Silt: KEELETARK
Keeletark: mänd – krobeda kasukaga puu
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"]
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kellel on krobe kasukas? Tuntud mõistatuse vastus on mänd, on ju männi koor krobeline.
2023. aasta puu on teatavasti harilik mänd, mis on ühtlasi meie metsade levinuim puu. Kuid kust on tulnud sõna mänd?
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kellel on krobe kasukas? Tuntud mõistatuse vastus on mänd, on ju männi koor krobeline.
2023. aasta puu on teatavasti harilik mänd, mis on ühtlasi meie metsade levinuim puu. Kuid kust on tulnud sõna mänd? 
Monika Undo: härjapõlvlaste olek, permakriis ja gaasikeeramine – 2022. aasta sõnailm
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"]
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Mainekate sõnaraamatute koostajad ja ajakirjanikud valivad igal aastal aasta sõna.
Aasta sõna peegeldab hästi ühiskonnas toimuvat. Nii on Eesti Päevalehe toimetuse aasta sõna olnud lähikontaktne (2020) ja kobarkäkk (2021).
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Mainekate sõnaraamatute koostajad ja ajakirjanikud valivad igal aastal aasta sõna.
Aasta sõna peegeldab hästi ühiskonnas toimuvat. Nii on Eesti Päevalehe toimetuse aasta sõna olnud lähikontaktne (2020) ja kobarkäkk (2021).
Keeletark: talv, tali ja talve
[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="2000"]
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
21. detsembril algab talv, mistõttu on sobiv hetk võtta luubi alla sõnad talv, tali ja talve. Ikka ja jälle on üles kerkinud küsimus, kas võib öelda ka tali ja talve või on korrektne ainult talv.
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
21. detsembril algab talv, mistõttu on sobiv hetk võtta luubi alla sõnad talv, tali ja talve. Ikka ja jälle on üles kerkinud küsimus, kas võib öelda ka tali ja talve või on korrektne ainult talv. Jumikate aeg on käes
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="696"]
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Jumikas on rohttaim, mille õied meenutavad rukkilille. Tegelikult kuulubki meie rahvuslill jumika perekonda. Kuidas on aga omavahel seotud lumine aeg ja jumikad?
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Jumikas on rohttaim, mille õied meenutavad rukkilille. Tegelikult kuulubki meie rahvuslill jumika perekonda. Kuidas on aga omavahel seotud lumine aeg ja jumikad? 1
Keeletark: märguvalgustist foorini
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Maailma esimene gaasilampidega valgusfoor alustas tööd 9. detsembril 1868. aastal Londonis, esimene elektriline foor aga USAs aastal 1912. Algul oli fooris vaid kaks värvi: roheline ja punane. Alles 1920. aastal lisandus kolmas värv.
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Maailma esimene gaasilampidega valgusfoor alustas tööd 9. detsembril 1868. aastal Londonis, esimene elektriline foor aga USAs aastal 1912. Algul oli fooris vaid kaks värvi: roheline ja punane. Alles 1920. aastal lisandus kolmas värv. Keeletark: jaunis kui kõigi kunstlikult loodud sõnade esivanem
[caption id="attachment_382024" align="alignnone" width="320"]
Johannes Aavik. Foto Vikipeedia[/caption]
Täna, 26. novembril on keeleteadlase Johannes Aaviku, kelle sõnaloome on muljetavaldav, sünniaastapäev. Nimelt sündis aastal 1880 Saaremaal tulevane keelemees.
Johannes Aavik. Foto Vikipeedia[/caption]
Täna, 26. novembril on keeleteadlase Johannes Aaviku, kelle sõnaloome on muljetavaldav, sünniaastapäev. Nimelt sündis aastal 1880 Saaremaal tulevane keelemees. Monika Undo: puudel õitsevad leevikesed
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Paul-Eerik Rummol on luuleread „Puudel õitsevad leevikesed / aknaklaasidel jää“. Üks unarsõnadest, mis rikastab 3. novembril Tammsaare pargis avatud näitust „Taaskasutame keelt“, on toompapp ehk leevike.
Leevikesel on palju rahvapäraseid nimetusi.
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Paul-Eerik Rummol on luuleread „Puudel õitsevad leevikesed / aknaklaasidel jää“. Üks unarsõnadest, mis rikastab 3. novembril Tammsaare pargis avatud näitust „Taaskasutame keelt“, on toompapp ehk leevike.
Leevikesel on palju rahvapäraseid nimetusi. Monika Undo: mida tähendab ööbaeinela?
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Eelmisel nädalal läksime üle talveajale. Sellest tulenevalt üks ajaga seotud sõna, nimelt ööpäev. Kuidas saaks ööpäeva kohta veel öelda?
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Eelmisel nädalal läksime üle talveajale. Sellest tulenevalt üks ajaga seotud sõna, nimelt ööpäev. Kuidas saaks ööpäeva kohta veel öelda? Keeletark: hingedepäeva eel sõnast hing
[caption id="attachment_363419" align="aligncenter" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
2. novembril on hingedepäev. Sõna hing on ürgne soome-ugri sõna nagu ka ilm, jää, kask, isa, lind, maa jt (need sõnad on vähemalt 5000 aastat vanad).
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
2. novembril on hingedepäev. Sõna hing on ürgne soome-ugri sõna nagu ka ilm, jää, kask, isa, lind, maa jt (need sõnad on vähemalt 5000 aastat vanad). Monika Undo: ärniti nõiku
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Ants Roosnaallik, kes 1970ndatel aktiivselt keeleküsimustes Sirbis ja Vasaras kaasa rääkis ja järjepidevalt põnevaid uudissõnu pakkus, tõi toona esile, et kritiseerima kõrval võiks kasutada murdesõna ärnima.
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Ants Roosnaallik, kes 1970ndatel aktiivselt keeleküsimustes Sirbis ja Vasaras kaasa rääkis ja järjepidevalt põnevaid uudissõnu pakkus, tõi toona esile, et kritiseerima kõrval võiks kasutada murdesõna ärnima.