Silt: Haapsalu kutsehariduskeskus
Kutseõpe muutub täiskasvanuile tasuliseks
[caption id="attachment_341064" align="alignnone" width="1024"]
Kutsekooli pagariõpilased koos eksamikomisjoniga. Foto: erakogu[/caption]
Uuest õppeaastast tuleb sariõppijail kutsehariduse omandamiseks hakata maksma aastas tuhandeid eurosid.
Haapsalu kutsehariduskeskuses puudutab täiskasvanute korduv õppimine eelkõige loodusgiidi, restaureerimise ja pehme mööbli valmistamise erialas
Kutsekooli pagariõpilased koos eksamikomisjoniga. Foto: erakogu[/caption]
Uuest õppeaastast tuleb sariõppijail kutsehariduse omandamiseks hakata maksma aastas tuhandeid eurosid.
Haapsalu kutsehariduskeskuses puudutab täiskasvanute korduv õppimine eelkõige loodusgiidi, restaureerimise ja pehme mööbli valmistamise erialas
Galerii: kutsekooli õpilased hüppasid võrgukaablitega ja heitsid servereid
[gallery ids="445722,445725,445728,445720,445719,445717,445718,445721,445723,445724,445726,445727,445729"]
Tänase naljapäeva puhul võistlesid Haapsa
Õed ja hooldajad said uue õppebaasi
[gallery ids="442963,442960,442961,442962,442964,442965,442966"]
Haapsalu kutsehariduskeskuse (HKHK) ehitusmaja kolmandalt korruselt on ehitajad välja kolinud ja nende asemel hakkavad eelmisel nädalal avatud uues õppebaasis oskusi omandama õed ja hooldustöötajad.
Kunagisest joonestusklassist on saanud palat, kus haiglavoodites pikutavad mannekeenidest patsiendid. Ruumi teise seina ääres sahtlites on varjul süstlad, kanüülid ja muu protseduurideks vajalik.
Kõrvalklass on muudetud haigla vannitoaks, kus pesemisraamil ootab toiminguid mannekeenist patsient. „On tähtis, et
Gümnasistidest tulid korvpallimeistriteks LÜG ja HKHK
[gallery ids="438780,438781"]
Kolmapäeval selgitati Haapsalu Wiedemanni spordihoones Läänemaa gümnaasiumite korvpallimeistrid. Võidu viisid koju Läänemaa ühisgümnaasiumi neiud ja Haapsalu kutsehariduskeskuse noormehed.
Gümnasistide maakonna korvapallimeistrivõistlustel osalesid Kullamaa keskkool, Noarootsi gümnaasium (NG), Haapsalu kutsehariduskeskus (HKHK) ja Läänemaa ühisgümnaasium (LÜG), viimane kahe neidude ja kahe noormeeste võistkonnaga.
Neidudest võitis esikoha
Haapsalu kondiitriõpilased korraldasid tordilaada
[gallery ids="437845,437840,437844,437841,437843,437842,437831"]
Haapsalu kutsehariduskeskuse kondiitri eriala õpilased korraldasid teist korda isadepäeva puhul tordilaada. Reede keskpäevaks oli lauale üles rivistatud üheksa torti – kaheksa magusat ja üks soolane. Tordi hinnad jäid vahemikku 15–22 eurot.
Kondiitrite kutseõpetaja Kristiina Rand ütles, et tordid valmistasid seitse kondiitrieriala õpilast. „Eile kell üks alustasime ja täna kella 12ks pidi valmis olema,” sõnas ta. Retseptid, mille iga õpilane oma valmistamiseks oma lemmiku sai valida, andsid õpetajad ette. Tortide kaunistamisel võisid aga õpilased Ranna sõnul fantaasiat rakendada.
