Silt: Kaidi Uueda
Põhikooli õppetöö jätkub veel pärast lõpueksameid
[caption id="attachment_447177" align="alignnone" width="1920"]
HPK üheksandikel ja emakeele õpetaja Evelin Tibbol võttis konsultatsiooniks sobiva ruumi leidmine aega, sest samal ajal käib klassides tavapärane õppetöö. Foto: Andra Kirna[/caption]
Tänavu algas põhikoolide lõpueksamite periood kuu aega varem kui seni tavaks ja pärast eksameid peaks õppetöö tavalisel moel veel jätkuma.
Tänavu alustasid põhikoolilõpetajad eesti keele teise keelena kirjaliku eksamitööga juba esmaspäeval. Teisipäeval toimus eesti keele eksam neile, kellele see on emakeel. Viimase valikeksami sooritavad põhikooli lõpetajad juba 14. mail.
Möödunud õppeaasta esimene eksam, eesti keel teise keelena, algas 20. mail kirjaliku eksamitööga. Viimane eksam, inglise keele valikaineeksami suuline osa, lõpetas eksamip
HPK üheksandikel ja emakeele õpetaja Evelin Tibbol võttis konsultatsiooniks sobiva ruumi leidmine aega, sest samal ajal käib klassides tavapärane õppetöö. Foto: Andra Kirna[/caption]
Tänavu algas põhikoolide lõpueksamite periood kuu aega varem kui seni tavaks ja pärast eksameid peaks õppetöö tavalisel moel veel jätkuma.
Tänavu alustasid põhikoolilõpetajad eesti keele teise keelena kirjaliku eksamitööga juba esmaspäeval. Teisipäeval toimus eesti keele eksam neile, kellele see on emakeel. Viimase valikeksami sooritavad põhikooli lõpetajad juba 14. mail.
Möödunud õppeaasta esimene eksam, eesti keel teise keelena, algas 20. mail kirjaliku eksamitööga. Viimane eksam, inglise keele valikaineeksami suuline osa, lõpetas eksamip
Koolijuhid suhtuvad tundide hilisemasse algusesse skeptiliselt
[caption id="attachment_447063" align="alignnone" width="1920"] Koolipäeva alguse kellaajast on direktorite sõnul hoopis tähtsam, mis kell õpilane magama läheb. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haridus- ja teadusministeeriumi plaan nihutada uuest õppeaastast koolipäeva algus kella üheksaks tekitab Läänemaa koolijuhtides kahetisi mõtteid.
Koolijuhid, kellega Lääne Elu suhtles, ütlesid kui ühest suust, et kui tuleb esimese tunni algust nihutada, siis tuleb. Vastuargumentidena tõid kõik välja vanemate töögraafiku, bussiliikluse, hiljem algavad huviringid ja õpilaste magamamineku kellaaja. Aga sellegi, et kõigile ühtemoodi sobivat varianti ei ole. „Keegi võidab, keegi kaotab,” ütles Taebla kooli direktor Jaanus Mägi.
Praegu algab Läänemaa 15 koolist kahes õppetöö kell 8, vaid üh
Koolipäeva alguse kellaajast on direktorite sõnul hoopis tähtsam, mis kell õpilane magama läheb. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haridus- ja teadusministeeriumi plaan nihutada uuest õppeaastast koolipäeva algus kella üheksaks tekitab Läänemaa koolijuhtides kahetisi mõtteid.
Koolijuhid, kellega Lääne Elu suhtles, ütlesid kui ühest suust, et kui tuleb esimese tunni algust nihutada, siis tuleb. Vastuargumentidena tõid kõik välja vanemate töögraafiku, bussiliikluse, hiljem algavad huviringid ja õpilaste magamamineku kellaaja. Aga sellegi, et kõigile ühtemoodi sobivat varianti ei ole. „Keegi võidab, keegi kaotab,” ütles Taebla kooli direktor Jaanus Mägi.
Praegu algab Läänemaa 15 koolist kahes õppetöö kell 8, vaid üh
Kullamaa keskkooli noored võitsid Arukate Õpilaste Akadeemia
[caption id="attachment_446345" align="alignnone" width="579"]
Kullamaa keskkooli võistkonna noored. Foto: erakogu[/caption]
Kullamaa keskkooli võistkond, kuhu kuulusid Kaur Johann Romanov, Aileen Kuntsel, Mirabelja Kuurmann ja Carolina Treu,
Kullamaa keskkooli võistkonna noored. Foto: erakogu[/caption]
Kullamaa keskkooli võistkond, kuhu kuulusid Kaur Johann Romanov, Aileen Kuntsel, Mirabelja Kuurmann ja Carolina Treu, 
Ühendkooli nimi on veel lahtine
[caption id="attachment_442390" align="alignnone" width="1920"] Risti ja Kullamaa osavallakogu arutasid koolide liitmist. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Risti ja Kullamaa osavallakogu pooldasid koolide liitmist, kuid ei jõudnud kokkuleppele, milline nimi ühinemisel tekkivale koolile anda.
