Silt: Janno Randmaa

[caption id="attachment_471721" align="alignnone" width="1920"] Lapsi sünnib vähe. Foto: Juhan Hepner[/caption] Et elanikke juurde saada, tõstavad kohalikud omavalitsused üle Eesti sünnitoetust tuhande euroni. Lääne-Nigula vallas makstakse tuhandeeurost toetust juba neljandat aastat. „Teised hakkavad järele jõudma,” märkis Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. Tänavu tõstis sünnitoetuse tuhande euro peale Põlva vald, maist tõuseb 400 eurolt tuhandeni Võru valla sünnitoetus. Aprillist maksab Eesti kõrgeimat toetust, 1600 eurot, Tori vald Pärnumaal. Toetust pole kavas tõsta Kui Lääne-Nigula välja arvata, jääb Läänemaa kohalike omavalitsuste sünnitoetus alla tuhande euro. See on püsinud viimased neli aastat ja seda tõsta keegi ei kavatse.

[caption id="attachment_471408" align="alignnone" width="1920"] Uus klassiruum pidi tulema spordisaali kohale rõdule. Foto Kaire Reiljan[/caption] Aastaid ruumikitsikuse käes kannatanud Oru kooli ehitushange läks lõhki, nii et tuleva õppeaasta alguseks kool uusi ruume ei saa ning peab lapsed kuidagi ära mahutama. „Hange läks lõhki jah, aga et nii suurel määral, see oli üllatav. Sellist ruutmeetri hinda ei ole minu silmad veel näinud,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa Lääne Elule. Laekus kaks pakkumust hinnaga 4500 eurot ruutmeetri kohta. „Sellise hinnaga kortereid müüakse, mitte ei ehitata,” märkis Randmaa. Kohalikul omavalitsusel oli eelarves Oru kooli juurdeehituse jaoks 165 000 eurot, ehitus oleks aga maksma läinud poole rohkem – üle 300 000 euro. Nüüd tuleb valla

[caption id="attachment_470623" align="alignnone" width="1920"] Liivi pood. Foto: Juhan Hepner[/caption] Kohalik omavalitsus ja Lihula tarbijate ühistu leppisid kokku, et Liivi pood jääb lahti vähemalt sügiseni. „Septembris vaatame üle, et kuidas on läinud,” ütles Lihula tarbijate ühistu juhatuse esimees Margit Sibul Lääne Elule eile. Esialgu kavatses ühistu kahjumis Liivi poe sulgeda 1. maist. Läbirääkimised Lääne-Nigula vallavalitsusega on ühistul käinud veebruarist peale. Poe sulgemise vastu on allkirja andnud paarsada inimest. Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütles, et kavatseb allkirja andnutega kohtuda. Üks võimalus oleks, et allkirja andnud panustavad ka ise, näiteks

[caption id="attachment_469932" align="alignnone" width="1920"] Martna kooli ehitus. Juhan Hepner[/caption] Martna kooli üle poole aasta kestnud remont püsib Lääne-Nigula vallavanema Janno Randmaa sõnul graafikus ja 1. septembril peaksid lapsed õppeaastat alustama uues majas. „Suuremad tööd on tehtud. Veetorude, elektrijuhtmete ja ventilatsioonisüsteemi paigaldamine käib,” ütles Randmaa. Koolimaja ja pastoraati ühendav koridor on lammutatud ning juurdeehitis võimla ja kooli vahel on valmis. Sinna tuleb direktori kabinet ja õpetajate tuba, mis varem asusid vahekoridoris. Koolimajas on ruutmeetreid sama palju kui enne, aga hoone on kompaktsem. „Osa lammutati maha ja osa ehitati juurde,” märkis Randmaa. Martna kooli üle 50 lapse õpib lasteaias ja sinna paigaldatud konteinereis. „K

[caption id="attachment_459748" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. Foto Juhan Hepner[/caption] Piirsalu kaitsetööstusparki kolimisest on huvitatud kaks ettevõtet, kuid pargi planeering on veel koostamisel. Lääne-Nigula vallavanema Janno Randmaa sõnul on praegu pooleli keskkonnamõjude hindamine. Kevadel on plaan teha uuringud metsise kohta, misjärel saavad keskkonnamõjud tõenäoliselt suveks teatavaks. Lisaks uuritakse Randmaa sõnul tööstuspargini viiva Baasi tee kandevõimet. Plaanis on viia tee mustkatte alla, mida on vallavanema kinnitusel piirkonna elanikud pikalt oodanud. „Praegu planeerime edasi nii palju, kui maksimaalselt teha saame,” ütle

