Silt: Haapsalu kolledž

[gallery ids="436369,436378,436358,436362,436364,436366,436368,436370,436371,436372,436373,436374,436375,436376,436377"]   Tallinna disainiööl tähelepanu tõmmanud ja ETV kultuurisaatesse „OP” jõudnud tükkidest koosnev peegel on kuu aega vaatamiseks väljas Haapsalu kultuurikeskuse fuajees. Peegel, mis kannab pealkirja „Kõik sõltub vaatenurgast”, on vaid üks eksponaat Haapsalu kolledži kolmanda kursuse disainitudengite loomingu näitusel Haapsalu kultuurikeskuses. Veel köidavad näitusel „Loominguline peatus. Haapsalu” tähelepanu toolid, metallesemed ja muud tööd. Kõik, mis näitusel näha, on valminud tudengite kahel esimesel õppeaastal.

[caption id="attachment_429341" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu kolledži tervisekäitumise lektor Kädi Lepp just üles pandud nimekirja ees, mille järgi sisseastujad vestlusele lubatakse. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži tervisejuhi erialale laekus rekordilised 161 avaldust, sisse saab iga seitsmes, sest kohti jätkub vaid 22 tudengile. Esmaspäeva hommikul kella 11 paiku oli kolledži esimese korruse koridor rahvast tihedasti täis: tublisti üle saja tervisejuhiks pürgija olid testi juba teinud ning ootasid hinge kinni pidades tulemusi: kes pääseb edasi vestlusele ja kellel tuleb pettunult koju naasta. Kui samal hommikul testi sooritanud liiklusohutuse eriala õppureile piisas 30 punktist, et teise vooru pääseda, siis tervisejuhtidega oli asi karm.

[caption id="attachment_429329" align="alignnone" width="1920"] Heli Kaldas, Haapsalu kolledži direktor[/caption] Haridusasutuste õppeaasta lõpus tehakse tavaliselt kokkuvõtteid, samuti plaane uueks õppeaastaks. Lasime lendu 60 kõrgharitud inimest, kes rakendavad oma teadmisi eri maakondades, sh Läänemaal. Just regionaalsus oli meie sellesuvise arengupäeva fookuses ja lauale panime igipõlise küsimuse: „Miks Läänemaale on vaja Haapsalu kolledžit?“ Tundub juba imelik, et seda endalt pidevalt küsime. Tõstatus ka küsimus, et miks vaatame nii kitsalt. Miks me ei küsi, kas Eestile või maailmale on vaja Haapsalu kolledžit. Ja miks arutleme asukoha-, mitte inimesekeskselt. Peale Tallinna ja Tartu on Eestis vaid viis maakonda, kus pakutakse kõrgharidust. Tasub mõelda, miks tulevad Harju- ja Raplamaalt, Pärnu- või Võrumaalt inimesed õppima just Haapsallu. Järelikult on siin lisaks pakutavale õppele veel midagi ja seda tuleks võtta kui tunnustust. Tunnustust Haapsalu linnale, tunnustust meie igapäevatööle.

[caption id="attachment_427215" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu kolledž. Foto: arhiiv[/caption] Haapsalu kolledži tervisejuhi erialale laekus 161 avaldust, mis tähendab, et sisse saab iga seitsmes, sest kohti jätkub 22 tudengile. Tervisejuhi eriala oli populaarseim ka mullu, aga seekord on tahtjaid veel rohkem. Mullu oli konkurss 5,8 õppijat kohale, tänavu 7,3. Haapsalu kolledži direktori Heli Kaldase sõnul tulevad seda eriala õppima näiteks treenerid, õpetajad, lasteaednikud ja õed, et end täiendada, aga rohkem on ka otse gümnaasiumist tulnuid.

[caption id="attachment_427215" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu kolledž. Foto arhiiv[/caption] Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži direktori valimiskogu ette jõudnud kahest kandidaadist ei saanud kumbki piisavalt hääli, et valituks osutuda. „Valimised nurjusid,“ ütles valimiskogu esimees Liina Viiret Lääne Elule.

[caption id="attachment_423597" align="alignnone" width="1023"] Lasteraamat „Mida ma söön?”[/caption] Haapsalu kolledži tervisejuhi eriala vilistlane Anna-Liisa Schön andis välja Eesti esimese toitumisteemalise lasteraamatu „Mida ma söön?”. 48-leheküljeline kõvas köites raamat on autori sõnul mõeldud eelkõige lasteaiaealistele. Pärnus toitumisnõustajana töötava Schöni sõnul on raamatut vaja, sest laste ja täiskasvanute toidulaud pole selline, nagu oleks soovitatav, näiteks köögivilju süüakse vähem kui peaks ja kui süüakse, on valik ühekülgne.

[caption id="attachment_272631" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu kolledž. Urmas Lauri[/caption] Tallinna ülikool kuulutas välja konkursi Haapsalu kolledži juhi kohale, sest senise direktori Heli Kaldase ametiaeg saab täis. Kolledži direktor valitakse ametisse viieks aastaks, seejärel korraldatakse uus konkurss. Kaldas ütles Lääne Elule, et ei välista, et ta kandideerib uuesti.

[caption id="attachment_419653" align="alignnone" width="1920"] Kadi Paaliste asub küll Haapsalu kolledžisse tööle, kuid Oru piirkonna asja jääb ta ajama nii osavallakogus kui ka Lääne-Nigula vallavolikogus. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kaks aastat Oru osavalda juhtinud Kadi Paaliste asub tööle Haapsalu kolledžis ettevõtluskoostöö spetsialistina. Paaliste viimane tööpäev osavallavanemana on 15. veebruaril. See aga ei tähenda, et ta kogukonna eest enam ei seisaks. „Jätkan nii vallavolikogu kui ka osavallakogu liikmena Oru piirkonna huvide eest seismist,” ütles Paaliste.

[caption id="attachment_417949" align="alignnone" width="1350"] Joonistamise õppejõud May Aavasalu on hinded andnud. Foto: Helen Vaher[/caption] Haapsalu kolledži käsitöötehnoloogiate ja disaini õppekava I kursuse tudengid läbisid 5. jaanuaril oma esimese hindamise. „Ehk rebased lugesid tibusid,” ütles Haapsalu kolledži käsitöötehnoloogiate ja disaini eriala kuraator Violetta Riidas. Ettevalmistused hindamiseks algasid juba eelmisel päeval, kui suurem osa näitusest üles pandi. Esimese semestri jooksul on tudengid May Aavasalu käe all õppinud joonistamist ja Imbi Kruuvi käe all värvusõpetust. Lisaks pandi näitusele üles Raivo Heina õpetatud tappühendused ehk puidutööd ja Arvo Pärensoni juhendatud kompositsioonitööd, mis olid inspireeritud tuntud kunstnike töödest.