Silt: hannes rumm

[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Tavaliselt kuumeneb elumere temperatuur jaanipäeva eel Eestis ikka märksa kõrgemale, kui on vee soojus Paralepa rannas. See on loomulik, sest kokku langeb mitu asja. Esiteks püüavad kõik firmad oma suuremad tegemised jaanipäevaks valmis saada, sest aasta kõige pikema ööga saab alguse puhkuste hooaeg. Teiseks püüavad oma hooaja ära lõpetada poliitikud – seda nii Toompeal kui ka omavalitsustes. Mis tähendab, et enne pikka suvepuhkust üritatakse kaelast ära saada olulised otsused. Riigikogu puhul tähendas see tänavu nii oluliste ning sadade tuhandete inimeste rahakotti otseselt puudutavate otsuste tegemist nagu maamaksu määra tõstmine ja automaksu kehtestamine. „Laikide arv“ Facebookis ja teistes ühismeediakanalites kasvab juuni teises pooles samuti aasta tipptasemele, sest tuhanded lasteaia, põhikooli, ametikooli, gümnaasiumi ja ülikooli lõpetajate pildid ujutavad muidu tigetsevad keskkonnad üle.

[caption id="attachment_396689" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Olen Vladimir Putinit oma silmaga näinud üks kord elus. See juhtus 2013. aastal Moskvas. Nägin Putinit kergejõustiku maailmameistrivõistluste avamisel kuulsal Lužniki staadionil. Selsamal Venemaa esistaadionil, kus kolmikhüppaja Jaak Uudmäe võitis 1980. aastal olümpiakulla ning millelt mängude lõpus lendas minema maskott-õhupall Miša. Mäletan meeleliigutust, mille Miša äralend eesti poisiklutis tekitas. Sarnast mälestust jagavad kogu maailmas sajad miljonid inimesed, kes Moskva mängudele kui spordi suursündmusele siiralt kaasa elasid.

[caption id="attachment_327503" align="alignnone" width="1347"] Hannes Rumm[/caption] Kolmapäeval lõi Eesti ja meie lähinaabrite meedia kihama uudis „Venemaa kavatseb ühepoolselt muuta oma merepiiri Leedu ja Soomega“. Kohe tekkis kümneid küsimusi, mis kõik olid esmapilgul põhjendatud: mida see otsus naaberriikidele praktilise meresõidu jaoks tähendab? Kas Venemaal on üldse õigust ühepoolselt selliseid otsuseid teha? Teiseks hakkasid nii ajakirjandus kui avalikkuses esinevad eksperdid paigutama teadet konteksti ehk andma talle praeguses ajas ja olukorras tähendust. Väga paljude ajakirjanduskanalite lugudest käis läbi enam-vähem samas sõnastuses mõte: dokument avalikustati peaaegu samaaegselt taktikalise tuumarelva kasutamise õppuste algusega.

[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Ennemuiste oli kombeks kevadisel nigulapäeval kirikus käia, küünlaid süüdata ja hea saagi eest palvetada. Lõuna-Eestis hakati sel päeval juba ube ja herneid külvama. Kevadise nigulapäeva tähistamine sai alguse 1087. aastal, mil just 9. mail viidi legendaarse Myra piiskopi Püha Nikolause säilmed Itaaliasse Bari linna. Nüüdseks on kevadine nigulapäev unustusehõlma vajunud, kuid 9. mai on meie kalendris tänu Euroopa päevale ning postsovetlikule võidupühale kõige politiseeritum päev aastas.

[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] 1. mai 2004 oli pühapäevane päev. Eelmisel õhtul käisid eestlased saunas ning läksid magama nagu tavaliselt. Aga päikeselisel pühapäeva hommikul ärkasime me täieõiguslike Euroopa Liidu kodanikena. See 1. mai 20 aastat tagasi läks Euroopa ajalukku, sest sel päeval liitus Euroopa Liiduga korraga kümme uut liikmesriiki. Sellest päevast nihkus Euroopa Liidu raskuspunkt kõvasti ida poole, sest maailmajao juhtimisel said sõnaõiguse ka endised „sotsialismimaad“ Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari ja Sloveenia. (2007. aastal ka Bulgaaria ja Rumeenia.)

