Silt: Kaidi Uueda

[caption id="attachment_433430" align="alignnone" width="1920"] Seitsmeaastane Mimi Balder läheb homme Haapsalu algkooli 1. klassi. Kaire Reiljan[/caption]   Läänemaa kahes algkoolis, üheksas põhikoolis ja kolmes gümnaasiumis õpib sel aastal mõnikümmend last vähem kui mullu. Läänemaa suurim on Haapsalu põhikool, kus õpib tublisti üle 600 lapse. Kõige väiksem on 19 lapsega Vormsi kool. Õpilaste arv on kasvanud Taebla, Oru ja Kullamaa koolides ning Läänemaa ühisgümnaasiumis. Mujal on õpilasi mullusest natuke vähem. Päris esimest korda heliseb koolikell 225 põnnile. Haapsalus läheb 1. klassi 135 last ja Lääne-Nigulas 90 last. Lääneranna vallas läheb 1. klassi 41 last, neljandik neist hakkab käima Metsküla koolis. Uue direktori käe all alustab kooliaastat Noarootsi kool, mida hakkab juhtima endine Noarootsi gümnaasiumi õppejuht ja staažikas matemaatikaõpetaja Katrin Karm.

[caption id="attachment_432174" align="aligncenter" width="1920"] Kullamaa keskkooli direktori Kaidi Uueda ajal on gümnaasiumiosa hakanud tasapisi suurenema. Foto:
Urmas Lauri[/caption] Väike Kullamaa keskkool on 18 haridusasutuse hulgas, kus haridus- ja teadusministeerium soovitab lähiaastatel gümnaasiumiosa sulgeda. Lääne-Nigula on üks neid kohalikke omavalitsusi, kellega keskharidust riigistama valmistuva haridus-ja teadusministeeriumi ametnikud kohtusid, et arutada gümnaasiumihariduse tuleviku üle. „Meie ettepanek on, et tuleks kaaluda Kullamaa keskkooli gümnaasiumiastmesse vastuvõtu lõpetamist hiljemalt 2028. aastaks,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõunik Kadi Serbak Lääne Elule. Tule all on kõik alla saja õpilasega gümnaasiumid, mida riik perspektiivikaks ei pea, esimesena võeti pihtide vahele koolid, kus 10.–12. klassis käib alla 50 lapse. Lääne-Nigula valla ainukese gümnaasiumi, Kullamaa keskkooli gümnaasiumiosas õppis tunamullu 30 ja mullu 40 last. Ministeeriumi ettepanekust hoolimata kavatseb kohalik omavalitsus gümnaasiumiosa hoopis kasvatada. Kevadel laekus 10. klassi 23 avaldust, sõelale jäi 14 õpilast. „Mõned sisseastujad teevad augustis lisatesti. Vastuvõtt käib ja lõplik õpilaste arv selgub,” ütles Kullamaa keskkooli direktor Kaidi Uueda. Neli aastat tagasi direktoriks saanud Uueda käe all on kool kasvamas.

[caption id="attachment_417746" align="alignnone" width="1920"] Oru kooli streigijuht Margit Kiivit. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaal kõige kauem streikinud Oru kooli õpetajad on eilsest tööl tagasi. „Praegu on meil streik katkestatud, streikisime terve eelmise nädala,“ ütles Oru kooli streigijuht Margit Kiivit esmaspäeval. „Vaatame, kui vahepeal mingeid muutusi ei tule, võime neljapäeval-reedel streigiga jätkata. Sest kahjuks siiani mingeid olulisi tulemusi ei paista olevat,“ ütles ta. Kiivit lisas, et ta siiski loodab, et midagi muutub.

[caption id="attachment_415715" align="aligncenter" width="1920"] Kullamaa keskkool. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kuigi haridusminister Kristina Kallas on oma väljaütlemistes vallagümnaasiume nimetanud liiga kulukas, ei kiirusta vallajuhid neid sulgema. Haridusminister Kristina Kallase sõnavõtust kõlama jäänud väide, et gümnaasiumid, kus õpib alla saja noore, on Eestile liiga kulukad, puudutab otseselt üht Läänemaa ja üht Lääneranna valla kooli. Nii 40 gümnasistiga Kullamaa keskkool kui ka Lihula gümnaasium, mille gümnaasiumiosas õpib 69 noort, kuuluvad ministri väljaütlemist arvestades selliste hulka, kus on vähem lapsi, kui oleks mõistlik. Haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõuniku Kadi Serbaku sõnul on riigil kavas hakata gümnaasiumihariduse üle kohalike omavalitsustega läbirääkimisi pidama.

