Silt: jääpurjetamine

[caption id="attachment_354840" align="alignnone" width="1980"] Jääpurjetajad Haapsalu Tagalahel Eesti meistrivõistlustel. Foto: Valeri Larionov/Eesti jääpurjetamise liit[/caption] Jääpurjetamise DN-klassi kolmest võistlusest koosnevale karikasarjale tõmmati joon alla Saaremaal. „Nagu jäärpurjetamises juba traditsiooniks saanud, pole ideaalsetes tingimustes purjetamist sel hooajal olnud,” ütles Haapsalu jääpurjetaja Erki Teras. Keerulised olid tingimused ka karikavõistluste viimasel etapil Orissaares. „Jää oli hästi pehme , libisemine halb ja tuult väga vähe,” kirjeldas Teras.

[gallery ids="354239,354241,354243,354245,354247,354249,354251,354253,354255,354257,354259,354261,354263"] Fotod: Andra Kirna Jaanuari keskpaigas 65. sünnipäeva pidanud purjetaja ja jääpurjetaja Avo Link tegi pärast paarikümneaastast pausi sünnipäeva puhul jääl esimese sõidu. Päeval, kui jääpurjetajad selgitasid Haapsalu Eeslahel Eesti meistreid, sättis Link kaldaäärsel jääl oma kelku sõidukorda. „Tulin alles nüüd,“ ütles ta tunnike pärast starti. „Võtan asja rahulikult, ei võistle. Varustus on sellest karussellist maha jäänud.” Lingi sõnul peaks võistlemiseks uue varustuse ostma, aga see läheks maksma ligi 10 000 eurot. „Ei tahaks vanas eas vaba raha enam selle alla panna,” lisas ta. Varustust timmib korralik jääpurjetaja pidevalt paremaks. „Vastu peab varustus muidugi, aga kogu aeg püütakse midagi paremaks teha. Enam-vähem igal aastal sai lasta kasvõi uue purje teha,“ meenutas ta. Link on kunagi võistelnud ka Nõukogude Liidu koondises. „Liidu koondisest oli nii palju kasu, et purjematerjali sai tasuta ja sai lasta meistril purjed teha,“ ütles ta. Lingi jutu järgi on puri peaaegu nagu kulumaterjal. „Ta peab vastu kauem, aga kui esimestel läheb ühe firma purjega paremini kui teistel, siis tahavad kõik samasugust lõiget. Purjed peavad mastiga sobituma,“ selgitas ta.

[caption id="attachment_353354" align="alignnone" width="2000"] ääpurjetajad pärast laupäevast võistlust. Purjenumbriga C-72
võitja Marek Lentsius. Foto: Andra Kirna[/caption] Nädalavahetusel peeti Haapsalus jääpurjetamise Eesti meistrivõistlused, kus eestlaste kõrval olid jääl soomlased ja lätlased. Võistlused pidid algama reedel, kuid tugeva tuule tõttu jäeti esimese päeva sõidud ära. Jääle pääsesid võistlejad laupäeval. Haapsalu jääpurjetaja Erki Terase sõnul olid reedeni Haapsalus ideaalilähedased jääolud, kuid alguses tuul ja seejärel ööl vastu laupäeva maha sadanud lumi ja miinuskraadid tegi jääle liiga. „Väga raske jää, pind oli lumine ja konarlik,” ütles Teras. Nii peetigi laupäeval plaanitud viiest võistlussõidust kolm. Esimesel päeval näitasid head kiirust lätlased, võistluspäeva lõpuks juhtiski võistlust lätlane.

[gallery ids="350099,350100,350101,350102,350103,350104,350105,350106,350107,350108,350109,350110,350111,350112,350113,350114,350115,350116,350117,350118,350119,350120,350121,350122,350123,350124,350125,350126,350128"] Fotod: Urmas Lauri Jääpurjetajad ootasid eile Vasikaholmil pikisilmi udu hajumist ning tuult, mis võimaldaks võidusõitudega algust teha. Foto: Urmas Lauri[/caption] Juunioride maailma- ja Euroopa meistrid jääpurjetamises selguvad Haapsalus peetaval Poola–Eesti maavõistlusel. Esialgu Pärnusse kavandatud juunioride Euroopa meistrivõistlused ja maailmameistrivõistlused jääpurjetamises koliti Haapsallu, kus jääolud on praegu paremad. „Pärnus panevad kalurid kõvasti võrgujadasid, iga poole kilomeetri tagant on augud ja need kuubikud jäetakse jää peale. Meil on vaja kaks korda kaks kilomeetrit siledat jääplatsi, aga sellist me seal ei saanud,” põhjendas Eesti jääpurjetamisliidu juht Alari Ackermann võistluse ümberkolimist.