Silt: Kaie Ilves
Kaie Ilves: meie igapäevane prügi
[caption id="attachment_441106" align="alignnone" width="1920"]
Kaie Ilves. Foto: Markus Sein[/caption]
Kuni prügi sorteerimise eest vastutab üksnes lihtinimene, tabab ka kõige keskkonnasäästlikumaid lõpuks kommunaalraev.
Kõik peaks olema justkui korras. Sorteerime prügi järjest rohkem. Konteinerite rida aina pikeneb. Paber ja papp. Biojäätmed, teisisõnu solgitünn. Pakendid. Segaolmejäätmed ehk lihtsalt prügi – see, mida me veel ei sorteeri. Aga hakkame. Kindlasti hakkame.
Prügiautod vuravad edasi-tagasi ja veavad kõik graafiku järgi minema. Nii nagu peab. Arved on üha väiksemad. Sest neid kalleid ja kahjulikke segaolmejäätmeid meil lihtsalt enam ei teki. Või kui tekib, siis vähe. Iga pä
Kaie Ilves. Foto: Markus Sein[/caption]
Kuni prügi sorteerimise eest vastutab üksnes lihtinimene, tabab ka kõige keskkonnasäästlikumaid lõpuks kommunaalraev.
Kõik peaks olema justkui korras. Sorteerime prügi järjest rohkem. Konteinerite rida aina pikeneb. Paber ja papp. Biojäätmed, teisisõnu solgitünn. Pakendid. Segaolmejäätmed ehk lihtsalt prügi – see, mida me veel ei sorteeri. Aga hakkame. Kindlasti hakkame.
Prügiautod vuravad edasi-tagasi ja veavad kõik graafiku järgi minema. Nii nagu peab. Arved on üha väiksemad. Sest neid kalleid ja kahjulikke segaolmejäätmeid meil lihtsalt enam ei teki. Või kui tekib, siis vähe. Iga päKaie Ilves: meie igapäevane kohalik omavalitsus
[caption id="attachment_441106" align="aligncenter" width="1920"] Kaie Ilves. Foto: Markus Sein[/caption]
Kaheksa kuud enne kohalikke valimisi ühendas Eesti end lahti Vene elektrivõrgust. Ah et mis need kohalikud valimised asjasse puutuvad? Puutuvad ikka küll.
Veebruari esimene nädalavahetus mõjus lakmusena, näidates selgesti ära, kuidas kohalikud omavalitsused võimaliku kriisiga toime tulevad. Või kui palju nad inimestest hoolivad. Päriselt hoolivad.
Jah. Öeldi, et paanikaks pole põhjust. Riik ütles. Elering ütles. Kohalik omavalitsus ütles. Ärgu tehtagu midagi teisiti. Aga oldagu siiski
Kaie Ilves. Foto: Markus Sein[/caption]
Kaheksa kuud enne kohalikke valimisi ühendas Eesti end lahti Vene elektrivõrgust. Ah et mis need kohalikud valimised asjasse puutuvad? Puutuvad ikka küll.
Veebruari esimene nädalavahetus mõjus lakmusena, näidates selgesti ära, kuidas kohalikud omavalitsused võimaliku kriisiga toime tulevad. Või kui palju nad inimestest hoolivad. Päriselt hoolivad.
Jah. Öeldi, et paanikaks pole põhjust. Riik ütles. Elering ütles. Kohalik omavalitsus ütles. Ärgu tehtagu midagi teisiti. Aga oldagu siiski 
Uus raamat: Amanda tahab edasi seigelda
[caption id="attachment_437629" align="alignnone" width="1920"]
Takinada. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Uus raamat, huvitav raamat, aga kahjuks jäi pooleli! Said alles lugemismõnu tundma hakata, kui lugu juba otsa sai. Selline tunne jäi hinge, kui Kaie Ilvese „Amanda hirmu” olin lugenud.
Muidugi on tore, et viruskiemand Amanda lõpuks oma hirmudest vabanes, aga hirmsasti tahaks teada, kuidas tal edasi läheb. Korraks ta ju nagu tõesti hakkas nägema eredalt ümbritseva maailma värve ja lõhnu, aga kui ta seni oli läbi ja lõhki üks virusk, ega siis nii lihtsalt need asjad ka ei käi.
Jääb vaid loota, et kuna hiljuti Haapsalu lasteraamatukogus toimunud esitlusel käis Ilves väikestele kuulajatele välja idee leida Amandale sõber Mõrsu, leiab too uus tegelane varsti tee ka raamatusse.
Aman
Takinada. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Uus raamat, huvitav raamat, aga kahjuks jäi pooleli! Said alles lugemismõnu tundma hakata, kui lugu juba otsa sai. Selline tunne jäi hinge, kui Kaie Ilvese „Amanda hirmu” olin lugenud.
Muidugi on tore, et viruskiemand Amanda lõpuks oma hirmudest vabanes, aga hirmsasti tahaks teada, kuidas tal edasi läheb. Korraks ta ju nagu tõesti hakkas nägema eredalt ümbritseva maailma värve ja lõhnu, aga kui ta seni oli läbi ja lõhki üks virusk, ega siis nii lihtsalt need asjad ka ei käi.
Jääb vaid loota, et kuna hiljuti Haapsalu lasteraamatukogus toimunud esitlusel käis Ilves väikestele kuulajatele välja idee leida Amandale sõber Mõrsu, leiab too uus tegelane varsti tee ka raamatusse.
