Silt: gripp
Gripp levib laialdaselt
[caption id="attachment_462357" align="alignnone" width="1920"] Terviseameti andmeil on grippi haigestumus suurim Läänemaal. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Terviseameti andmeil on grippi haigestumus suurim Läänemaal, kuid haigusjuhte registreeritakse kõigis maakondades ja kõigis vanuserühmades.
Terviseameti kommunikatsioonispetsialisti Irina Satsuta sõnul registreeriti aasta esimesel nädalal Läänemaal 34 gripijuhtu, mis teeb haigestumuseks 100 000 elaniku kohta 157 juhtu. Eestis keskmiselt oli suhtarv 123.
Läänemaa haigla ravijuhi Alge Vare sõnul on viimasel kolmel nädalal kogu aeg keegi gripi tõttu haiglaravi vajanud. Peamiselt on haiglas vanemaealised gripi tüsistusena tekkinud kopsupõletiku tõttu, kuid haiglaravi vajas ka üks noorem kui 60aastane patsient.
Kui hingamisteede puudulikkust ei ole tekkinud, saadetakse nooremad patsiendid Vare sõnul ka kopsupõletikuga kodusele ravile.
Mullusest rohkem
„Haigestutakse perede kaupa,” ütles Haapsalus tegutsev perearst Marika Laar. Suurem haigestumine algas jõulude ja aastavahetuse paiku ning haigeid lisandub jätkuvalt.
Laari sõnul on tänavu grippi haigestunuid erakordselt palju. Pärast Covid-19 pandeemiat oli eelmine aasta esimene kord, kui gripp hoogsalt levima hakkas, tänavu on haigeid rohkem kui mullu. Mullusest suuremat haigestumust kinnitas ka perearst Andri Meriloo, kes viimase nädala jooksul registreeris oma nimistus 20 inimese nakatumise.
Jätkuvalt pöörduvad haiged haigla erakorralise meditsiini osakonda. „Nädalavahetusel olin valves ja gripirohtu tuli palju välja kirjutada,” ütles Vare.
Kõige rohkem pöörduti gripi tõttu erakorralise meditsiini osakonda siiski jõulude ajal, mil perearstid ei töötanud. Vare teadis rääkida, et 26. detsembriks oli ainsast pühade ajal avatud apteegist gripiravim otsa saanud. Probleem lahenes järgmisel päeval, kui avati teised apteegid.
Palju vaktsineerituid
Tänavuse gripihooaja eel vaktsineeriti end usinalt. Nüüd on tasulised vaktsiinidoosid otsa saanud ja neid Eestisse enam juurde tulemas pole.
Kaitsesüstimise poolelt Laari sõnul eakatega probleemi pole, kuid lapsi võiks rohkem vaktsineerida. Tänavu toodi Laari vaktsineerima lapsi, kes mullu grippi põdesid. „Valusa hinnaga hakatakse vaktsineerima,” ütles Laar.
Meriloo sõnul tuleks enne hooaja algust eelkõige vaktsineerida üle 60aastaseid. Nemad on ka hästi kaitsesüstimas käinud.
Keset suurt levikut Meriloo sõnul enam vaktsineerimisest nii väga kasu pole, sest vaktsiini toimima hakkamine võtab kümme päeva aega. Pigem on tema sõnul vaktsineerida mõtet neil, kes elavad piirkondades, kus haigus veel laialdaselt ei levi.
Haigestumise vältimiseks soovitas Meriloo lisaks vaktsineerimisele hoiduda suuremates kollektiivides viibimisest. Peamiselt levib haigus just koolides ja lasteaedades.
Terviseameti hinnangul on lähiajal oodata grippi haigestumise vähenemist, kuid haigus levib siiski.
Amet tuletab meelde, et nakkuse tõkestamiseks tuleb haigussümptomite korral jääda koju ning pärast avalikes kohtades viibimist pesta käsi ja regulaarselt ruume tuulutada.
Tänavaküsitluse video: kas kavatsete ennast gripi või koroona vastu vaktsineerida?
Kas kavatsete ennast gripi või koroona vastu vaktsineerida?
Urmas
Urmas
Gripivaktsiini sain ma täna. Käisin just perearsti juurest läbi. Nüüd hoian umbes kaks nädalat vahet ja siis tuleb koroonavaktsiin. Ma ei ole kokku lugenud, kui palju neid vaktsiine on kokku olnud, aga siiamaani on haiguse eemal hoidnud ja kõik on hästi.
21
Vaktsineerimine käib suure hooga
[caption id="attachment_370594" align="alignnone" width="2000"]
Gripi vastu vaktsineerimine käib suure hooga, koroonavaktsiini vastu on huvi leige. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Gripi vastu vaktsineerimine käib täie hooga, perearstid on sel sügisel juba sadu patsiente pookinud.
„Päris suur huvi on, riskirühmad vaktsineerivad hoolega,” ütles Haapsalu perearst Marika Laar. Kokku on ta sel sügisel süstinud juba 200 gripivaktsiini doosi nii riskirühma kuuluvatele patsientidele kui ka neile, kes kaitsesüsti eest ise peavad tasuma. Laari sõnul tuleb hakata vaktsiine juurde tellima.
