Silt: Kalle Kilk
Tarbijad ei pruugi Vene võrgust lahkumist märgatagi
[caption id="attachment_442171" align="alignnone" width="1920"]
Eesti elektrivõrkude desünkroniseerimine Venemaa võrgust läheb plaani kohaselt valutult. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Järgmise nädala lõpus ühendatakse Eesti elektrivõrk koos Läti ja Leeduga Venemaa võrgust lahti, et sünkroniseerida Balti riigid Mandri-Euroopa sagedusalaga. Tõenäoliselt tarbijad muutust ei märkagi, kuid elektrikatkestuste puhuks on Läänemaa omavalitsustel plaanid valmis.
Venemaa võrgust lahkumisest kuni Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumiseni hoiavad kolm Balti riiki 33 tundi niinimetatud saartalitluse režiimis ühiselt ise oma elektrivõrgus sagedust. Sel ajal tehakse ka erinevaid katseid Balti riikide elektrivõrgu toimimise hindamiseks, kuid need tulemused ei mõjuta Mandri-Euroopa sagedusalaga ühinemist.
Kui kõik läheb plaanipäraselt, ei tohiks tarbijad midagi märgata. Kliimaminister Yoko Alender kinnitas möödunud nädalal ajakirjanikele, et inimesed ei pea oma käitumist ülemineku ajal muutma. Eesti p
Eesti elektrivõrkude desünkroniseerimine Venemaa võrgust läheb plaani kohaselt valutult. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Järgmise nädala lõpus ühendatakse Eesti elektrivõrk koos Läti ja Leeduga Venemaa võrgust lahti, et sünkroniseerida Balti riigid Mandri-Euroopa sagedusalaga. Tõenäoliselt tarbijad muutust ei märkagi, kuid elektrikatkestuste puhuks on Läänemaa omavalitsustel plaanid valmis.
Venemaa võrgust lahkumisest kuni Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumiseni hoiavad kolm Balti riiki 33 tundi niinimetatud saartalitluse režiimis ühiselt ise oma elektrivõrgus sagedust. Sel ajal tehakse ka erinevaid katseid Balti riikide elektrivõrgu toimimise hindamiseks, kuid need tulemused ei mõjuta Mandri-Euroopa sagedusalaga ühinemist.
Kui kõik läheb plaanipäraselt, ei tohiks tarbijad midagi märgata. Kliimaminister Yoko Alender kinnitas möödunud nädalal ajakirjanikele, et inimesed ei pea oma käitumist ülemineku ajal muutma. Eesti p
2
Elering kaalub EstLink 3 randumiskohana Lääne-Nigula valla rannikut
[caption id="attachment_419080" align="alignnone" width="906"]
Estlink 2 merekaabli paigaldus Soome rannikul 2012. aastal. Foto: Eija Eskelinen/ Fingrid.fi[/caption]
Võrguettevõte Elering esitas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile (TTJA) taotluse, et saada hoonestusluba Eesti ja Soome vahelise kolmanda elektriühenduse rajamiseks randumiskohaga Lääne-Nigula põhjarannikul.
„Oleme analüüsinud EstLink 3 puhul võimalikke asukohti ja peame Loode-Eestit kõige perspektiivikamaks,” ütles Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk. „Turvalisuse kaalutlustel on mõistlik uus ühendus ehitada senistest võimalikult kaugele. Pikas perspektiivis võimaldab see trassivariant liita tugeva võrguga Lääne-Eesti suursaarte piirkonda potentsiaalselt tekkida võivad meretuuleparkide arendusalad.“
Estlink 2 merekaabli paigaldus Soome rannikul 2012. aastal. Foto: Eija Eskelinen/ Fingrid.fi[/caption]
Võrguettevõte Elering esitas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile (TTJA) taotluse, et saada hoonestusluba Eesti ja Soome vahelise kolmanda elektriühenduse rajamiseks randumiskohaga Lääne-Nigula põhjarannikul.
„Oleme analüüsinud EstLink 3 puhul võimalikke asukohti ja peame Loode-Eestit kõige perspektiivikamaks,” ütles Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk. „Turvalisuse kaalutlustel on mõistlik uus ühendus ehitada senistest võimalikult kaugele. Pikas perspektiivis võimaldab see trassivariant liita tugeva võrguga Lääne-Eesti suursaarte piirkonda potentsiaalselt tekkida võivad meretuuleparkide arendusalad.“ 
Elering kaalub EstLink 3 randumiskohana Lääne-Nigula valda
Elering esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve ametile taotluse, et saada hoonestusluba Eesti ja Soome vahelise kolmanda elektriühenduse rajamiseks randumiskohaga Läänemaal.