Neljapäeval pidasid Kullamaal Goldenbecki majas ühiskoosoleku nii Risti kui ka Kullamaa osavallakogu. Päevakorras oli vaid üks teema – Risti põhikooli ja Kullamaa keskkooli ühendamine ühiseks õppeasutuseks.
Mõlemad osavallakogud olid koolide ühendamise poolt, kuid nime suhtes tekkis patiseis, sest kumbki osavallakogu pooldas nimevarianti, milles oleks nende osavald esimesena nimetatud. Kullamaa osavallakogu toetas üksmeelselt, et nimi peab o
Risti ja Kullamaa osavallakogu arutasid koolide liitmist. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Risti ja Kullamaa osavallakogu pooldasid koolide liitmist, kuid ei jõudnud kokkuleppele, milline nimi ühinemisel tekkivale koolile anda.
Neljapäeval pidasid Kullamaal Goldenbecki majas ühiskoosoleku nii Risti kui ka Kullamaa osavallakogu. Päevakorras oli vaid üks teema – Risti põhikooli ja Kullamaa keskkooli ühendamine ühiseks õppeasutuseks.
Mõlemad osavallakogud olid koolide ühendamise poolt, kuid nime suhtes tekkis patiseis, sest kumbki osavallakogu pooldas nimevarianti, milles oleks nende osavald esimesena nimetatud. Kullamaa osavallakogu toetas üksmeelselt, et nimi peab o
Kullamaa kool kutsus ettevõtjad esinema
[gallery ids="442274,442280,442273,442278,442275,442279,442276,442277"]
Kullamaa keskkool nimetas oma öökooli konverentsiks ja avas selle esimest korda kogukonnale. Konverentsil „Väikestest algustest suurte sihtideni” rääkisid Kullamaa taustaga ettevõtjad Viljar Arakas, Kristo Klementi, Kaido Kangur ja Jaan Nappus.
Oma teest Kullamaa koolist 2023. aasta noore ettevõtja t
13
Läänemaal läheb tänavu kooli üle 2500 lapse (vt aktuste aegu siit)
[caption id="attachment_433430" align="alignnone" width="1920"] Seitsmeaastane Mimi Balder läheb homme Haapsalu algkooli 1. klassi. Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa kahes algkoolis, üheksas põhikoolis ja kolmes gümnaasiumis õpib sel aastal mõnikümmend last vähem kui mullu.
Läänemaa suurim on Haapsalu põhikool, kus õpib tublisti üle 600 lapse. Kõige väiksem on 19 lapsega Vormsi kool. Õpilaste arv on kasvanud Taebla, Oru ja Kullamaa koolides ning Läänemaa ühisgümnaasiumis. Mujal on õpilasi mullusest natuke vähem.
Päris esimest korda heliseb koolikell 225 põnnile. Haapsalus läheb 1. klassi 135 last ja Lääne-Nigulas 90 last. Lääneranna vallas läheb 1. klassi 41 last, neljandik neist hakkab käima Metsküla koolis.
Uue direktori käe all alustab kooliaastat Noarootsi kool, mida hakkab juhtima endine Noarootsi gümnaasiumi õppejuht ja staažikas matemaatikaõpetaja Katrin Karm.
Seitsmeaastane Mimi Balder läheb homme Haapsalu algkooli 1. klassi. Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa kahes algkoolis, üheksas põhikoolis ja kolmes gümnaasiumis õpib sel aastal mõnikümmend last vähem kui mullu.
Läänemaa suurim on Haapsalu põhikool, kus õpib tublisti üle 600 lapse. Kõige väiksem on 19 lapsega Vormsi kool. Õpilaste arv on kasvanud Taebla, Oru ja Kullamaa koolides ning Läänemaa ühisgümnaasiumis. Mujal on õpilasi mullusest natuke vähem.
Päris esimest korda heliseb koolikell 225 põnnile. Haapsalus läheb 1. klassi 135 last ja Lääne-Nigulas 90 last. Lääneranna vallas läheb 1. klassi 41 last, neljandik neist hakkab käima Metsküla koolis.
Uue direktori käe all alustab kooliaastat Noarootsi kool, mida hakkab juhtima endine Noarootsi gümnaasiumi õppejuht ja staažikas matemaatikaõpetaja Katrin Karm.
