Silt: Janno Randmaa

[caption id="attachment_428136" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa selgitas volikogule, et osavallavanemate kaotamisega hoiab vald 80 000 eurot kokku. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula tahab kiirkorras loobuda osavallavanematest, volikogu opositsioon süüdistab aga võimuliitu selles, et nendega pole muudatuste üle nõu peetud. Uuest aastast pole Lääne-Nigula vallas enam kaheksat osavallavanemat. Neid asendavad kaks piirkonnajuhti, keda abistavad mõned valdkonnajuhid. Neljapäeval oli Lääne-Nigula volikogus esimesel lugemisel valla põhimääruse muutmise eelnõu. Muudatusega tahetakse säilitada küll osavallad, kuid osavallavanemad asendatakse piirkonnajuhtidega. Kuidas seda teha, hakkaski volikogu arutama.

[caption id="attachment_428020" align="alignnone" width="1920"] Põllumaa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Tänasel istungil kinnitab Lääne-Nigula volikogu valla järgmise aasta maamaksumäärad. Volikogule esitatud eelnõu kohaselt maksumäärad selle aastaga võrreldes ei muutu. Maks tõuseb vaid nendel maaomanikel, keda kaitses 10protsendiline tõusupiirang. Lääne-Nigula vallavanema Janno Randmaa sõnul tuleb maamaksumäärad uuesti kehtestada, sest aasta tagasi määras volikogu need vaid selleks aastaks. Praegu kehtiva seaduse järgi tuleb järgmise aasta maksumäärad kehtestada hiljemalt 1. juuliks. Teised Läänemaa omavalitsused kehtestasid määrad tähtajatult ja seetõttu neid tänavu 1. juuliks neid üle vaatama ei pidanud.

[caption id="attachment_412855" align="alignnone" width="1000"] Eskiisprojekti järgi läheb Martna koolimaja köetav pind suureneks, kuid energiatõhusus paraneks. Foto: EMP A&I OÜ[/caption] Eelmisel nädalal tuli otsus, et Lääne-Nigula vald saab Martna kooli remondiks energiatõhususe meetmest ligi miljon eurot toetust. Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütles Lääne Elule, et tuleval aastal samal ajal peaks Martnas ehitus juba käima ja 2025. aasta sügisest võiksid lapsed õppida remonditud ruumides.

[caption id="attachment_425810" align="alignnone" width="1392"] Kaheksa osavalda on Lääne-Nigula vallas 2022. aasta algusest. Toonane vallavalitsus (vasakult): Rein Kruusmaa, Kadi Paaliste, Jüri Bachman, Katrin Viks, Janno Randmaa, Merilin Saska, Aivar Riisalu, Aivo Hirmo. Pildilt puudub Aivi Heinleht. Foto: Urmas Lauri[/caption] On tõenäoline, et uuest aastast ei ole Lääne-Nigula vallas enam kaheksat osavallavanemat. Neid asendavad kaks piirkonnajuhti, keda abistavad mõned valdkonnajuhid. Lääne-Nigula vald on Eestis üks väheseid omavalitsusi, kus on osavallad. Peale Lääne-Nigula on need alles veel Pärnus, Saaremaal, Märjamaal ja Hiiumaal. Viimasel ajal on aga osavaldades tegevuse kokkutõmbamine või nende täielik likvideerimine üha enam moodi minemas.

[gallery ids="425722,425704,425705,425706,425707,425708,425709,425710,425711,425712,425713,425714,425715,425716,425717,425718,425719,425720,425721,425723,425724,425725,425726,425727,425728"]   Paari aasta jooksul, mil Risti külje alla Rehemäele ehitatakse Baltimaade suurimat päikeseelektrijaama, on päikesepargi rajamisega ametis kuni 70 inimest. Hiigelpäikesepargi rajamine elavdab päikesepargi rajajate hinnangul ilmselt ka Risti kandi kohalikku ettevõtlust. Kahe aasta jooksul, mil Rehemäele päikeseelektrijaama ehitatakse, on seal tööl kuni 70 inimest. „Nad vajavad nii toitlustust kui ka mingil määral majutust,” ütles Sunly projektijuht Marek Sakk reedel Risti rahvale projekti ehituskava tutvustades. „Ootame kogukonnalt ettepanekuid ja lahendusi, kuidas saame neile nii majutust kui ka toitlustust pakkuda.”

