Silt: gümnaasiumiharidus
Koolilipp – järjepidevuse ja au hoidja
[caption id="attachment_439699" align="alignnone" width="1920"]
Koolilipu üleandmine 1969. aastal. Paremalt esimene kooli direktor Villem Treiman. Foto: Läänemaa ühisgümnaasiumi muuseum[/caption]
Haapsalu gümnaasiumiharidus saab 19. detsembril 106aastaseks. Üheks kooli sümboliks on olnud lipp, mida siinsel gümnaasiumil on aja jooksul olnud mitu.
Koolilipp pole alati olnud iseenesestmõistetav – veel 1920. aastatel see paljudel Eesti koolidel puudus. Lippu peeti auasjaks, mis oli vaja välja teenida. Selle annetajateks olid tavaliselt kooli kunagised õpilased, sest just nemad oskasid kõige paremini kooli hinnata. Ka Läänemaa ühisgümnaasiumi lipp sündis vilistlaste kingitusena ja see oli sümboolne tunnustus ja auavaldus kodukoolile.
Kes täpsemalt koolilipu kujundas, pole teada. Häid kunstnikke oli ju vilistlaste hulgas mitmeid. Säilinud on kooli vilistlaskogu esimehe Albert Soosaare kiri 11. oktoobrist 1933 haridus- ja sotsiaalministeeriumi koolivalitsusele. Selles teatati plaanist kinkida Läänemaa ühisgümnaasiumi
Koolilipu üleandmine 1969. aastal. Paremalt esimene kooli direktor Villem Treiman. Foto: Läänemaa ühisgümnaasiumi muuseum[/caption]
Haapsalu gümnaasiumiharidus saab 19. detsembril 106aastaseks. Üheks kooli sümboliks on olnud lipp, mida siinsel gümnaasiumil on aja jooksul olnud mitu.
Koolilipp pole alati olnud iseenesestmõistetav – veel 1920. aastatel see paljudel Eesti koolidel puudus. Lippu peeti auasjaks, mis oli vaja välja teenida. Selle annetajateks olid tavaliselt kooli kunagised õpilased, sest just nemad oskasid kõige paremini kooli hinnata. Ka Läänemaa ühisgümnaasiumi lipp sündis vilistlaste kingitusena ja see oli sümboolne tunnustus ja auavaldus kodukoolile.
Kes täpsemalt koolilipu kujundas, pole teada. Häid kunstnikke oli ju vilistlaste hulgas mitmeid. Säilinud on kooli vilistlaskogu esimehe Albert Soosaare kiri 11. oktoobrist 1933 haridus- ja sotsiaalministeeriumi koolivalitsusele. Selles teatati plaanist kinkida Läänemaa ühisgümnaasiumi
Villy Lopman ja Elvi Tuisk: gümnaasiumide sulgemise õiguslik vaade
[caption id="attachment_420545" align="alignnone" width="1920"]
RASKi advokaadid Villy Lopman ja Elvi Tuisk[/caption]
Koolide sulgemine on vaidlusi tekitav teema, mis puudutab paljusid. Seepärast tuleb selliste otsuste vastuvõtmisel kaaluda objektiivselt ja põhjalikult nende mõju, kaasates seejuures otsusest puudutatud isikuid.
Varasem kohtupraktika näitab, et selliste otsuste tegemisel on korduvalt tehtud palju vigu, mis tõid kaasa otsuste õigusvastasuse.
Eestis käib hoogne haridusvõrgu optimeerimine. Täpsemalt on riik alustanud läbirääkimisi kohalike omavalitsustega gümnaasiumide sulgemise üle. Mõte on kohandada haridusvõrku vastavaks demograafilistele muutustele ja tagada ressursside optimaalsem kasutus. Sellised otsused pole kunagi isoleeritud mõjuga – need puudutavad laste ja nende perekondade tulevikku, väiksemate piirkondade jätkusuutlikkust, regionaalpoliitikat ja riiki tervikuna. Seega peab iga gümnaasiumi sulgemise või mittesulgemise otsus olema hästi tehtud. Teiste sõnadega peab otsustamisele eelnema põhjalik ehk õiguspärane menetlus.
