Avakülg Tags Evelin Trink

Silt: Evelin Trink

Haapsalu koolides on üle 80 protsendi töötajatest vaktsineeritud

[caption id="attachment_343253" align="alignnone" width="1218"] Läänemaa õpetajad said esimese kaitsesüsti juba veebruari lõpus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu seitsmes koolis on vaktsineeritud üle 80 protsendi töötajatest, kõigi Läänemaa koolide kohta aga andmed puuduvad. Haigekassa kommunikatsioonijuht Evelin Trink ütles, et asutustes, mille kohta andmed puuduvad, töötab vähe inimesi ja protsenti avaldades võib kergesti tuvastada, kes on vaktsineeritud ja kes mitte. „See on inimese privaatsuse huvides,” ütles Trink. Ta tõi näite, et kui on 200 töötajaga asutus, siis protsendi väike kõikumine ei näita midagi, kuid näiteks 15 töötajaga asutuses võib vaktsineeritud ja vaktsineerimata töötajad protsendi järgi tuvastada.

Kaitsesüstimisvõimalusi jääb vähemaks

[caption id="attachment_333612" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa haigla õendusjuht Marju Lepmets oli üks esimesi Läänemaal, kes vaktsiinisüsti sai. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Pühapäeval tegi Läänemaa haigla viimased teised AstraZeneca vaktsiinisüstid ning niipea uusi vaktsiinidoose enam ei tee, esimeste doosidega vaktsineerimise on lõpetanud ka perearstid. Läänemaa haigla õendusjuhi Marju Lepmetsa sõnul haigla vähemalt poole augustini kaitsepookimisega ei tegele, sest vaktsineerivad õed on sel ajal puhkusel. „Oleme mõneks ajaks oma panuse andnud,” ütles Lepmets. Läinud nädalavahetusel kaitsepookis haigla 415 inimest, kes olid esimese AstraZeneca doosi saanud märtsi lõpus. Lepmetsa sõnul jätsid teisele süstile tulemata neist üksikud, umbes 20 inimest. Lepmetsa sõnul võis tulemata jäänute hulgas olla ka koroona läbipõdenuid, keda vaktsineeritaksegi vaid ühe doosiga.

Läänlased käivad vähem hambaarsti juures

[caption id="attachment_289539" align="alignnone" width="2000"] Hambaarst Monika Proosvälja sõnul napib inimestel raha, et oma hammaste eest hoolt kanda. Arvo Tarmula[/caption] Läänemaa elanikud on hakanud vähem hambaarsti juures käima, sest ei hooli, raha pole ja hambaravihüvitisest ei teata. Novembri keskel saatis Eesti hambaarstide liit (EHL) valitsusele pöördumise üleskutsega pidada kinni koalitsiooniläbirääkimistel antud lubadusest muuta täiskasvanute hambaravihüvitis patsiendiga kaasas käivaks, et inimestel ei tekiks takistusi selle kasutamisega. „Hambaravihüvitise kõigile kättesaadavaks tegemiseks tuleb lahendada nende patsientide mure, kes ei soovi või ei saa hambaarsti vahetada,” selgitas EHLi president Piret Väli. Sotsiaalministeeriumi analüüs näitas, et inimesed kasutasid hambaravihüvitist aktiivsemalt enne 2009. aastat, kui see oli kättesaadav kõigile. Rohkem kasutati toona hüvitist hoolimata sellest, et selleks pidi inimene haigekassale esitama eraldi hüvitisetaotluse. Praegu hambaravihüvitise saamiseks avaldust kirjutama ei pea, kuid hüvitist saab vaid arsti juures, kes on haigekassaga lepingu sõlminud. Hüvitis on 40 eurot aastas.