[caption id="attachment_327502" align="alignnone" width="1347"] Hannes Rumm.[/caption]   Mainekas politoloog, Euroopa Välissuhete Nõukogu juht Mark Leonard külastas hiljuti USA pealinna Washingtoni. Leonard kohtus seal president Joe Bideni administratsiooni liikmetega, vabariiklaste partei esindajatega nii Senatist kui ka alamkojast ja eri mõttekodade ekspertidega. Nad kõik kinnitasid mulle, et kongressi heakskiit 95 miljardi dollari suurusele lisarahastusele Ukrainale ja Iisraelile on ainult aja küsimus ning ilmselt juhtub see aprillis või mais, kirjutas Leonard. Aga lisas siis varjamatu sarkasmiga: „Need lubadused oleksid märksa usutavamad, kui samasuguseid lubadusi poleks antud juba novembris, detsembris, jaanuaris ja veebruaris.“ Kuna USA on kõige suurem Ukraina toetaja ning nende abisaadetised lõppesid juba mullu, on see Ukraina kaitseväe pannud väga raskesse olukorda. Tasub korraks võrrelda Vene-Ukraina rindejoonel toimuvat aprillis 2023 ja tänavu. Eelmisel kevadel hakkas Ukraina oma kommunikatsioonis ette valmistama suvist suurpealetungi. Tagantjärele tarkusega teame, et nn Surovikini kaitseliinid osutusid ootamatult tugevateks ja Ukrainal puudus nende ületamiseks vajalik relvastus. Tänavusel kevadel viitavad kõik märgid sellele, et Ukrainat vaevab üha suurem laskemoonapuudus ja hoopis Vene armee kasutab seda edukalt ära suurema pealetungi ettevalmistamiseks. Kõige kurvemaks näiteks sellest on üha massiivsemaks muutuvad Venemaa pommi- ja droonirünnakud, mis sunnivad rindejoont vaikselt õgvendama ning hävitavad järjest halastamatumalt Ukraina energiataristut.

[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Kas oskaksite vastata mälumängus sellisele küsimusele: viimase kolme aasta poliitiliselt kõige mõjukam isik Eestis on olnud Taavi Pern. Kes on Taavi Pern? Palju õnne, kui te õiget vastust teate! Paraku olen kindel, et enamik eestlastest ei tea. Taavi Pern on juhtiv riigiprokurör, kes esitas 2021. aasta jaanuaris kahtlustuse Keskerakonnale ning viiele poliitikule ja kinnisvaraarendajale Porto Franco asjas.

Äsja linastus 91aastase filmirežissööri Roman Polanski komöödia „Palee“, mille tegevus toimub vana-aastaõhtul vastu 1. jaanuari 2000 Šveitsi luksushotellis. Igast maailma otsast sõidab sinna kokku ropult rikkaid naeruväärseid tegelasi. Üks neist on noor vene oligarh koos paari riidekapisuuruse turvamehe ja parve prostituutidega. Äkki tardub vene ärikas teleka ette, sest president Boriss Jeltsin nimetab otse-eetris oma järeltulijaks 48aastase Vladimir Putini. Mängufilmis kasutab režissöör katkendeid Jeltsini ajaloolisest telepöördumisest. „Kes see veel niisugune on?“ jahmub uusrikas. Samamoodi oli jahmunud kogu Venemaa. Kuigi ärajoonud ja majanduse tuksi keeranud Jeltsin oli presidendina ebapopulaarne, eeldati, et vene kombe kohaselt lahkub ta Kremlist alles jalad ees. Aga ootamatult pani ta pukki tundmatu poisiohtu Putini. Sajandi alguse Putin oli silmnähtavalt ebakindel ning nägi näru välja. Nüüdseks on Putini väline kuvand täiuslikkuseni lihvitud, tema kehakeelest kiirgab ülbust. Mis seal imestada, Venemaa ainuvalitseja on troonil püsinud juba terve inimpõlve. Käimasoleval nädalavahetusel pikendab Putin oma volitusi „valimistel“ veel kuueks aastaks. Ühelt poolt on see puht vormiline tegevus, sest konkurente pole Putinil enam ammu. President on hea eluga ära ostnud nii kommunistid kui ka žirinovskilased, kes ainult etendavad opositsiooni. Putinile vastu astuda on julenud vähesed ning kõige meelekindlam neist, Aleksei Navalnõi, suri või tapeti vahetult enne „presidendivalimisi“ vanglas.