„Oi, väga suur huvi on,” ütles ka perearst Andri Meriloo vaktsineerimise kohta. Temagi nimistus on 150 doosi vaktsiini
Gripi vastu vaktsineerimine käib suure hooga, koroonavaktsiini vastu on huvi leige. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Gripi vastu vaktsineerimine käib täie hooga, perearstid on sel sügisel juba sadu patsiente pookinud.
„Päris suur huvi on, riskirühmad vaktsineerivad hoolega,” ütles Haapsalu perearst Marika Laar. Kokku on ta sel sügisel süstinud juba 200 gripivaktsiini doosi nii riskirühma kuuluvatele patsientidele kui ka neile, kes kaitsesüsti eest ise peavad tasuma. Laari sõnul tuleb hakata vaktsiine juurde tellima.
„Oi, väga suur huvi on,” ütles ka perearst Andri Meriloo vaktsineerimise kohta. Temagi nimistus on 150 doosi vaktsiini 
Perearst Marika Laar: grippi ei tohiks alahinnata
[caption id="attachment_349130" align="alignnone" width="2000"] Perearst Marika Laar. Foto: Arhiiv[/caption]
Viiruste kõrghooajal haigestub Eestis grippi kümneid tuhandeid inimesi. Kõige rohkem vajavad gripi vastu kaitset riskirühmad – kuni 7-aastased väikelapsed, lapseootel naised, üle 60-aastased ning samuti alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks. Perearsti Marika Laari sõnul ei tasu grippi alahinnata.
„Grippi ei tohiks alahinnata – see on tõesti raske haigus, mis kulgeb üldjuhul ikka kõrge palaviku, lihasvalu ja piinava kuiva köhaga.
Perearst Marika Laar. Foto: Arhiiv[/caption]
Viiruste kõrghooajal haigestub Eestis grippi kümneid tuhandeid inimesi. Kõige rohkem vajavad gripi vastu kaitset riskirühmad – kuni 7-aastased väikelapsed, lapseootel naised, üle 60-aastased ning samuti alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks. Perearsti Marika Laari sõnul ei tasu grippi alahinnata.
„Grippi ei tohiks alahinnata – see on tõesti raske haigus, mis kulgeb üldjuhul ikka kõrge palaviku, lihasvalu ja piinava kuiva köhaga. 
Juhtkiri: kes vastutab?
Samal ajal, kui tervisekassa ja ravimiamet ning maksumaksja raha eest üle terve Eesti üles pandud reklaamtulbad ärgitavad gripiviiruse vastu vaktsineerima, pole riik suutnud luua toimivat süsteemi, mis oleks soodne, lihtne ja mugav.
Koroonaviiruse vastu vaktsineerimise suutis riik korraldada ja tänini saab igaüks kaitsesüsti tasuta kätte. Gripi puhul aga on vastutus lükatud eraettevõtjaist peretohtritele ja apteekidele. 
Suur segadus: gripisüst nagu lotovõit
[caption id="attachment_414542" align="alignnone" width="1920"] Kuna Lõuna-Eesti apteegid on tühjaks ostetud, sai Haapsallu puhkama tulnud Mari gripivaktsiini Haapsalu rohupoest. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Kuigi reklaamtulbad tänavatel keelitavad gripi vastu vaktsineerima, nagu oleks see imelihtne, otsivad haapsallased üle terve Eesti kohti, kust kaitsesüst kätte saada.
Oktoobri lõpus helistas 85aastane haapsallane oma peretohtrile, et gripisüst ära teha. Öeldi, et oi-oi, järjekord on nii pikk, et kirja ei panna ei saa; aga lubati helistada, kui aegu peaks tekkima. Kuu aega hiljem ei ole talle tagasi helistatud ja vanuse järgi riskirühma kuuluv proua on siiani vaktsineerimata.
Eesti linnade ja alevite tänavatel inimesi vaktsineerima keelitavad tulbad reklaamivad asja, mis on halvasti kättesaadav ja sõltub perearstide suvast. 85aastase haapsallase, kes kannatlikult kõnet ootas, kuni haigeks jäi, unustas tohter tõenäoliselt lihtsalt ära.
Kuna Lõuna-Eesti apteegid on tühjaks ostetud, sai Haapsallu puhkama tulnud Mari gripivaktsiini Haapsalu rohupoest. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Kuigi reklaamtulbad tänavatel keelitavad gripi vastu vaktsineerima, nagu oleks see imelihtne, otsivad haapsallased üle terve Eesti kohti, kust kaitsesüst kätte saada.
Oktoobri lõpus helistas 85aastane haapsallane oma peretohtrile, et gripisüst ära teha. Öeldi, et oi-oi, järjekord on nii pikk, et kirja ei panna ei saa; aga lubati helistada, kui aegu peaks tekkima. Kuu aega hiljem ei ole talle tagasi helistatud ja vanuse järgi riskirühma kuuluv proua on siiani vaktsineerimata.
Eesti linnade ja alevite tänavatel inimesi vaktsineerima keelitavad tulbad reklaamivad asja, mis on halvasti kättesaadav ja sõltub perearstide suvast. 85aastase haapsallase, kes kannatlikult kõnet ootas, kuni haigeks jäi, unustas tohter tõenäoliselt lihtsalt ära. 