AmanAmandast loo jutustamine lõppes Mõrsu väljamõtlemisega
[gallery ids="437614,437615,437616,437617,437618,437619,437620,437621,437622,437623,437624,437625,437626,437627,437628,437629,437630,437631,437632,437633,437634,437635,437636,437637,437638,437639,437640,437641,437642,437643,437644,437645,437646,437647,437648,437649"]
Kirjanik ja Lääne Elu ajakirjanik Kaie Ilves tutvustas laupäeval Haapsalu lasteraamatukogus oma uusimat, augustis ilmunud raamatut “Amanda hirm”.
Raamatu tutvustuses on öeldud, et viruskiemanda Amanda hirm julgustab väikest lugejat ja aitab tal oma hirmudega hakkama saada. Eriti oluline on see teema tänases maailmas, kus sõjauudised ning kannatused puudutavad lähedalt meid kõiki.
Kaie Ilves on seni kirjutanud 11 lasteraamatut ja kaks luulekogu. “Kaie tekst on paras väljakutse, ta
Keeletark: kes on virusk?
Täna esitleb Kaie Ilves lasteraamatukogus raamatut „Amanda hirm”. Selle peategelane on viruskiemand. Mida aga tähendab sõna virusk?
Virusk, ka virisk on murdekeeles nutune, ühtlasi viriseja. „Sie veike on virisk” (Iisaku). Mulgi murdes tähendab virusk aga hoopis kidurat.
Virusk on Kaie Ilveselt hea leid, iseloomustades hästi kartlikku Kaie Ilvese verivärske lasteraamat aitab seljatada hirme
[caption id="attachment_429602" align="alignnone" width="1091"]
Kaie Ilves, vigurivändast sõnameister. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kirjanik Kaie Ilvesega seostuvad esmalt luuletused ja kassid. Nii et kui pakkuda, kellest räägib Ilvese uus lasteraamat „Amanda hirm”, oleks mugavustsooni jääv vastus, et kassidest. Aga võta näpust: verivärske raamatu peategelaseks on hoopis rabaservas elav viruskiemand Amanda.
Kaie Ilves, vigurivändast sõnameister. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kirjanik Kaie Ilvesega seostuvad esmalt luuletused ja kassid. Nii et kui pakkuda, kellest räägib Ilvese uus lasteraamat „Amanda hirm”, oleks mugavustsooni jääv vastus, et kassidest. Aga võta näpust: verivärske raamatu peategelaseks on hoopis rabaservas elav viruskiemand Amanda.
1
Kuldse ja sinise silmaga kassid, kes ei loe aastaid
Lääne Elu ajakirjanikult Kaie Ilveselt ilmus uus raamat, mis räägib nagu kasside „Sada aastat üksildust” eri põlvkondade kulgemisest aja voos.
Peamiselt lastekirjandust välja andva väikekirjastuse Ärkel uudisteos võiks pealkirja – „Lihtsalt üks kass” – ja raamatukaupmeeste määratluse – lastekirjandus nooremale koolieale – järgi olla üks leplik loomaraamat armsatele lapsukestele, kes hellalt kiisusid paitavad ja võibolla teinekord patuasjana neid sabastki sikutavad. Ja mis siis kõik selle käigus juhtub! Raamat, mis ei taotle olla enamat, kui pealkiri lubab ja müügitutvustus teatab: „See on raamat inimestele, kes armastavad kasse, ja inimestele, kes armastavad raamatuid ning lugemist.”
Tegelikult midagi sarnast raamatus peaaegu ei ole. 
Kaie Ilves sai Lihula postipunkti loo eest pressipreemia
[caption id="attachment_354993" align="aligncenter" width="2000"]
Kaie Ilves. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Lääne Elu ajakirjanik Kaie Ilves võitis maakonnalehtede olemusloo kategoorias ajakirjanduspreemia oma mais ilmunud reportaažiga Lihula raamatukogus avatud postipunktist.
Lääne Elus 20. mail ilmunud „Postipunkt raamatukogus – õnnistus või katastroof“ kirjeldab elu Lihula raamatukogus pärast seda, kui raamatukogutöötajad pidid Lihula postkontori sulgemise järel hakkama oma põhitöö kõrvalt tegema ka postitööd, saamata selleks vastavat koolitust ja lisatasu.
„On hea meel, jah. Ikka on hea meel,” tunnistas Ilves, kes esiti preemia saamist uskuda ei tahtnud ja palus sellest kuuldes üle kontrollida, ega mingit eksitust ei ole.
Maapostkontorite kadumisest ja sellest, kuidas postiteenus küüniliselt maainimestest järjest kaugeneb, on Ilves kirjutanud aastaid.
Kaie Ilves. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Lääne Elu ajakirjanik Kaie Ilves võitis maakonnalehtede olemusloo kategoorias ajakirjanduspreemia oma mais ilmunud reportaažiga Lihula raamatukogus avatud postipunktist.
Lääne Elus 20. mail ilmunud „Postipunkt raamatukogus – õnnistus või katastroof“ kirjeldab elu Lihula raamatukogus pärast seda, kui raamatukogutöötajad pidid Lihula postkontori sulgemise järel hakkama oma põhitöö kõrvalt tegema ka postitööd, saamata selleks vastavat koolitust ja lisatasu.
„On hea meel, jah. Ikka on hea meel,” tunnistas Ilves, kes esiti preemia saamist uskuda ei tahtnud ja palus sellest kuuldes üle kontrollida, ega mingit eksitust ei ole.
Maapostkontorite kadumisest ja sellest, kuidas postiteenus küüniliselt maainimestest järjest kaugeneb, on Ilves kirjutanud aastaid. 