[caption id="attachment_425577" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus. Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogu hakkab muutma valla põhimäärust – osavallad küll säilivad, kuid osavallavanemad asendatakse piirkonnajuhtidega. Neljapäeval, sõna otsese mõttes volikogu istungi viimasel minutil teatas Lääne-Nigula volikogu esimees Mikk Lõhmus (valimisliit Tugevad Kogukonnad), et volikogu menetlusse on antud eelnõu Lääne-Nigula valla põhimääruse muutmiseks. „Määruse eelnõu eesmärgiks on valla organisatsiooni ja juhtimise parem korraldamine ja üldvalitsemiskulude sääst,” selgitas Lõhmus. Vallavanem Janno Randmaa ütles hiljem Lääne Elule, et aastaseks kokkuhoiuks prognoositakse 80 000 eurot. Põhimääruse muutmisega kaovad osavallavalitsused kui ametiasutused ja moodustatakse üks ametiasutus – Lääne-Nigula vallavalitsus. Edaspidi enam osavallavanemaid pole, neid asendavad piirkonnajuhid. „Osavallad ise jäävad alles, osavallakogud jäävad tänasel kujul tööle,” ütles Lõhmus. „Kohapealne kaasarääkimine peab jääma, osavallakogud peavad jääma.” Milliseks võib vallajuhtimine põhimääruse muutmise tagajärjel muutuda, sellest on vallavanem Randmaa sõnul veel vara midagi arvata. „See on pikk protsess. Põhimäärus käib kahel lugemisel – ja mis sealt lõpuks tuleb?” arutles Randmaa. „Täna on olukord selline, et igas piirkonnas on väga erinev käekiri,” tõi vallavanem välja muudatuse ühe põhjustest. „Dokumendiregistriski paistab välja, kui palju on ühes või teises osavallas välja antud korraldusi kohaliku elu korraldamiseks.” Lõhmus lisas omalt poolt: „Esiteks pikaajaline finantsvõimekus ja teiseks juhtimisstruktuuri töövõimelisemaks tegemine.” Lõhmuse sõnul on Lääne-Nigula vallal lähiaastatel ees tõsised ülesanded, et üleval hoida haridust ja sotsiaalhoolekannet. „Kool on kindlasti prioriteet, sotsiaalhoolekanne samuti, selle võrra peab juhtimisstruktuur efektiivsem olema.”

[gallery ids="425583,425582,425581,425580"] Täna pärastlõunal allkirjastati Ristil päikesepargi koostöölepe, millega suunatakse osa rajatava päikeseenergia tulust kohaliku arengu toetuseks. Sunly ja Metsagrupp rajavad Risti külje alla Rehemäele Baltikumi suurima 244 MW päikesepargi. Ligi 350 000 päikesepaneelist koosnev 244 MW park suudab katta 55 000 majapidamise aastase elektritarbimise. Sunly Eesti juhi Klaus Pilari sõnul näevad Sunly ja Metsagrupp Risti päikeseparki osana suuremast plaanist. „Meie jaoks on tegemist esimese suurema näitega hübriidpargi projektist, kus sama liitumispunkti taga asuvad nii päikese- kui ka tuulepark ja salvestus.” Risti päikesepargi kavandamisel on pandud suurt rõhku tehnoloogilisele innovatsioonile, et maksimeerida toodetavat energiamahtu. Pargi pöördraamiga paneelid pööravad ennast vastavalt päikese suunale, mis tagab parema tootlikkuse hommiku- ja õhtutundidel, mil elektritarbimine on suurem.

[caption id="attachment_425432" align="alignnone" width="1920"] Eelnõu järgi peaksid maamaksu maksma kõik kinnistute omanikud. Foto: Urmas Lauri[/caption] Valitsuse plaan lasta omavalitsustele maamaksu küsimine ja selle tõstmine vabaks, pole Läänemaa omavalitsusjuhtide sõnul lahendus. Valitsus saatis eelmisel nädalal riigikogusse eelnõu, mis näeb ette, et senise kümneprotsendilise maamaksu tõusu asemel võivad omavalitsused maamaksu tõsta ka kuni sada protsenti, suurendada praegu kehtivaid maksumäärasid poole võrra. Samuti on kavas taas maksustada kodualune maa, kuid omavalitsus võib sellele kehtestada 5-1000eurose maksusoodustuse. „See teeb väga ärevaks,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles. „Peenrahaga püütakse omavalitsused rahvaga tülli ajada.”

[caption id="attachment_423823" align="alignnone" width="1241"] Eesti maaülikooli teadur, keskkonnaökoloog, sookureuurija Ivar Ojaste on kindel, et turbakaevandus mõjutab piirkonna põhjavett. Foto: erakogu[/caption] Looduskaitsjate ja teadlaste hinnangul oleks mõistlik Turvalepa raba taastada ilma sealt 30 aastat turvast kaevandamata. Kuigi seaduse järgi ei pea kaevandaja keskkonnamõju hindama, nõuab kohalik omavalitsus põhjalikke uuringuid, sest 30 aastaks kaevandusloa andmine võib rikkuda ümbruskonna külade kaevuvee ja teha korvamatut kahju loodusele: raba on tasapisi hakanud taastuma ja kaevandus piirneb looduskaitsealaga. „Et tekiks turvaline teadmine, et kaevuvesi ja kõik muu on kontrolli all,“ ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa.