Silt: Janno Randmaa
Vald korrastab Rõude elamispinda
Martna osavald tahab lammutada osa räämas kortermajast Rõudes, müüa maha kaks korterit ja jätta ühe vallale üürimiseks.
Lääne-Nigula vallal õnnetus Rõudes ära osta korter Siimu tee 4 elamus ja nüüd saab Martna osavald hakata planeerima maja lagunenud poole lammutamist. „Pool maja peaks minema lammutamisele,” ütles Martna osavallavanem Janno Randmaa.
28
Lääne-Nigula vallas kustutatakse ööseks tänavavalgustus
[caption id="attachment_385258" align="alignnone" width="2000"]
Turvalisuse tagamiseks jäävad Taeblas Ääsmäe-Haapsalu maantee äärsed tänavalgustuslambid põlema ka öösiti. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Selle aasta algusest valitseb Lääne-Nigula vallas öösiti kõikjal pimedus, sest talvisel töörežiimil tänavavalgustus kella poole ühest kuni poole kuueni ei põle.
Seda, et pimeduse varjus võiks vallas kuritegevus suureneda, vallaametnikud ega ka politseinikud ei usu. „Praegu pole alust arvata ja statistika ei kinnita siiani, et see tooks kaasa kuritegevuse kasvu,” ütles piirkonnapolitseinik Erika Moskvina.

Vald loobus Martna koolimaja ehitamisest
[caption id="attachment_379822" align="alignnone" width="2000"]
Martna kool. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vald otsustas Martnasse uue koolimaja ehitamise asemel vana korda teha.
„Tänaseks on see enam-vähem selge, et renoveerime vana,” ütles Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus Lääne Elule eile. Lõhmuse sõnul pole mõtet aega raisata, kui pole selge, kust ja kas üldse oleks võimalik uue maja ehituseks toetust saada. Vallal endal selleks raha ei ole.

Omniva suleb pooled Lääne-Nigula postipunktid
[caption id="attachment_362259" align="alignnone" width="2000"]
Rõude raamatukoguhoidja Janet Kärp jäi postipunkti sulgemisest kuuldes sõnatuks. Kaire Reiljan[/caption]
Eesti Post tahab hajaasustusega 1500 km² suuruse Lääne-Nigula valla kõige kaugemates nurkades sulgeda kolm raamatukogudes asuvat postipunkti ja viimase postkontori.
Rõude raamatukoguhoidja ja postipunkti pidaja Janet Kärp kuulis sulgemisplaanist Lääne Elult ja jäi esimese hooga sõnatuks. „Ah soo! Minu jaoks on see üllatus ja šokk,” ütles ta lõpuks. „Nüüd ma saan aru, miks mulle uut makseterminali ei ole saadetud… Ma ei kujuta ette… Ei no muidugi… Suretame siis maaelu täiesti välja. Kuidas ma saadan 70aastase vanaproua Haapsallu, kui ta saaks siin asjad aetud?!”
Omniva avalike suhete juht Kristina Haavala kinnitas Lääne Elule, et ettevõte on teinud Lääne-Nigula vallajuhtidele ettepaneku sulgeda Noarootsi postkontor

Reform sulgeks Läänemaal pooled põhikoolid
[caption id="attachment_361269" align="alignnone" width="2000"]
Martna koolis käib poolsada last, aga ministeeriumi jaoks on seda põhikooli jaoks vähe. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Haridus- ja teadusministeeriumi kavandatav reform annaks edaspidi armu vaid põhikoolidele, kus kolmes viimases klassis õpib vähemal 30 last.
Läänemaa kümnest põhikoolist jääksid puutumata viis, ülejäänutele oleks 30 lapse nõue surmahoop. Lääne-Nigula vallas asuva väikese Martna kooli direktori Tiit Aedmäe hääl muutub seda kuuldes järsuks ja toon napiks: „Ma tean. Olen kuulnud. Väga vale plaan! See suretab maaelu välja. Alles jääb tühi maa.”

Räägu hooldekodu remondi lõpetamiseks laenatakse 200 000 eurot
[caption id="attachment_325853" align="alignnone" width="2000"]
Räägu hooldekodu. Foto Urmas Lauri[/caption]
Osaühing Lääne-Nigula Hooldekodud võtab ASilt Lääne-Nigula Varahaldus 200 000 eurot laenu, et maksta remontijale Räägu hooldekodus tehtud tööde eest.
Räägu hooldekodu remondib hankel ühispakkumuse teinud OÜ Resa ja OÜ Rannavesi Ehitus.
Lääne-Nigula valla finantsjuht Jaan Soots põhjendas praegust laenuvõtmise vajadust sellega, et ehitajal on veel märtsis vaja tasuda kahe arve eest, kuid hooldekodul pole praegu vaba raha, et ehitajale tehtud tööde eest maksta.

