndatel. Probleem oli selles, et suveniir on tuletatud prantsuse keelest, aga toona puudus omakeelne vaste, mis omakorda lõi soodsa pinnase sõnalahinguks.
Taevakatsuja sõnavarast – kuunduma, kuustik ja kuhu kukkuma
20. juulil 1969 jõudis inimene esimest korda Kuu pinnale. Siis tähistatakse suisa Kuu päeva. Selle päeva eel on hea meenutada mõningaid sõnu astronoomia vallast, eelkõige seoses Kuuga.
Keeletark: solastalgiast
[caption id="attachment_334789" align="alignnone" width="2000"] Raie Paralepa metsas. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Solastalgia on sõna, mis suuresti iseloomustab tänapäeval inimese ja looduse vahelisi suhteid.
Solastalgia tähendab keskkonnamuutustest tingitud stressi või siis eksistentsiaalset kannatust. Metsapõlengud, metsaraied, kaevanduste loomine, vulkaanipursked, põuad jne muudavad paratamatult maastikku. Inimeses tekib igatsus ümbruse järele, mis oli enne muutuseid, hävingut.
Keeletark: sõnade kulgemine vaanilisel rajal
[caption id="attachment_330456" align="alignnone" width="2000"] Väljavõte 1978. aasta õigekeelsussõnaraamatust. Foto Regina Lepmets[/caption]
See, et teadusliku fantastika, hiljem ka lihtsalt fantaasia tähenduses, tuli1970ndate algul kasutusele ulme (sõna välmijaks on Henn-Kaarel Hellat) ja ruja, lisaks rujakirjandus, rujakirjanik, on teada-tuntud. Samas on fantastika, fantaseerima asemel pakutudveel varem ÕSis olnudmurdesõna vaanima (luurama, piiluma).