Silt: Haapsalu kutsehariduskeskus

[caption id="attachment_435470" align="alignnone" width="1920"] Reform toob kutsekoolidesse senisest rohkem noori. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Plaanitav reform lööb kõigi kutsekoolide elu pea peale: õpe pikeneb, erialad muutuvad, koolid saavad vastutusvaldkonnad ja täiskasvanute hobihariduse eest tuleb hakata maksma. „Mõjutab igatepidi ja nii suurelt, kui saab,” ütles Haapsalu kutsehariduskeskuse (HKHK) direktor Riinu Raasuke plaanitava reformi kohta. See toob tema sõnul kaasa uue rahastusmudeli, õppekavad ja -suunad. Kui suure mõjuga kutseharidusreform lõpuks on, selgub Raasukese sõnul alles pärast reformi elluviimist. Oma mõju Haapsalu kutsekoolile on kindlasti ka lähedal asuva Vana-Vigala ametikooli sulgemisel ja Hiiumaa ametikooli õppekorralduse muutmisel – milline täpselt, seda Raasuke veel ennustada ei osanud. Kuigi lõplik reformikava valmib kevadel ja rahastusmudelite muutus on selge järgmise aasta alguseks, käib kutsekoolis juba reformi valguses töö. Üks reformi eesmärke on muuta kutsekoolid justkui rakendusgümnaasiumideks, kus nelja-aastase õppega saadakse senisest põhjalikum üldharidus.

[caption id="attachment_313449" align="alignnone" width="2000"] Kutsekool kandideerib aasta kooli tiitlile. Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu kutsehariduskeskuse (HKHK) 23 erialal soovis sel sügisel õppimist alustada enam kui tuhat inimest. „Vastu võtame 472 õppijat,“ ütles kooli direktor Riinu Raasuke. Tasemeõppesse esitati 918 avaldust. „Neist 323 olid põhikooli lõpetanud noored ja ülejäänud täiskasvanud. 23 erialast kaheksa on mõeldud põhikooli lõpetanud noortele ja 15 täiskasvanuile. Lisaks käis vastuvõtt ka kuuele suuremale tasuta täienduskoolitusele, kuhu kandideeris samuti sada õppijat, seega kokku ületasime ikkagi tuhande avalduse piiri,“ ütles direktor.

[gallery ids="429022,429021,429020"]   Haapsalu kutsehariduskeskuse õpilaste kooli- ja lõputööde näitusele Haapsalu kultuurikeskuse fuajees tasuks kindlasti pilk peale heita. Ei mingit kõrget kunsti ega eklektilist käsitust, küll aga hulgakaupa meisterlikku näpu-, puu- ja muud tööd, mis paneb iga vaataja silmad särama. Kuskilt ei ole tunda kõigele sellele kulunud töötunde, valatud higi ega pisaraid, mida näituse koordinaatori Marju Heldema sõnul ei jõua keegi mõõta. Õpilased ise veel kõige vähem. Nii et ammetil on tõesti kuldpõhi all, nagu näituse pealkirigi ütleb. Pole ju tegu aastakümneid praktiseerinud meistritega, vaid õpilastega, kes eksponeerivad lõputööna oma esimest öökappi, mantlit või lauda. Välja see igatahes ei paista. Heldema sõnul ongi oluline, et poleks algaja maiku man. „Sel aastal ei olnud ühegi töö puhul tunnet, et seda ma näitusele ei paneks,” ütles Heldema. Haapsalu kutsehariduskeskus on kooli- ja lõputöid linlastele eksponeerinud kümmekond aastat. „Siis tulime koduseinte vahelt välja, et näidata, mis me teeme,” ütles Heldema. Eelkõige on näitusel nelja eriala õpilaste lõputööd, näpuotsaga koolitöid sekka. Õpitut eksponeerivad tekstiilkäsitöölised, kangakudujad, tislerid ja pehme mööbli valmistajad. Heldema sõnul tundub igasuvine väljapanek olevat üks külastatumaid näitusi. Kui see koroonaajal ära jäi, siis selgus tõde: Heldema telefon oli punane ja paistab, et juulis sõidavad käsitöölised üle terve Eesti just seda näitust uudistama. „Peale selle õpilaste lähedased ja tuttavad,” ütles Heldema. See on näitus, millest kõik saavad aru. Eks kultuurimaja fuajee ole koht, kus rahvast liigub. Kui nähtu paelub, jäädakse vaatama. Väljapanek on tõesti selline, et väsinud ja näljased töömehed, kes kolmapäeval kiirustasid Haapsalu kultuurikeskuse baari lõunale, loovisid pleedidest-sallidest küll ükskõikselt mööda, aga pöörasid pead, kui silmasid endast paremal rasket söögilauda, mille plaati katvasse kiiskavasse epoksiidvaiku oli uputatud teokarpe, õlelilli ja männikäbisid (laua autor Linda Pärnpuu). Nii mõnigi unustas end öökappide vahele: uuris suure huviga, kuidas ühe või teise kapi uks käib või sahtel soontes libiseb.