[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Esmaspäeva õhtul kella üheksa paiku tabas ajalooline õnnejoovastus 6471 eestlast, kes olid kogunenud Tallinnas aadressile Paldiski maantee 104b. Täpselt nii palju oli inimesi, kel õnnestus sisse saada Unibet Arenale ja näha oma silmaga, kuidas esimest korda Eesti korvpalli ajaloos alistas meie rahvusmeeskond Leedu. Seni olid Eesti ja Leedu rahvuskoondised nii enne kui ka pärast nõukogude okupatsiooni omavahel kohtunud kaheksa korda ning alati olid võitnud leedulased. Diplomaat ja Leedu keelt emakeele tasemel valdav Mart Tarmak hindas tulemust nii: „Eesti võit korvpalli Euroopa meistrivõistluste valikmängus Leedu üle on tõesti ajalooline saavutus, sest tegemist oli Eesti esimese võiduga Leedu üle ametlikus mängus. /…/ Kaotus tuli ka 1937. ja 1939. aasta EMil vastavalt tulemustega 15:20 ja 14:33. Mõlemal korral tuli Leedu ka Euroopa meistriks.“

[caption id="attachment_327503" align="alignnone" width="1347"] Hannes Rumm[/caption] Kui kliima soojeneb, mõjutab see meid kõiki. Mõne ameti pidajaid rohkem – näiteks põllumehi. Mõnda vähem – näiteks raamatupidajaid. Aga moel või teisel arvestame ilmaoludega igal hommikul sobivaid riideid selga pannes. Poliitikat saab üsna hästi võrrelda kliimaga. Paljud Eesti inimesed ei hooli poliitikast üldse, valimisaktiivsus on Eestis Põhjamaadega võrreldes madal. Sel sajandil kõige vähem osales Eesti kodanikke riigikogu valimistel 2003. aastal, mil valimas käis ainult 58,2 protsendi kodanikest. Hea aasta oli 2015, mil hääletuskastide juurde või e-hääletama jõudis 64,2 protsenti kodanikke. Veel rohkem on neid inimesi, kes ei huvitu päevapoliitikast. Testige hetkeks oma teadmisi ning vastake ausalt küsimusele: kes on praegu sotsiaalkaitseminister ning regionaalminister? Usun, et isegi enamik keskmisest poliitikahuvilisemaid inimesi ei oska esimese hooga nimetada Signe Riisalo ja Madis Kallase nime. Nii nagu Euroopa kliimat mõjutab kõige rohkem Mehhiko lahelt Põhja-Euroopa poole liikuv Golfi hoovus, on Eesti poliitilist kliimat 21. sajandil kõige tugevamalt mõjutanud Reformierakond. Alates 2000. aastast on Eesti peaminister kokku üle 15 aasta olnud just Reformierakonna esimees. Need on olnud Siim Kallas (2002–2003), Andrus Ansip (2005–2014), Taavi Rõivas (2014–1016) ja Kaja Kallas (2021–2024). Reeglit kinnitavad erandid olid sajandi alguses Mart Laar Isamaast (1999–2002) ja Juhan Parts Res Publicast (2003–2005) ning lähiminevikust keskerakondlane Jüri Ratas (2016–2021). Tõeline saatuse iroonia on, et Laar, Parts ja Ratas on nüüd parteikaaslased Isamaas.