RASKi advokaadid Villy Lopman ja Elvi Tuisk[/caption]
Koolide sulgemine on vaidlusi tekitav teema, mis puudutab paljusid. Seepärast tuleb selliste otsuste vastuvõtmisel kaaluda objektiivselt ja põhjalikult nende mõju, kaasates seejuures otsusest puudutatud isikuid.
Varasem kohtupraktika näitab, et selliste otsuste tegemisel on korduvalt tehtud palju vigu, mis tõid kaasa otsuste õigusvastasuse.
Eestis käib hoogne haridusvõrgu optimeerimine. Täpsemalt on riik alustanud läbirääkimisi kohalike omavalitsustega gümnaasiumide sulgemise üle. Mõte on kohandada haridusvõrku vastavaks demograafilistele muutustele ja tagada ressursside optimaalsem kasutus. Sellised otsused pole kunagi isoleeritud mõjuga – need puudutavad laste ja nende perekondade tulevikku, väiksemate piirkondade jätkusuutlikkust, regionaalpoliitikat ja riiki tervikuna. Seega peab iga gümnaasiumi sulgemise või mittesulgemise otsus olema hästi tehtud. Teiste sõnadega peab otsustamisele eelnema põhjalik ehk õiguspärane menetlus. 
7
Juhtkiri: tule all maagümnaasiumid
Väikeste gümnaasiumiastmete sulgemisest on juttu olnud enam kui kümme aastat, vähemalt ajast, mil üle Eesti hoogsalt riigigümnaasiume rajama hakati. Esimese riigigümnaasiumide rajamise tuules otsustati 2010. aastal Haapsallu rajada riigikool, mis ühendas kolm aastat hiljem kaks toona Haapsalus tegutsenud gümnaasiumi, 2015. aastal lõpetati Taebla koolis vastuvõtt 10. klassi ja viimased gümnasistid lõpetasid kooli 2017. aastal. Vastutasuks gümnaasiumi sulgemise eest sai Taebla uue koolimaja. Kuigi toona oli koolide ümberkorraldamise juures palju kisa, ei mäleta praegu neid muudatusi enam keegi.
Kullamaa ja Lihula gümnaasiumi võib oodata sulgemine
[caption id="attachment_419712" align="alignnone" width="1376"]
Kullamaa ja Lihula kooli gümnaasiumiastmes käib ministeeriumi hinnangul liiga vähe lapsi. Fotod: Urmas Lauri[/caption]
Haridusministeerium soovitab sulgeda kõik omavalitsuste hallatavad gümnaasiumid, kus on alla saja õpilase. Läänemaal puudutab see Kullamaa keskkooli ja Lääneranna vallast Lihula gümnaasiumi.
Haridus- ja teadusministeerium on teada andnud, et esmalt on neil kavas hakata pidama läbirääkimisi nende koolipidajatega, kus koolide gümnaasiumiosas käib alla 40 õpilase. Läbirääkimiste käigus on ministeeriumi eesmärk lõpetada neis koolides uute õpilaste vastuvõtt 10. klassi. Kullamaa keskkooli gümnaasiumiosas sel õppeaastal just 40 õpilast käibki.
Kullamaa ja Lihula kooli gümnaasiumiastmes käib ministeeriumi hinnangul liiga vähe lapsi. Fotod: Urmas Lauri[/caption]
Haridusministeerium soovitab sulgeda kõik omavalitsuste hallatavad gümnaasiumid, kus on alla saja õpilase. Läänemaal puudutab see Kullamaa keskkooli ja Lääneranna vallast Lihula gümnaasiumi.
Haridus- ja teadusministeerium on teada andnud, et esmalt on neil kavas hakata pidama läbirääkimisi nende koolipidajatega, kus koolide gümnaasiumiosas käib alla 40 õpilase. Läbirääkimiste käigus on ministeeriumi eesmärk lõpetada neis koolides uute õpilaste vastuvõtt 10. klassi. Kullamaa keskkooli gümnaasiumiosas sel õppeaastal just 40 õpilast käibki. 