[gallery ids="427782,427783,427784,427785,427786,427787,427788,427789,427790,427791,427792,427793,427794"]   Haapsalu kutsehariduskeskus avas esmaspäeva keskpäeval Uuemõisas välijõusaali, mis valmis möödunud aasta kaasava eelarve abiga. Kaasava eelarve hääletusel jäi välijõusaal teisele kohale, kuid kuna hääletuse võitnud madalseikluspargi rajamine Krahviaeda läks plaanitust odavamaks, jäi ka teiseks jäänud ettepanekule toetust.

[gallery ids="424856,424855,424857,424858,424859,424860,424861,424862,424863,424864,424865,424866,424867,424868,424869,424870,424871,424872,424873,424874,424875,424876,424877,424878"]   Läänemaa loodusfestival, mida korraldavad Haapsalu kutsehariduskeskuse loodusgiidiõpilased, laienes tänavu ka mujale Eestisse ning ajaliselt võtab ta seekord enda alla terve maikuu. Henri Hüti lavastatud performance´is kutsehariduskeskuse aulas lõid kaasa nii esimese kui ka teise kursuse loodusgiidiõpilased.

[caption id="attachment_424633" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu kutsehariduskeskuse loodusgiidid mullusuvises looduslaagris Saaremaal. Foto erakogu[/caption] Alustuseks pean ütlema, et pealkiri ei ole minu looming, vaid selle mõtte ütles kursusekaaslane Svea, kui palusin kaaslastel kirja panna märksõnad koolis oldud ajast. See ütlemine tundus nii täpne, et sobis meie kõigi mõtetega. Aga sellest kõigest tagapool. Meie kursuse loodusgiidide õpingud Haapsalu kutsehariduskeskuses on lõpusirgel, viimased tunnid said läbi, ees ootavad lõpueksamid ja praktika. Enne kooli lõppu on ees veel üks suur tegemine – Läänemaa loodusfestival, mille korraldaja on traditsiooniliselt lõpukursus ehk sel aastal siis meie. Pange oma kalendritesse linnuke kuupäevale 7. mai. Siis toimuvad Haapsalus erilised sündmused: varahommikune linnuvaatlus Marko Valkeriga, Matsalu loodusfilmide vaatamine HKHK-s, muinaslugude vestmine koos noorema kursusega, mälumäng Talumehe kõrtsis, emadepäeva kaardi meisterdamine.

[caption id="attachment_423931" align="alignnone" width="696"] Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Riinu Raasuke peab plaanitava kutseharidusreformi kõige põnevamaks osaks uute õppekavade väljatöötamist. Foto Andra Kirna.[/caption] Haapsalu kutsehariduskeskust (HKHK), nagu teisigi Eesti kutseõppeasutusi, ootab reform, mis direktor Riinu Raasukese sõnul toob kooli rohkem noori inimesi ja muudab õppeaja pikemaks.

[caption id="attachment_313449" align="alignnone" width="2000"] Kutsekooli ümbruses on parkimine käest ära. Foto: arhiiv[/caption] Möödunud reedel märkas Haapsalu politseipatrull Uuemõisas kutsekooli ümbruses hulka valesti parkinud autosid ja palus kooli juhtkonnal õpilastele ja personalile parkimist meelde tuletada. Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Riinu Raasuke tunnistab probleemi. „Koolimaja ja koolipere on kasvanud ja sellega on kasvanud ka autode hulk,” ütles Raasuke.

[gallery ids="420168,420169,420170,420171,420172,420173,420174,420175,420176,420177,420178,420179,420180,420181,420182,420183,420184,420185,420186,420187,420188,420189,420190"]   Täna sõidavad 1600 magusat suupistet Haapsalust Tallinna, kus neid õhtul Estonia teatri- ja kontserdimajas toimuval presidendi vastuvõtul pakutakse. Haapsalu kutsehariduskeskuses õpetajate ja vilistlaste käe all valminud moorapead, kohupiimakreemi ja vaarika-mündiželeega puffid, kihilised küpsised ja beseerullid jõuavad presidendi külaliste ette kell 20.30. Vastuvõtul pakuvad külalistele suupisteid kokad ise ja kirjeldavad, millest suupisted koosnevad. Kuigi külaliste ette jõuavad suupisted alles õhtul, peavad need peopaigas kohal olema juba kell 13. Enne külaliste ette jõudmist saavad suupisted ka viimase lihvi.