Silt: KEELETARK
1
Monika Undo: algas selge sõnumi võistlus
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="696"]
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Taas on välja kuulutatud selge sõnumi võistlus. Võistluse eesmärk on tunnustada ettevõtteid ja organisatsioone, kes väärtustavad ilusat eesti keelt ning kelle sõnumid on ühtlasi selged ja arusaadavad (vaata lähemalt: eki.ee/selgesõnum/).
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Taas on välja kuulutatud selge sõnumi võistlus. Võistluse eesmärk on tunnustada ettevõtteid ja organisatsioone, kes väärtustavad ilusat eesti keelt ning kelle sõnumid on ühtlasi selged ja arusaadavad (vaata lähemalt: eki.ee/selgesõnum/). Keeletark: sõna märkmik sündis aastal 1925
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"]
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Kohe-kohe algab kool ja märkmikke vajavad nii õpilased kui õpetajad.
20. sajandi alguses nimetati märkmikku bloknoodiks. 1920ndatel tegutses Tartus raamatukauplus ja kirjastus Sõnavara.
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Kohe-kohe algab kool ja märkmikke vajavad nii õpilased kui õpetajad.
20. sajandi alguses nimetati märkmikku bloknoodiks. 1920ndatel tegutses Tartus raamatukauplus ja kirjastus Sõnavara. Monika Undo: riputa kuub ilusasti õlbale
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Eelmisel nädalal olid vaatluse all riie ja rõivas. Kuidas saaks aga riidepuud veel nimetada?
Keeleteadlane Andrus Saareste on öelnud, et murdesõnade ja keeletekstide pilgeni täidetud salvesid peame hakkama tulusaks tegema ka tegelikule elule. Keelemees Manivalde Lubi on olnud just see, kes sõnaloomes on pööranud pilgu murrete poole.
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Eelmisel nädalal olid vaatluse all riie ja rõivas. Kuidas saaks aga riidepuud veel nimetada?
Keeleteadlane Andrus Saareste on öelnud, et murdesõnade ja keeletekstide pilgeni täidetud salvesid peame hakkama tulusaks tegema ka tegelikule elule. Keelemees Manivalde Lubi on olnud just see, kes sõnaloomes on pööranud pilgu murrete poole.
Keeletark: riie versus rõivas
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Sõnad võivad teinekord kütta kirgi ja keeleteadlased omavahel suisa tülli ajada. Riie ja rõivas on sõnad, mis on põhjustanud 1930ndatel teravaid erimeelsusi.
1939. aastal kirjutas Johannes Aavik Varamus loo halbadest sõnadest. Kriitikanooli sai teiste seas ka sõna rõivas, mida taheti senise riide asemel kasutusele võtta. Aaviku arvates oli rõivas kõlaliselt inetum, riie aga hea. Varemalt nimetas Aavik leheveergudel rõivast keeleliselt maitsetuks. Aavik rõhutas, et riidel on kirjakeeles pikaaegne traditsioon, mistõttu ei peaks seda kõrvale heitma. Veel tõi Aavik esile, et riiet kasutab 70 protsenti eesti rahvast, rõivas on pelgalt lõunaeestiline sõna. Aavik pidas otstarbekaks kirjakeele sõnade asendamist murdeist võetutega ainult tingimusel, kui need murdesõnad on senise kirjakeele omist paremad. Rõivas nende murdesõnade hulka tema meelest aga ei kuulunud.
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Sõnad võivad teinekord kütta kirgi ja keeleteadlased omavahel suisa tülli ajada. Riie ja rõivas on sõnad, mis on põhjustanud 1930ndatel teravaid erimeelsusi.
1939. aastal kirjutas Johannes Aavik Varamus loo halbadest sõnadest. Kriitikanooli sai teiste seas ka sõna rõivas, mida taheti senise riide asemel kasutusele võtta. Aaviku arvates oli rõivas kõlaliselt inetum, riie aga hea. Varemalt nimetas Aavik leheveergudel rõivast keeleliselt maitsetuks. Aavik rõhutas, et riidel on kirjakeeles pikaaegne traditsioon, mistõttu ei peaks seda kõrvale heitma. Veel tõi Aavik esile, et riiet kasutab 70 protsenti eesti rahvast, rõivas on pelgalt lõunaeestiline sõna. Aavik pidas otstarbekaks kirjakeele sõnade asendamist murdeist võetutega ainult tingimusel, kui need murdesõnad on senise kirjakeele omist paremad. Rõivas nende murdesõnade hulka tema meelest aga ei kuulunud. Keeletark: kivi oli paras möhkel
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Suure kivimüraka kohta võib veel öelda möhkel (omastavas möhkla) ja see lisab keelekasutusele münti. Sõna on välja pakkunud Johannes Aavik. Ta on näitelausetena toonud „Koht oli täis kivimöhklaid” ja „Kalju küljest olid mõned möhklad alla varisenud”.
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Suure kivimüraka kohta võib veel öelda möhkel (omastavas möhkla) ja see lisab keelekasutusele münti. Sõna on välja pakkunud Johannes Aavik. Ta on näitelausetena toonud „Koht oli täis kivimöhklaid” ja „Kalju küljest olid mõned möhklad alla varisenud”. Monika Undo: kui elad oma õue all, ei tea, mis sünnib kaugemal
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Suvi on rändamise aeg. Rändamisega seostub sõna vandersell. Mäletatavasti oli 1980ndatel ETV eetris populaarne lastesaade „Vandersellid”. Kes aga on vandersell?
Vandersell on naljatlevalt öeldes rändur, hulkur. Sõna juured ulatuvad saksa keelde.
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Suvi on rändamise aeg. Rändamisega seostub sõna vandersell. Mäletatavasti oli 1980ndatel ETV eetris populaarne lastesaade „Vandersellid”. Kes aga on vandersell?
Vandersell on naljatlevalt öeldes rändur, hulkur. Sõna juured ulatuvad saksa keelde. 
Keeletark: kõnnumaast püstlejani
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Meie ühe silmapaistvama keeleteadlase Johannes Voldemar Veski (1873–1968) sünnist möödus 27. juunil 149 aastat. Siinkohal mõtteid Veskist kui säravast sõnameistrist.
Veski panus just oskuskeele arendamisse on hindamatu. Tema osalusel on koostatud üle 30 oskussõnastiku. Ta on tuletanud tuhandeid oskussõnu, lisaks korrigeerinud kümneid tuhandeid oskussõnu.
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Meie ühe silmapaistvama keeleteadlase Johannes Voldemar Veski (1873–1968) sünnist möödus 27. juunil 149 aastat. Siinkohal mõtteid Veskist kui säravast sõnameistrist.
Veski panus just oskuskeele arendamisse on hindamatu. Tema osalusel on koostatud üle 30 oskussõnastiku. Ta on tuletanud tuhandeid oskussõnu, lisaks korrigeerinud kümneid tuhandeid oskussõnu. Keeletark: Andrus Saareste 130
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
„Eesti keel – vana, aulik ja armas maakeel, see meie tundele ju – sagedasti võõragi – kõrvale kaunis keel on meie rahva põlisem ja püsivam vara.“ Nõnda on kirjutanud Andrus Saareste (1892–1964), meie üks tähelepanuväärsemaid keeleteadlasi.
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
„Eesti keel – vana, aulik ja armas maakeel, see meie tundele ju – sagedasti võõragi – kõrvale kaunis keel on meie rahva põlisem ja püsivam vara.“ Nõnda on kirjutanud Andrus Saareste (1892–1964), meie üks tähelepanuväärsemaid keeleteadlasi.