Silt: Guldar Kivro

[caption id="attachment_465804" align="alignnone" width="1920"] Vormsi praam. Malle-Liisa Raigla[/caption] Neljapäevane mereveetaseme langus purustas Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi hallatavates Väinamere mõõtejaamades lähiajaloo rekordi, kuid ajalooline veetaseme miinimum jäi siiski ületamata. „Uued merevee taseme rekordväärtused kuues Väinamere jaamas on vahemikus –70 cm kuni –74 cm EH2000 kõrgussüsteemis,” ütles Lääne Elule Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi direktor Rivo Uiboupin. Merevee tase –74 cm mõõdeti neljapäeva pärastlõunal Virtsu sadamas. Rohuküla sadamas oli tase sama päeva õhtul –71,5 cm. Varasem Rohuküla rekord oli 2010. aasta jaanuarist ja EH2000 kõrgussüsteemi ümber pandult –67 cm. Segadus rekorditega Aastast 2018 arvestatakse Eestis sarnaselt teiste Euroopa riikidega absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi EH2000 suhtes. Kõnekeeli viidatakse sellele kui Amsterdami nullile, sest süsteemi lähtenivoo on arvestatud veetaseme keskmise väärtusega, mis mõõdeti keskkonnaagentuuri ilmateenistuse kodulehel oleva kirjelduse kohaselt Amsterdamis ajavahemikul 1. september 1683 kuni 1. september 1684. Amsterd

[caption id="attachment_465609" align="alignnone" width="1920"] Parvlaev Tiiu Rohukülas. Foto: Juhan Hepner[/caption] Parvlaevaliiklus Väinameres on väga madalale langenud mereveetaseme ja keeruliste jääolude tõttu mitmel liinil häiritud. Hiiumaa liini haldava TS Laevade laevandusvaldkonna juht Guldar Kivro ütles Lääne Elule, et veetaseme kriitiline piir, mille puhul tuleb aluse piisava süvise tagamiseks teenindada esmajärjekorras elutähtsaid kaupu vedavaid sõidukeid ning alles siis vastavalt võimalusele teisi, on umbes 70 cm alla keskmise EH2000 kõrgussüsteemi (rahvakeeli Amsterdami nulli) kohaselt. „Oleme sellele olukorrale lähedal, aga konkreetselt otsustab laeva kapten sõltuvalt paljudest nüanssidest,” rääkis Kivro. „Oleme broneerimissüsteemis piiranud raskete sõidukite arvu ning siiani ei ole broneeringuga raskeid veoseid veel maha jäänud.” „Kui veetase veelgi langeb, piirame raskete veoste arvu veelgi ning kapten teeb jooksvalt otsuseid sadamas – kas tuleb jätta mõni eelbroneeringuga veok maha või saab võtta mõne veoki hoopis peale. Sõiduautodele seni piiranguid ei ole,” ütles Kivro kolmapäeva pärastlõunal. Raskete veokite kohtade arvu on Kivro sõnul mõnevõrra

[caption id="attachment_464274" align="alignnone" width="1920"] Kuivastu-Virtsu liinil sõidavad parvlaevad Piret ja Tõll. Foto Urmas Lauri.[/caption] Mandri ja suursaarte vahel laevaliine käigus hoidva TS Laevade teatel võib Virtsu-Kuivastu liinil tuule ja selle mõjul tekkinud rüsijää tõttu reis tavapärasest kauem kesta. „Rüsi- ja pressjää tekitab enim probleeme Virtsu sadamas, aga probleeme on tervel ülesõidul, sest tegu on ühtlase suure massiga,” selgitas reedel Lääne Elule TS Laevade la