Igast sordist valmistasid kondiitrid kuni kuus torti, lisaks veel kooke, mida sai osta kohvi kõrvale. Juba enne
21
20aastane käsitööeriala kaob ajalukku
[caption id="attachment_437776" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu kutsehariduskeskuse käsitööerialade õpetaja Marju Heldema ütles, et kuigi seesugust asjade kulgu oli oodata, tuli
teade käsitööerialade rahata jätmisest ootamatult. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haridusministeerium lõpetab järgmisest õppeaastast Haapsalu kutsehariduskeskuses toiduainete töötlemise ja käsitöö erialade rahastamise ja kool neid edaspidi tasuta õpetada ei tohi. Ministeeriumi otsus puudutab viit Haapsalu kutsehariduskeskuses õpetatavat eriala: kangakuduja, silmuskuduja, tekstiilkäsitöö, kondiiter ja pagar. Nii kooli direktorile Riinu Raasukesele kui ka käsitööõpetajale Marju Heldemale tuli möödunud esmaspäeval saabunud teade ootamatult. Kuigi mõlema sõnul oli seesugust asjade kulgu oodata,
Haapsalu kutsehariduskeskuse käsitööerialade õpetaja Marju Heldema ütles, et kuigi seesugust asjade kulgu oli oodata, tuliteade käsitööerialade rahata jätmisest ootamatult. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haridusministeerium lõpetab järgmisest õppeaastast Haapsalu kutsehariduskeskuses toiduainete töötlemise ja käsitöö erialade rahastamise ja kool neid edaspidi tasuta õpetada ei tohi. Ministeeriumi otsus puudutab viit Haapsalu kutsehariduskeskuses õpetatavat eriala: kangakuduja, silmuskuduja, tekstiilkäsitöö, kondiiter ja pagar. Nii kooli direktorile Riinu Raasukesele kui ka käsitööõpetajale Marju Heldemale tuli möödunud esmaspäeval saabunud teade ootamatult. Kuigi mõlema sõnul oli seesugust asjade kulgu oodata,
Juhtkiri: kabinetireform
Kutsehariduses käib suur reform, mis ei jäta mõjutamata ühtegi kutsekooli. Kui kevadiste prognooside järgi puudutas reform Haapsalu kutsehariduskeskust pigem vähe, sest suurem osa erialadest pidi alles jääma ja olemasolevad tuli ümber korraldada nelja-aastasteks, siis nüüd tuleb juba järgmisest sügisest loobuda viiest erialast.
Palju on räägitud, et viimastel aastatel on kutseharidus muutunud pigem täiskasvanute hobihariduseks. Osaliselt see nii tõesti ka on. Kindlasti on aastate jooksul kutsekoolidesse õppima asunud inimesi, kes õpivad kokaks selleks, et kodus senisest paremini süüa teha, või õpivad raamatupidamist vaid selleks, et pereettevõttes koolist saadud teadmisi rakendada. Ometi on hobihariduseks 
Õeõpe kolib Uuemõisa
[caption id="attachment_436493" align="aligncenter" width="1920"]
Õeõppe praktikandid Ilona Loginova (vasakult), Heli Alp ja Liilia Maide (paremal) panevad õendus-
juht Marju Lepmetsa jälgimisel intensiivravi osakonnas tilgutit. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Tuleva aasta alguses alustab Haapsalus teine Tallinna tervishoiukõrgkooli õeõppe kursus, mis saab kutsehariduskeskuses selleks uue klassiruumi. Esimestel, mullu veebruaris alustanud õeõppe tudengitel on jäänud õppida veel 1,5 aastat. „Ei usu, et ühe grupiga on kogu maakonna vajadus kaetud,” põhjendas teise grupi avamist Haapsalu õeõppe eestvedaja, Läänemaa haigla õendusjuht Marju Lepmets. Esimeses õppegrupis õpib praegu 30 tulevast õde.
Õeõppe praktikandid Ilona Loginova (vasakult), Heli Alp ja Liilia Maide (paremal) panevad õendus-juht Marju Lepmetsa jälgimisel intensiivravi osakonnas tilgutit. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Tuleva aasta alguses alustab Haapsalus teine Tallinna tervishoiukõrgkooli õeõppe kursus, mis saab kutsehariduskeskuses selleks uue klassiruumi. Esimestel, mullu veebruaris alustanud õeõppe tudengitel on jäänud õppida veel 1,5 aastat. „Ei usu, et ühe grupiga on kogu maakonna vajadus kaetud,” põhjendas teise grupi avamist Haapsalu õeõppe eestvedaja, Läänemaa haigla õendusjuht Marju Lepmets. Esimeses õppegrupis õpib praegu 30 tulevast õde.