Ehitushindade tõus ähvardab jätta Martna uue koolita
[caption id="attachment_356897" align="alignnone" width="2000"]
Martna koolimaja, kus sel õppeaastal õpib 50 last, on ehitatud 120 lapse tarvis. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Martna saab uue koolimaja vaid siis, kui hinnad lähiajal kättesaamatusse kõrgusesse ei tõuse ja kui ehituseks õnnestub kusagilt toetust saada. Üks rahasaamise võimalus on hoonete energiasäästlikuks muutmise toetus.
Kui eelmise aasta lõpus räägiti veel, et uue koolimaja ehitamine maksab hinnanguliselt veidi üle miljoni euro, siis praegu on juttu juba hoopis teistest summadest. Lääne-Nigula volikogu veebruariistungil vallaeelarve arutelul ütles vallavanem Aivar Riisalu, et Martna uue koolihoone ehitamiseks on vaja 1,2–1,8 miljonit eurot.
„Meil on teada ehitatavad ruutmeetrid ja enam-vähem ka ehitamise turuhind, selle baasilt julgen öelda, et hind võiks minna 1,8 miljoni juurde. Aga seda raha meil ei ole,” laiutas eile Lääne Eluga vestelnud Riisalu käsi.

Lääne-Nigula sai eriskummalise vallavalitsuse
[caption id="attachment_353168" align="alignnone" width="696"]
Lääne-Nigula vallavalitsus: Rein Kruusmaa, Kadi Paaliste, Jüri Bachman, Katrin Viks, Janno Randmaa, Merilin Saska, Aivar Riisalu, Aivo Hirmo. Foto Urmas Lauri.[/caption]
Vallavanem Aivar Riisalu loob Lääne-Nigulale uut identiteeti. Neljapäeval Lääne-Nigula volikogule esitletud kummalise vallavalitsuse struktuuri kiitis volikogu üksmeelselt heaks.

Transpordiamet loobus jääteede rajamisest
[caption id="attachment_351387" align="alignnone" width="2000"]
Roger Õiglas lükkas eile Väikesel viigil lahti 1,5 km pikkuse uisuraja. Ta on mõõtnud ka Haapsalu
ümbruse merejääd ning tema sõnul saaks Noarootsi jäätee valmis ehitada. Foto: Urmas Lauri[/caption] Riik ei hakka sel talvel jääteid rajama ega hooldama, kuid selline asi ei meeldi läänlastele sugugi. Juba detsembri alguses saatsid Haapsalu ja Lääne-Nigula juhid majandus- ja kommunikatsiooniministrile Taavi Aasale kirja, milles nõuti raha Haapsalu–Noarootsi jäätee rajamiseks ja hooldamiseks. Omavalitsusjuhid olid mures, et püsijää tekkimisel hakkavad inimesed omapäi üle lahe Haapsalu ja Noarootsi vahet sõitma ning kuna keegi jääolusid ei seira, on elud ohus. Transpordiameti poolt kirjale vastanud Raido Randmaa teatas, et sel talvel amet Haapsalu–Noarootsi jääteed ei raja ega hoolda. Ta selgitas, et kui riigi eelarvestrateegia näeb ette kärped, tuleb kahjuks üle vaadata ka teehoiukava plaanid ja leida võimalikud kokkuhoiukohad. „2022. aasta riigieelarvest lähtuvalt peame oma tegevuskulusid vähendama 6,7 protsendi ehk 3,7 miljoni euro võrra,” tõdes Randmaa.

ümbruse merejääd ning tema sõnul saaks Noarootsi jäätee valmis ehitada. Foto: Urmas Lauri[/caption] Riik ei hakka sel talvel jääteid rajama ega hooldama, kuid selline asi ei meeldi läänlastele sugugi. Juba detsembri alguses saatsid Haapsalu ja Lääne-Nigula juhid majandus- ja kommunikatsiooniministrile Taavi Aasale kirja, milles nõuti raha Haapsalu–Noarootsi jäätee rajamiseks ja hooldamiseks. Omavalitsusjuhid olid mures, et püsijää tekkimisel hakkavad inimesed omapäi üle lahe Haapsalu ja Noarootsi vahet sõitma ning kuna keegi jääolusid ei seira, on elud ohus. Transpordiameti poolt kirjale vastanud Raido Randmaa teatas, et sel talvel amet Haapsalu–Noarootsi jääteed ei raja ega hoolda. Ta selgitas, et kui riigi eelarvestrateegia näeb ette kärped, tuleb kahjuks üle vaadata ka teehoiukava plaanid ja leida võimalikud kokkuhoiukohad. „2022. aasta riigieelarvest lähtuvalt peame oma tegevuskulusid vähendama 6,7 protsendi ehk 3,7 miljoni euro võrra,” tõdes Randmaa.