[caption id="attachment_465315" align="alignnone" width="1024"] Vesinikutrass võib minna kas läbi Lääne- või Raplamaa. Foto: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium[/caption] Valitsus algatas neljapäeval Põhjamaade-Balti vesinikukoridori eriplaneeringu, et selgitada välja torustiku rajamise võimalused ja tingimused Eestis. Ühe variandina võib torustik minna läbi Läänemaa. Kuu alguses küsis Lääne-Nigula vallavalitsus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt ajapikendust, et anda oma kommentaar eriplaneeringu algatamisele. Lääne-Nigula vallavanema Janno Randmaa sõnul on arvamuse andmine tähtsam siis, kui on juba täpsemalt teada planeeringu lähtekohad ja trassikoridorid. „Vallal on tähtis kaasa rääkida, miks üks või teine variant sobib või ei sobi,” ütles ta. Riigi eriplanee

[gallery ids="468272,468273,468271"]   Taastuvenergiaettevõte Sunly esitas detailplaneeringu taotluse, et rajada Lääne-Nigula valda Risti aleviku lähistele Baltimaade suurim andmekeskus, mille rajamise kogumaksumus võib olla üle 1,7 miljardi euro. 180 MW võimsusega andmekeskuse linnak oleks ettevõtte teatel Eesti suurim elektritarbija ja looks üle 150 uue töökoha. „Soovime luua tingimused selleks, et Eestisse tekiks vajalik taristu tehisaru rakendamiseks. Risti asukoht võimaldab siduda kohaliku taastuvenergia tootmise ja suuremahulise elektritarbimise. See annab meie elektritootmisele kindluse ja loob Eestile uue tehnoloogilise võimekuse,” ütles Sunly juht Priit Lepasepp pre

[caption id="attachment_464587" align="alignnone" width="1280"] Janno Randmaa. Juhan Hepner[/caption] Lääne Nigula vallavalitsus küsis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) käest aprilli lõpuni ajapikendust, et avaldada arvamust läbi Läänemaa kulgeda võiva Põhjamaade-Balti vesinikutrassi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kohta. „Volikogu majanduskomisjonis on järgmisel nädalal arutelu. Kui sealt nüüd tuleb mingisuguseid arvamusi, saame korraga need edastada,” selgitas vallavanem Janno Randmaa. Elering esitas 2025. aasta lõpus MKMile taotluse Soomest läbi Baltimaade ja Poola Saksamaale kulgeva vesiniku ülekandetaristu Eesti osa riigi eriplaneeringu algatamiseks. Üks võimalik trass läheb läbi Lääne-Nigula ja Lääneranna valla.

[caption id="attachment_290619" align="alignnone" width="960"] Lääne-Nigula vallamaja Taeblas. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Lääne-Nigula vallavalitsus kuulutas välja hanke, et remontida Taeblas asuva vallamaja keldris asuv ruum, kus edaspidi saaks pidada koosolekuid. Sellist ruumi ei ole vallaametnikel seni olnud. Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütles, et koosolekuid on peetud tema kabinetis, kuhu isegi volikogu komisjonide liikmed hästi ei mahu. Keldrisaali mahuks aga koosolekut pidama terve volikogu. „Peaks mahutama 25-26 inimest. Kõik mahuks laua taha istuma, mitte ei peaks seisma seina ääres või üksteise selja taga,” ütles Randmaa. Koosolekusaal peaks saama valmis suve alguseks. Keldris tegutses enne Taebla noortekeskus, aga selle kolis vallavalitsus eelmise aasta

[caption id="attachment_467753" align="alignnone" width="1920"] Liivi pood. Foto: Juhan Hepner[/caption] Et külapoodi päästa, koguvad elanikud allkirju ja kohalik omavalitsus püüab Lihula tarbijate ühistuga kokkuleppele jõuda, et see kauplust kinni ei paneks. Kolmapäeva hommikul väljub pisikesest 40 ruutmeetri suurusest Liivi poest Valentina, kummagi käe otsas kott. Ühes kolm pudelit vett, teises pelmeenid, ronib ta käsipuust hoides trepist alla. „Eile ostsin rohkem. Piima, hapukoort ja kohupiima,” ütleb Valentina ja hakkab raskel sammul mõnesaja meetri kaugusel asuva kodu poole astuma. Neli aastat tagasi Mariupolist põgenenud eakas naine pole kuulnud, et pood kinni pannakse. Kui kuuleb, siis ütleb, et see oleks väga halb. „Oleme valmis mängu panema kõik, mis meie võimuses, et pood alles jääks,” ütleb Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. Pood on tema sõnul elementaarne ja eluks vajalik. „Aga oleme ju ennegi seda arutanud: postkontorid ei tasu ära, ühistransport ei tasu ära. Nüüd ei tasu pood ära. Väga turbulentne olukord,” ütleb Randmaa.