Kutseharidusreform toob Haapsallu uutmoodi erialad
[caption id="attachment_435470" align="alignnone" width="1920"]
Reform toob kutsekoolidesse senisest rohkem noori. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Plaanitav reform lööb kõigi kutsekoolide elu pea peale: õpe pikeneb, erialad muutuvad, koolid saavad vastutusvaldkonnad ja täiskasvanute hobihariduse eest tuleb hakata maksma.
„Mõjutab igatepidi ja nii suurelt, kui saab,” ütles Haapsalu kutsehariduskeskuse (HKHK) direktor Riinu Raasuke plaanitava reformi kohta. See toob tema sõnul kaasa uue rahastusmudeli, õppekavad ja -suunad. Kui suure mõjuga kutseharidusreform lõpuks on, selgub Raasukese sõnul alles pärast reformi elluviimist. Oma mõju Haapsalu kutsekoolile on kindlasti ka lähedal asuva Vana-Vigala ametikooli sulgemisel ja Hiiumaa ametikooli õppekorralduse muutmisel – milline täpselt, seda Raasuke veel ennustada ei osanud.
Kuigi lõplik reformikava valmib kevadel ja rahastusmudelite muutus on selge järgmise aasta alguseks, käib kutsekoolis juba reformi valguses töö. Üks reformi eesmärke on muuta kutsekoolid justkui rakendusgümnaasiumideks, kus nelja-aastase õppega saadakse senisest põhjalikum üldharidus.
Reform toob kutsekoolidesse senisest rohkem noori. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Plaanitav reform lööb kõigi kutsekoolide elu pea peale: õpe pikeneb, erialad muutuvad, koolid saavad vastutusvaldkonnad ja täiskasvanute hobihariduse eest tuleb hakata maksma.
„Mõjutab igatepidi ja nii suurelt, kui saab,” ütles Haapsalu kutsehariduskeskuse (HKHK) direktor Riinu Raasuke plaanitava reformi kohta. See toob tema sõnul kaasa uue rahastusmudeli, õppekavad ja -suunad. Kui suure mõjuga kutseharidusreform lõpuks on, selgub Raasukese sõnul alles pärast reformi elluviimist. Oma mõju Haapsalu kutsekoolile on kindlasti ka lähedal asuva Vana-Vigala ametikooli sulgemisel ja Hiiumaa ametikooli õppekorralduse muutmisel – milline täpselt, seda Raasuke veel ennustada ei osanud.
Kuigi lõplik reformikava valmib kevadel ja rahastusmudelite muutus on selge järgmise aasta alguseks, käib kutsekoolis juba reformi valguses töö. Üks reformi eesmärke on muuta kutsekoolid justkui rakendusgümnaasiumideks, kus nelja-aastase õppega saadakse senisest põhjalikum üldharidus. 
Kutsehariduskeskusse pürgis üle tuhande inimese
[caption id="attachment_313449" align="alignnone" width="2000"]
Kutsekool kandideerib aasta kooli tiitlile. Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu kutsehariduskeskuse (HKHK) 23 erialal soovis sel sügisel õppimist alustada enam kui tuhat inimest. „Vastu võtame 472 õppijat,“ ütles kooli direktor Riinu Raasuke.
Tasemeõppesse esitati 918 avaldust. „Neist 323 olid põhikooli lõpetanud noored ja ülejäänud täiskasvanud. 23 erialast kaheksa on mõeldud põhikooli lõpetanud noortele ja 15 täiskasvanuile. Lisaks käis vastuvõtt ka kuuele suuremale tasuta täienduskoolitusele, kuhu kandideeris samuti sada õppijat, seega kokku ületasime ikkagi tuhande avalduse piiri,“ ütles direktor.
Kutsekool kandideerib aasta kooli tiitlile. Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu kutsehariduskeskuse (HKHK) 23 erialal soovis sel sügisel õppimist alustada enam kui tuhat inimest. „Vastu võtame 472 õppijat,“ ütles kooli direktor Riinu Raasuke.
Tasemeõppesse esitati 918 avaldust. „Neist 323 olid põhikooli lõpetanud noored ja ülejäänud täiskasvanud. 23 erialast kaheksa on mõeldud põhikooli lõpetanud noortele ja 15 täiskasvanuile. Lisaks käis vastuvõtt ka kuuele suuremale tasuta täienduskoolitusele, kuhu kandideeris samuti sada õppijat, seega kokku ületasime ikkagi tuhande avalduse piiri,“ ütles direktor.