Ministeerium: tuleks kaaluda Kullamaa keskkooliosa sulgemist
[caption id="attachment_432174" align="aligncenter" width="1920"] Kullamaa keskkooli direktori Kaidi Uueda ajal on gümnaasiumiosa hakanud tasapisi suurenema. Foto:
Urmas Lauri[/caption] Väike Kullamaa keskkool on 18 haridusasutuse hulgas, kus haridus- ja teadusministeerium soovitab lähiaastatel gümnaasiumiosa sulgeda. Lääne-Nigula on üks neid kohalikke omavalitsusi, kellega keskharidust riigistama valmistuva haridus-ja teadusministeeriumi ametnikud kohtusid, et arutada gümnaasiumihariduse tuleviku üle. „Meie ettepanek on, et tuleks kaaluda Kullamaa keskkooli gümnaasiumiastmesse vastuvõtu lõpetamist hiljemalt 2028. aastaks,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõunik Kadi Serbak Lääne Elule. Tule all on kõik alla saja õpilasega gümnaasiumid, mida riik perspektiivikaks ei pea, esimesena võeti pihtide vahele koolid, kus 10.–12. klassis käib alla 50 lapse. Lääne-Nigula valla ainukese gümnaasiumi, Kullamaa keskkooli gümnaasiumiosas õppis tunamullu 30 ja mullu 40 last. Ministeeriumi ettepanekust hoolimata kavatseb kohalik omavalitsus gümnaasiumiosa hoopis kasvatada. Kevadel laekus 10. klassi 23 avaldust, sõelale jäi 14 õpilast. „Mõned sisseastujad teevad augustis lisatesti. Vastuvõtt käib ja lõplik õpilaste arv selgub,” ütles Kullamaa keskkooli direktor Kaidi Uueda. Neli aastat tagasi direktoriks saanud Uueda käe all on kool kasvamas.
Kullamaa keskkooli direktori Kaidi Uueda ajal on gümnaasiumiosa hakanud tasapisi suurenema. Foto:Urmas Lauri[/caption] Väike Kullamaa keskkool on 18 haridusasutuse hulgas, kus haridus- ja teadusministeerium soovitab lähiaastatel gümnaasiumiosa sulgeda. Lääne-Nigula on üks neid kohalikke omavalitsusi, kellega keskharidust riigistama valmistuva haridus-ja teadusministeeriumi ametnikud kohtusid, et arutada gümnaasiumihariduse tuleviku üle. „Meie ettepanek on, et tuleks kaaluda Kullamaa keskkooli gümnaasiumiastmesse vastuvõtu lõpetamist hiljemalt 2028. aastaks,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõunik Kadi Serbak Lääne Elule. Tule all on kõik alla saja õpilasega gümnaasiumid, mida riik perspektiivikaks ei pea, esimesena võeti pihtide vahele koolid, kus 10.–12. klassis käib alla 50 lapse. Lääne-Nigula valla ainukese gümnaasiumi, Kullamaa keskkooli gümnaasiumiosas õppis tunamullu 30 ja mullu 40 last. Ministeeriumi ettepanekust hoolimata kavatseb kohalik omavalitsus gümnaasiumiosa hoopis kasvatada. Kevadel laekus 10. klassi 23 avaldust, sõelale jäi 14 õpilast. „Mõned sisseastujad teevad augustis lisatesti. Vastuvõtt käib ja lõplik õpilaste arv selgub,” ütles Kullamaa keskkooli direktor Kaidi Uueda. Neli aastat tagasi direktoriks saanud Uueda käe all on kool kasvamas.
Läänemaa õpetajad on streigi katkestanud või lõpetanud
[caption id="attachment_417746" align="alignnone" width="1920"] Oru kooli streigijuht Margit Kiivit. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaal kõige kauem streikinud Oru kooli õpetajad on eilsest tööl tagasi.
„Praegu on meil streik katkestatud, streikisime terve eelmise nädala,“ ütles Oru kooli streigijuht Margit Kiivit esmaspäeval. „Vaatame, kui vahepeal mingeid muutusi ei tule, võime neljapäeval-reedel streigiga jätkata. Sest kahjuks siiani mingeid olulisi tulemusi ei paista olevat,“ ütles ta. Kiivit lisas, et ta siiski loodab, et midagi muutub.
Oru kooli streigijuht Margit Kiivit. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaal kõige kauem streikinud Oru kooli õpetajad on eilsest tööl tagasi.
