Silt: kalmistud

Eesti surnuaedade suurim mure on hooldamata haudade arvu kasv, selgus Eesti kalmistute liidu infopäeval Põhja-Tallinna kogukonnamajas 15. septembril. Infopäeval oli 54 osavõtjat. Esindatud olid kohalikud omavalitsuste esindajad, kogudused, kalmistute haldajad ja töötajad, ettevõtjad, riigiasutuste ning kultuuri- ja pärandivaldkonna inimesed. Kalmistute ajalugu Eestis on pikk. 18. sajandist hakati rajama eraldi surnuaedu. Sajandite jooksul oli kalmistutega tegelenud kohalikud omavalitsused, kogudused ja matuseplatside omanikud. Kalmistute liit loodi mullu novembris, et tuua seni killustunud valdkonna osapooled ühise laua taha ning kujundada püsiv koostöö kohalike omavalitsuste, surnu

[gallery ids="451254,451255,451256,451252,451253,451271,451257,451272,451284,451273,451283,451282,451274,451258,451259,451260,451261,451262,451263,451275,451265,451285,451286,451264,451276,451267,451278,451266,451268,451279,451280,451269"]   Kalmuaedadel on kõigil oma nimi, nägu ja iseloom, isegi mood: kes kasvatab ehteks sõnajalgu ja hostasid, kes mähkub kasteheina ja sirelitesse. Jaanipäeva eel heljub surnuaedades vast niidetud heina lõhn. Kalmistud sõltuvad nähtamatust käest, kohaliku omavalitsuse, kalmistuvahi, külaseltsi omast. Käest, mis niidab, paneb käimlasse rulli paberit, sätib tööriistad kuuri alla ritta, rehitseb teed. Käed on erinevad. Kas pole just kalmistud kohaliku omavalitsuse visiitkaart? Ridala vana kalmistu, kl 10.50 Ridala vanal kalmistul säutsuvad noored varblased. Tänavused. Suvi pole ka enam vastne, hakkab täis kasvama. Viltuse ristiga sepisvärava kõrval kiviaia peal õitseb põisrohi. Valgeks lubjatud kabel punas

[gallery ids="449226,449227,449228,449229,449230,449231,449232,449233,449234,449235,449236,449237,449238,449239,449240,449241,449242,449243"]   Lääne Elu tegi tiiru Läänemaa kalmistutel, millest nii mõnedki oleks nagu pidama jäänud haldusreformieelsesse või veel kaugemasse aega. Leediküla kalmistu, kl 10.34 Leediküla kalmistut piirab sammaldunud kiviaed. Värav on vildakil. Värava vastas lösutab liivahunnik, selle kõrval mändide all roheline majake: käimla. Teisel pool hiiglaslik plekist prügikonteiner. Konteineri taga oksa- ja okkahunnik. Kõle maihommik. Meelespead õitsevad. Kuigi kalmistutel valitseb vaikus, peab keegi neil silma peal: külaselts, kohalik omavalitsus, kogudus. Surnuaiad sõltuvad tollest nähtamatust käest, kes toob liiva, parandab kaevu, paneb käimlasse rulli paberit või kabelile uue katuse, sätib