Silt: Kaie Ilves

[caption id="attachment_460918" align="alignnone" width="1920"] Kaie Ilvesele on iseloomulik, et ka väikelaste raamatutes kasutab ta ilusaid ja erilisi sõnu, mis ei pruugi kuuluda lugeja aktiivsesse sõnavarasse, aga muudavad keele rikkamaks. Foto: Juhan Hepner[/caption] Laps saab oma vanematelt sageli vastukäivaid sõnumeid. „Pane ise riidesse! Sa oled juba suur”; „Sa oled liiga väike, et üksi poes käia”; „nii suurel lapsel ei sobi kaisukat igale poole kaasa vedada”; „nii väikesed lapsed nagu sina lähevadki kell kaheksa magama.”; „tule porilombist kohe välja, ega sa tita ei ole!”. Saa sa nüüd aru, kas oled liiga suur või liiga väike… Vanuse

[caption id="attachment_460793" align="alignnone" width="1920"] Kaie Ilves on väiksematele lastele kirjutanud neli raamatut. Neist viimane räägib siilipõnn Oskarist, kes ei taha suureks saada. Foto Kaire Reiljan[/caption] Ajakirjanik ja kirjanik Kaie Ilvese äsja ilmunud lasteraamat „Liiga suur siilipõnn” jutustab loo siilipoiss Oskarist, kes pelgab, et on paljude toredate asjade jaoks juba liiga suur. Siilipõnn Oskar, kelle täisnimi on küll Oskar Sebastian Amandus Pärt, pole Ilvese senistest raamatutest tuttav, siiski on „Liiga suur siilipõnn” järg kolmele sama autori varasemale lasteraamatule: „Väike roostikukaru”, „Iseäralik konnapoeg” ja „Amanda hirm”. Maailm, kus nelja raamatu tegelased toimetavad, on üks ja

[caption id="attachment_459819" align="alignnone" width="1200"] Viruskiemand Amanda ja Vana Rott. Illustratsioon: Takinada[/caption] Narva raamatukogus äsja avatud näitusel „Uus lugu. Vana lugu” näeb Kaie Ilvese lasteraamatute tegelasi – viruskiemand Amandat ja siilipoiss Oskarit, kellele on näo ja kuju andnud kunstnik Takinada. Takinada ongi näitusele valinud pildid kolmest lasteraamatust: lisaks Amandale ja Oskarile ka 1939. aastal ilmunud, kuid nüüd uute illustratsioonidega välja antud Johan

[gallery ids="459543,459544,459545,459546"]   Neljapäeval, eesti raamatu päeval kutsus Haapsalu raamatukogu kolm tuntud inimest rääkima neile tähtsast teosest. Sedapuhku ei saadud kokku raamatukogu lugemissaalis, vaid kultuurikeskuse kohvikus. Esimesena kaasa võetud raamatut tutvustama asunud emeriitpiiskop Tiit Salumäe tunnistas, et oleks tahtnud kaasa võtta terve oma suure raamatukogu, sest üht sealt välja valida on väga keeruline. „Kui mõelda, mis on mulle kõige armsam raamat, siis see on loomulikult piibel,“ ütles Salumäe ja lisas, et piibel ei olegi tegelikult raamat, vaid terve raamatukogu. Ettelugemiseks valis Salumäe siiski raamatu, mis pole ee

[caption id="attachment_441106" align="alignnone" width="1920"] Kaie Ilves. Foto: Markus Sein[/caption] 15. detsembri keskpäeval 2022. aastal takseeris Lääneranna vallavanem Ingvar Saare (Isamaa) Lihula vallamaja silti ja teatas entusiastlikult, et vahetab selle välja. Vahetab välja, sest enam pole Lihulat, Hanilat, Koongat ja Varblat. On Lääneranna vallamaja ja Lääneranna vald. Olin intervjuu seitse nädalat ametis olnud vallavanemaga juba lõpetanud, Saare tuli mind saatma ja seisatas uksel. Koputanud vallamaja sildile, pillaski ta selle prohvetliku repliigi, millest sai toonase intervjuu, aga ka sealse kohaliku võimu järgmiste päevade, kuude ja aastate kese. Võibolla saigi kõik alguse tollest õnne

[caption id="attachment_441106" align="alignnone" width="1920"] Kaie Ilves. Foto: Markus Sein[/caption] Riigifirma käitub nagu nördinud kass, kes lootis söögikausist leida midagi paremat, kui peremees sinna pani, ning näugatas: „Vähe ja ebakvaliteetne!” Põhjendusega „kasutatakse liiga vähe ja liiga kallis pidada” pani Eesti Post kolm aastat tagasi kinni üle 70 postkontori ja postipunkti. 1400 km² suurusest hajaasustusega Lääne-Nigula vallast viis riigifirma 2022. aastal minema üle tosina kirjakasti ja

[caption id="attachment_441106" align="alignnone" width="1920"] Kaie Ilves. Foto: Markus Sein[/caption] Kuni prügi sorteerimise eest vastutab üksnes lihtinimene, tabab ka kõige keskkonnasäästlikumaid lõpuks kommunaalraev. Kõik peaks olema justkui korras. Sorteerime prügi järjest rohkem. Konteinerite rida aina pikeneb. Paber ja papp. Biojäätmed, teisisõnu solgitünn. Pakendid. Segaolmejäätmed ehk lihtsalt prügi – see, mida me veel ei sorteeri. Aga hakkame. Kindlasti hakkame. Prügiautod vuravad edasi-tagasi ja veavad kõik graafiku järgi minema. Nii nagu peab. Arved on üha väiksemad. Sest neid kalleid ja kahjulikke segaolmejäätmeid meil lihtsalt enam ei teki. Või kui tekib, siis vähe. Iga pä

[caption id="attachment_441106" align="aligncenter" width="1920"] Kaie Ilves. Foto: Markus Sein[/caption] Kaheksa kuud enne kohalikke valimisi ühendas Eesti end lahti Vene elektrivõrgust. Ah et mis need kohalikud valimised asjasse puutuvad? Puutuvad ikka küll. Veebruari esimene nädalavahetus mõjus lakmusena, näidates selgesti ära, kuidas kohalikud omavalitsused võimaliku kriisiga toime tulevad. Või kui palju nad inimestest hoolivad. Päriselt hoolivad. Jah. Öeldi, et paanikaks pole põhjust. Riik ütles. Elering ütles. Kohalik omavalitsus ütles. Ärgu tehtagu midagi teisiti. Aga oldagu siiski

[caption id="attachment_437629" align="alignnone" width="1920"] Takinada. Foto: Urmas Lauri[/caption] Uus raamat, huvitav raamat, aga kahjuks jäi pooleli! Said alles lugemismõnu tundma hakata, kui lugu juba otsa sai. Selline tunne jäi hinge, kui Kaie Ilvese „Amanda hirmu” olin lugenud. Muidugi on tore, et viruskiemand Amanda lõpuks oma hirmudest vabanes, aga hirmsasti tahaks teada, kuidas tal edasi läheb. Korraks ta ju nagu tõesti hakkas nägema eredalt ümbritseva maailma värve ja lõhnu, aga kui ta seni oli läbi ja lõhki üks virusk, ega siis nii lihtsalt need asjad ka ei käi. Jääb vaid loota, et kuna hiljuti Haapsalu lasteraamatukogus toimunud esitlusel käis Ilves väikestele kuulajatele välja idee leida Amandale sõber Mõrsu, leiab too uus tegelane varsti tee ka raamatusse. Aman