„Praegu on meil streik katkestatud, streikisime terve eelmise nädala,“ ütles Oru kooli streigijuht Margit Kiivit esmaspäeval. „Vaatame, kui vahepeal mingeid muutusi ei tule, võime neljapäeval-reedel streigiga jätkata. Sest kahjuks siiani mingeid olulisi tulemusi ei paista olevat,“ ütles ta. Kiivit lisas, et ta siiski loodab, et midagi muutub. 
Vallajuhid väikegümnaasiume sulgema ei kipu
[caption id="attachment_415715" align="aligncenter" width="1920"] Kullamaa keskkool. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kuigi haridusminister Kristina Kallas on oma väljaütlemistes vallagümnaasiume nimetanud liiga kulukas, ei kiirusta vallajuhid neid sulgema.
Haridusminister Kristina Kallase sõnavõtust kõlama jäänud väide, et gümnaasiumid, kus õpib alla saja noore, on Eestile liiga kulukad, puudutab otseselt üht Läänemaa ja üht Lääneranna valla kooli. Nii 40 gümnasistiga Kullamaa keskkool kui ka Lihula gümnaasium, mille gümnaasiumiosas õpib 69 noort, kuuluvad ministri väljaütlemist arvestades selliste hulka, kus on vähem lapsi, kui oleks mõistlik.
Haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõuniku Kadi Serbaku sõnul on riigil kavas hakata gümnaasiumihariduse üle kohalike omavalitsustega läbirääkimisi pidama.
Kullamaa keskkool. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kuigi haridusminister Kristina Kallas on oma väljaütlemistes vallagümnaasiume nimetanud liiga kulukas, ei kiirusta vallajuhid neid sulgema.
Haridusminister Kristina Kallase sõnavõtust kõlama jäänud väide, et gümnaasiumid, kus õpib alla saja noore, on Eestile liiga kulukad, puudutab otseselt üht Läänemaa ja üht Lääneranna valla kooli. Nii 40 gümnasistiga Kullamaa keskkool kui ka Lihula gümnaasium, mille gümnaasiumiosas õpib 69 noort, kuuluvad ministri väljaütlemist arvestades selliste hulka, kus on vähem lapsi, kui oleks mõistlik.
Haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõuniku Kadi Serbaku sõnul on riigil kavas hakata gümnaasiumihariduse üle kohalike omavalitsustega läbirääkimisi pidama. 
Läänemaa koolid said pommiähvarduse (uuendatud 12.02)
[caption id="attachment_412305" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu põhikoolis toimusid täna tunnid tavapäraselt. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Täna öösel saadeti sadadele asutusele üle Eesti, sh koolidele ja lasteaedadele meili teel venekeelne pommiähvardus, mis politsei teatel oli rämpspost.
Kirja järgi pidi pea kõigis Eesti koolides kell 10.40 plahvatama pomm. Sellise kirja said ka Läänemaa koolid. Ehkki koolijuhid said ka teavituse, et sellele reageerida pole vaja, käitusid koolid erinevalt. Mitmes koolis pöörati kiri õppuseks, oli koole, kus õppetöö toimus tavapäraselt, kuid oli ka koole, kes viisid tunni läbi õues või saatsid õpilased koju.
„Sarnane pommiähvarduste laine oli paar päeva tagasi ka Lätis. Politsei praeguse hinnangu kohaselt on tegemist laiaulatusliku spämmikirjade lainega, mille eesmärk on häirida asutuste tööd. Politsei suhtleb nende asutustega, kes on selle kirja saanud ja tegeleb ähvarduse tegija väljaselgitamisega,“ ütles PPA operatiivjuht Heigo Reinek.
Haapsalu põhikoolis toimusid täna tunnid tavapäraselt. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Täna öösel saadeti sadadele asutusele üle Eesti, sh koolidele ja lasteaedadele meili teel venekeelne pommiähvardus, mis politsei teatel oli rämpspost.
Kirja järgi pidi pea kõigis Eesti koolides kell 10.40 plahvatama pomm. Sellise kirja said ka Läänemaa koolid. Ehkki koolijuhid said ka teavituse, et sellele reageerida pole vaja, käitusid koolid erinevalt. Mitmes koolis pöörati kiri õppuseks, oli koole, kus õppetöö toimus tavapäraselt, kuid oli ka koole, kes viisid tunni läbi õues või saatsid õpilased koju.
„Sarnane pommiähvarduste laine oli paar päeva tagasi ka Lätis. Politsei praeguse hinnangu kohaselt on tegemist laiaulatusliku spämmikirjade lainega, mille eesmärk on häirida asutuste tööd. Politsei suhtleb nende asutustega, kes on selle kirja saanud ja tegeleb ähvarduse tegija väljaselgitamisega,“ ütles PPA operatiivjuht Heigo Reinek.