„Oleme analüüsinud EstLink 3 puhul erinevaid võimalikke asukohti ja peame Loode-Eestit kõige perspektiivikamaks. Turvalisuse kaalutlustel on mõistlik uus ühendus ehitada senistest võimalikult kaugele. Pikas perspektiivis võimaldab see trassivariant liita tugeva võrguga Lääne-Eesti suursaarte piirkonda potentsiaalselt tekkida võivad meretuuleparkide arendusalad,“ ütles Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk. Elering on analüüsinud erinevaid piirkondi Tallinnast läänes. „Loode-Eesti on alternatiivide võrdluses kõige tulevikukindlam,“ lisas Kilk.
Elering kavandab läbi Lihula veel üht elektriliini
[caption id="attachment_413706" align="alignnone" width="1920"]
Lääne-Nigula valla serva ja Lihulat läbib juba üks 330kilovoldine elektriliin. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Riik hakkab uurima Saaremaa kaudu kulgeva Eesti ja Läti vahelise 1000megavatise läbilaskevõimsusega neljanda elektriühenduse rajamise tingimusi. Elektriliin läbiks ka Lääne-Nigula ja Lääneranna valda.
Eesti elektrisüsteemihaldur Elering esitas oktoobris regionaal- ja põllumajandusministeeriumile taotluse algatada riigi eriplaneering. Planeeringuga selgitatakse välja, kas ja kuidas oleks mõistlik rajada Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Eestis paiknev osa.
Eleringi juhatuse esimehe Kalle Kilgi sõnul uurib Elering võimalusi uue Eesti ja Läti vahelise ühenduse rajamiseks Saaremaalt Kuramaale Lätis.
Lääne-Nigula valla serva ja Lihulat läbib juba üks 330kilovoldine elektriliin. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Riik hakkab uurima Saaremaa kaudu kulgeva Eesti ja Läti vahelise 1000megavatise läbilaskevõimsusega neljanda elektriühenduse rajamise tingimusi. Elektriliin läbiks ka Lääne-Nigula ja Lääneranna valda.
Eesti elektrisüsteemihaldur Elering esitas oktoobris regionaal- ja põllumajandusministeeriumile taotluse algatada riigi eriplaneering. Planeeringuga selgitatakse välja, kas ja kuidas oleks mõistlik rajada Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Eestis paiknev osa.
Eleringi juhatuse esimehe Kalle Kilgi sõnul uurib Elering võimalusi uue Eesti ja Läti vahelise ühenduse rajamiseks Saaremaalt Kuramaale Lätis. 
Elering saadab Lihula vana alajaama sisu Ukrainasse
[caption id="attachment_391254" align="alignnone" width="1569"]
Lihula vana alajaam. Esko Lauri[/caption]
Lihula vana alajaama seadmed aitavad Ukrainal venelaste purustatud elektritaristut taastada.
Venemaa rünnakud Ukraina elektritaristu pihta on praeguseks küll vaibumas, kuid lõhutud elektri- ja alajaamade taastamine võtab veel aega. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kirjutas oktoobri keskel Twitteris, et alates 10. oktoobrist on hävitatud 30 protsenti Ukraina elektrijaamadest. Elektritaristu töökorda seadmiseks on ukrainlased saanud naabritelt tõhusat abi.
Lihula alajaama juures on ladustatud hulk elektriseadmeid, mida nende omanik Elering tahab Ukrainasse saata. „Meil on hea meel, et oleme leidnud ja saanud kokku koguda seadmed, millega Ukrainat aidata,” ütles Eleringi juhatuse liige ja varahalduse juht Kalle Kilk.
Riigi äriühinguna pole otsene annetamine Eleringil võimalik. „Oleme jõudnud lahenduseni, et anname seadmed välisministeeriumile ehk riigile ja nemad tagavad nende tarnimise Ukrainasse,” selgitas Eleringi kommunikatsiooni projektijuht Elo Ellermaa.
Lihula vana alajaam. Esko Lauri[/caption]
Lihula vana alajaama seadmed aitavad Ukrainal venelaste purustatud elektritaristut taastada.
Venemaa rünnakud Ukraina elektritaristu pihta on praeguseks küll vaibumas, kuid lõhutud elektri- ja alajaamade taastamine võtab veel aega. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kirjutas oktoobri keskel Twitteris, et alates 10. oktoobrist on hävitatud 30 protsenti Ukraina elektrijaamadest. Elektritaristu töökorda seadmiseks on ukrainlased saanud naabritelt tõhusat abi.
Lihula alajaama juures on ladustatud hulk elektriseadmeid, mida nende omanik Elering tahab Ukrainasse saata. „Meil on hea meel, et oleme leidnud ja saanud kokku koguda seadmed, millega Ukrainat aidata,” ütles Eleringi juhatuse liige ja varahalduse juht Kalle Kilk.
Riigi äriühinguna pole otsene annetamine Eleringil võimalik. „Oleme jõudnud lahenduseni, et anname seadmed välisministeeriumile ehk riigile ja nemad tagavad nende tarnimise Ukrainasse,” selgitas Eleringi kommunikatsiooni projektijuht Elo Ellermaa.