[caption id="attachment_412305" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu põhikoolis toimusid täna tunnid tavapäraselt. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Täna öösel saadeti sadadele asutusele üle Eesti, sh koolidele ja lasteaedadele meili teel venekeelne pommiähvardus, mis politsei teatel oli rämpspost. Kirja järgi pidi pea kõigis Eesti koolides kell 10.40 plahvatama pomm. Sellise kirja said ka Läänemaa koolid. Ehkki koolijuhid said ka teavituse, et sellele reageerida pole vaja, käitusid koolid erinevalt. Mitmes koolis pöörati kiri õppuseks, oli koole, kus õppetöö toimus tavapäraselt, kuid oli ka koole, kes viisid tunni läbi õues või saatsid õpilased koju. „Sarnane pommiähvarduste laine oli paar päeva tagasi ka Lätis. Politsei praeguse hinnangu kohaselt on tegemist laiaulatusliku spämmikirjade lainega, mille eesmärk on häirida asutuste tööd. Politsei suhtleb nende asutustega, kes on selle kirja saanud ja tegeleb ähvarduse tegija väljaselgitamisega,“ ütles PPA operatiivjuht Heigo Reinek.

Lääne-Nigula plaanib uuest õppeaastast viia Risti ja Kullamaa ning Palivere ja Martna koolid ühtse juhtimise alla, koolijuhtide jaoks asi veel selge pole. „Töö koolides selles suunas käib,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. Plaani järgi hakkaks sügisest Kullamaa ja Risti kooli juhtima senine Kullamaa kooli direktor Kaidi Uueda ning Martna ja Palivere kooli senine Martna kooli direktor Kädly Künnap. Risti kooli direktor Tiina Puusalu ja Palivere kooli direktor Karin Rand on teatanud vallavalitsusele lahkumisest. Randmaa kinnitas, et ka koolide direktorid on pidanud ühtset juhtimist mõistlikuks ja jõukohaseks.

[caption id="attachment_363548" align="alignnone" width="2000"] Enim medaliste on Läänemaa ühisgümnaasiumis. Foto: Andra Kirna[/caption] Enim medaleid, kümme kuld- ja 17 hõbemedalit, saavad Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilased. „Ja 74 pronksmedalit,“ ütles LÜGi direktor Iro naljatledes, viidates ülejäänud lõpetajatele.

[caption id="attachment_396969" align="alignnone" width="2000"] Anonüümseks jääv investor esineb avalikkuse ees Rahakrati nime all. Foto: Andra Kirna[/caption] Läänemaa 9. klassi õpilaste karjääripäeva Kullamaa koolis avas Rahakratt – anonüümne tuvimaskis investor, kes palgatööl käima ei pea. Tuvimask peas ja rahatähtedega kirjatud keep õlul, jagas 38aastane anonüümseks jäänud ja värvika keelekasutusega investor õpetussõnu poolesajale koolilapsele, selja taga ekraanil kiri „Parem väike kupüür kui suur tänu!“ ja konto number. „Proovige, tegutsege, tehke kasvõi podcast’i Kullamaa kiriku tornist,“ ütles finantsvabaduse saavutanud Rahakratt, kes on Eesti koolides sage külaline, jagades nõuandeid à la „jumala äge on olla toas kõige lollim ja vaesem inimene, sest siis on sul kõigilt õppida“. „30 000 või 500 000 – vahet pole. Lõbus peab olema. Ma teen seda, mis mulle meeldib. See ongi oluline,“ ütles Rahakratt Kullamaal. „Te ei pea kuulama direktorit ega mind. Kuulake iseennast!“

[caption id="attachment_387563" align="alignnone" width="2000"] Lüllemäe põhikooli õppejuht Ave Kadakas tutvustas oma kooli nutivabaduse kogemust. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kullamaa kool tahab uuest õppeaastast hakata tundide vaheaegu nutivabaks muutma. „Päevapealt seda ilmselt teha ei õnnestu,” nentis kooli direktor Kaidi Uueda. Direktori sõnul ärgitab telefonide kasutust koolis piirama üha süvenev nutisõltuvus. Vaid iga viies Eesti laps on ekraani ees vähem kui kaks tundi päevas.