Silt: jääpurjetamine

[caption id="attachment_389081" align="alignnone" width="1536"] Argo Vooremaa. Foto: Sails Up[/caption] Nädalavahetusel sõitsid jääpurjetajad Orissaares Eesti karikavõistluste kolmanda ja viimase etapi. Nii etapi kui ka kogu karikasarja võitis DN-klassis Haapsalu jääpurjetaja Argo Vooremaa. Voorema on terve hooaja heas hoos olnud, karikavõistluste kolmest etapist võitis ta kaks ja oli ühel korral kolmas. Eesti meistrivõistlustel tuli Vooremaa teiseks, jäädes alla vaid poolakast mitmekordsele maailmameistrile.

[caption id="attachment_388273" align="alignnone" width="2000"] Joonas Kiisler oli parim läänlane. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Nädalavahetusel Haapsalu Eeslahel peetud Pärnumaa meistrivõistlused jääpurjetamises oli läänlastest edukaim Dago jahtklubi värvides võistlev Joonas Kiisler. 19 startinud jääpurjetaja seas lõpetas Kiisler teise kohaga, kaotades kokkuvõttes vaid ühe punktiga võistlused võitnud Kalevi jahtklubi esindajale Marek Lentsiusele.

[caption id="attachment_356471" align="alignnone" width="2000"] Jääpurjetamine. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Nädalavahetusel Orissaares peetud Eesti meistrivõistlustel oli Haapsalu jääpurjetaja Argo Vooremaa parim eestlane, kuid üldkokkuvõttes lõpetas ta poolaka Michal Burczynski järel teisena. Kokku võttis võistlusest osa 43 jääpurjetajat. „Osavõtt oli üllatavalt suur. Eesti vabariigi ajaloos polegi olnud võistlust, kus oleks nii palju osalejaid,” ütles Haapsalu jääpurjetaja Erki Teras. Lisaks eestlastele ja poolakatele olid kohal ka lätlased, soomlased ja ungarlased.

[caption id="attachment_356491" align="alignnone" width="2000"] Jääpurjetamine. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Nädalavahetusel Saadjärvel peetud Eesti karikavõistluste etapi jääpurjetamises võitis DN-klassis läänlane Argo Vooremaa. Vooremaa kogus kuuest kahe päeva jooksul peetud sõidust 11 puntki. Teise koha sai lätlane Artis Berzins, kolmas oli pärnakas Mihkel Kosk.

[caption id="attachment_83356" align="alignnone" width="1024"] Purjenumbri C-36 all purjetav Argo Vooremaa tuli tugevas konkurentsis jääpurjetamise hooaja avavõistlusel kolmandaks. Foto arhiiv.[/caption] Läinud nädalavahetusel pidasid jääpurjetajad Võrtsjärve jääl selle hooaja esimese võistluse, kus parima läänlasena sai Argo Vooremaa kolmanda koha. Haapsalu jääpurjetaja Erki Terase sõnul oli konkurents erakorselt tugev, sest võistlusest võtsid osa ka DN klassi Poola, Läti ja Soome koondise jääpurjetajaid. „Seal oli kohal mitmekordseid maailmameistreid,” ütles Teras. DN klassis läks jääle 41 kelku.

[caption id="attachment_354840" align="alignnone" width="1980"] Jääpurjetajad Haapsalu Tagalahel Eesti meistrivõistlustel. Foto: Valeri Larionov/Eesti jääpurjetamise liit[/caption] Jääpurjetamise DN-klassi kolmest võistlusest koosnevale karikasarjale tõmmati joon alla Saaremaal. „Nagu jäärpurjetamises juba traditsiooniks saanud, pole ideaalsetes tingimustes purjetamist sel hooajal olnud,” ütles Haapsalu jääpurjetaja Erki Teras. Keerulised olid tingimused ka karikavõistluste viimasel etapil Orissaares. „Jää oli hästi pehme , libisemine halb ja tuult väga vähe,” kirjeldas Teras.

[gallery ids="354239,354241,354243,354245,354247,354249,354251,354253,354255,354257,354259,354261,354263"] Fotod: Andra Kirna Jaanuari keskpaigas 65. sünnipäeva pidanud purjetaja ja jääpurjetaja Avo Link tegi pärast paarikümneaastast pausi sünnipäeva puhul jääl esimese sõidu. Päeval, kui jääpurjetajad selgitasid Haapsalu Eeslahel Eesti meistreid, sättis Link kaldaäärsel jääl oma kelku sõidukorda. „Tulin alles nüüd,“ ütles ta tunnike pärast starti. „Võtan asja rahulikult, ei võistle. Varustus on sellest karussellist maha jäänud.” Lingi sõnul peaks võistlemiseks uue varustuse ostma, aga see läheks maksma ligi 10 000 eurot. „Ei tahaks vanas eas vaba raha enam selle alla panna,” lisas ta. Varustust timmib korralik jääpurjetaja pidevalt paremaks. „Vastu peab varustus muidugi, aga kogu aeg püütakse midagi paremaks teha. Enam-vähem igal aastal sai lasta kasvõi uue purje teha,“ meenutas ta. Link on kunagi võistelnud ka Nõukogude Liidu koondises. „Liidu koondisest oli nii palju kasu, et purjematerjali sai tasuta ja sai lasta meistril purjed teha,“ ütles ta. Lingi jutu järgi on puri peaaegu nagu kulumaterjal. „Ta peab vastu kauem, aga kui esimestel läheb ühe firma purjega paremini kui teistel, siis tahavad kõik samasugust lõiget. Purjed peavad mastiga sobituma,“ selgitas ta.