Silt: Ernst Enno

[caption id="attachment_391672" align="alignnone" width="2000"] Olem (vasakult): Birgid Täht, Hanno Padar, Maria Mutso, Ken Arula ja Marta Mutso. Foto: erakogu[/caption] Ernst Enno tekstidele kirjutatud laulud ootavad Hooandjas abi plaadile saamiseks. Muusikakooslus OLEM, nagu muusik ja laulukirjutaja Ken Arula oma loomingulist kollektiivi nimetab, annab Ernst Enno tekstidele kirjutatud lauludega välja albumi, mis kannab nime „Armastuse kitsas rada: Ernst Enno ajatud sõnumid”.

[gallery td_gallery_title_input="Ernst Enno päev 2022" ids="365174,365175,365178,365190,365182,365176,365177,365180,365181,365146,365149,365147,365148,365186,365187,365152,365153,365154,365155,365156,365157,365158,365159,365160,365162,365172,365163,365164,365165,365166,365167,365168,365169,365170,365171,365189"] Luuletaja ja Läänemaa kunagise koolinõuniku Ernst Enno 147. sünniaastapäeval korraldas Haapsalu raamatukogu kolmapäeval Ernst Enno päeva, mis algas luuletaja haual ja lõppes vestlusringiga raamatukogus.

[caption id="attachment_362242" align="alignnone" width="2000"] Urmas Lauri foto[/caption] Mis seal raamatukogus ikka juhtuda võib? Vaikne koht, vähe rahvast, lõhnab trükivärvist kirjatud paberi järele… no ei! Tänavuse Ernst Enno nimelise maakondliku omaloomingukonkursi tööd lõhkusid seda kinnisarusaama mitme kandi pealt. Raamatukogude aasta peale mõeldes valiti seekord võistluse teemaks „See juhtus raamatukogus…“. Laekus 102 tööd. Lastele anti žanri valikul täieline vabadus. Niisiis kohtas luuletusi ja proosat, olukirjeldusi, mälestusi, fantaasiajutte, õudukaid, ajaloost lähtuvaid vaateid, krimilugusid, lembejutte ja liigutavaid kiindumusavaldusi raamatukogu aadressil. Kõige aktiivsemalt osalesid 1.–6. lasside õpilased ja gümnasistid. Žanriline mitmekesisus, aktiivne osavõtt ja heal tasemel tööde rohkus tegi žürii ülesande parimad välja valida kaunikesti raskeks. Selle „raskuse“ üle võis vaid heameelt tunda. Raamatukoguhoidjana oli lõbus ja õpetlik teada saada, milline üks raamatukogu noorele inimesele ja lapsele tundub. See on paik, kus saab tugitooli pugeda, omaette olla ja kus õige sageli tukastus või ulmeilma viiv uni peale tuleb. Seal võivad toimuda huvitavad ja ootamatud kohtumised, avaneda peidetud uksed ja kindlasti p

[caption id="attachment_357545" align="alignnone" width="2000"] Parimad gümnasistid Mauri Siider (vasakult), Carl Marten Aru ja Jasper Klippberg. Foto: Krista Kumberg[/caption] Nii oleks öelnud Karlsson katuselt ja ta mõtelnuks seda tõsiselt. Lasteraamatukogus 16. märtsil toimunud maakondliku Ernst Enno nimelise etluskonkursiga võis ka Karlsson rahule jääda, sest nalja sai palju. Jätkus terveks päevaks. Võistluse tänavune teema „Nali naljaks!“ sai tõuke sellest, et jaanuaris oli Oskar Lutsul 135. sünniaastapäev. Osalejad pidid esitamiseks valima ühe naljaka luuletuse ja humoorika proosapala. 1.–3. klassi lapsed võisid piirduda ainult luuletusega. End tulid proovile panema kuuskümmend õpilast kaheksast koolist. Nalja tegemine ei ole naljaasi. See selgus juba eelnevalt, kui käidi raamatukogus tekste valimas. Milline luuletus on naljakas, milline mitte? Ja miks? Mis peab olema jutus, et see kuulajate naerunärvi kõditaks? Kas peitub võti kirjeldatavas sündmuses või kasutatavates sõnades? Lõppkokkuvõttes taandub siiski kõik esitusele. Kunagi räägiti, et Tõnu Aav võiks kasvõi telefoniraamatut ette lugeda ja publik oleks naerust kõveras. Ka naljajuttu ja -luuletust võib lugeda nii, et ei saa aru, kus see nali on. Ja vastupidi. Omal ajal soovitati Rahva Hääle mõnd puhtpunast juhtkirja lugeda muhu murdes. Et olevat naljakam kui „Meelejahutaja” saade.

[gallery ids="331085,331038,331035,331037,331036,331042,331041,331040,331039,331045,331103,331049,331099,331043,331034,331105,331106,331051,331047,331044,331104,331052,331053,331056,331055,331057,331059,331058,331063,331064,331065,331066,331067,331068,331070,331071,331072,331062,331054,331073,331084,331083,331075,331074,331076,331082,331081,331080,331079,331077"] Arvo Tarmula fotod Luuletaja ja lastekirjaniku Ernst Enno 146. sünniaastapäeva tähistamisel oli peakangelaseks luuletaja lapselaps, Ameerikast kodumaale naasnud kirjanik Elin Toona. Teisipäeval tähistas Haapsalu raamatukogu luuletaja sünniaastapäeva traditsioonilise ringkäiguga – alustades keskpäeval Ernst Enno haualt Haapsalu vanal kalmistul, liikudes sealt luuletaja mälestussamba juurde ja lõpetades päeva vestlusringiga raamatukogu lugemissaalis. Enne ametliku osa algust tegi üks varakult saabunud külaline haual viimaseid korrastustöid ja palus kalmistul trimmerdaval töömehel kiiremas korras ka Enno haua ümbrus ära niita. „Oleks ju olnud inetu, kui Elin Toona näeks oma vanaisa hauda rohimata ja korrastamata,” ütles ta. Kalmistule kogunes veerandsada inimest, nende hulgas Enno lapselaps Elin Toona, kodanikunimega Elin-Kai Toona Gottschalk, kes on nüüd koos poja Reinuga Ameerikast Eestisse tagasi kolinud ja Taeblasse elama asunud. „Tere tulemast, Elin,” ütles Haapsalu raamatukogu direktori Ilme Sepp.

[caption id="attachment_324490" align="alignnone" width="1911"] Läänemaa ühisgümnaasiumi abiturient Eliise-Maria Koit oma köögis kummastava armastuse lugu vestmas. KUVATÕMMIS[/caption] Esimest korda ei saanud pika traditsiooniga etluskonkurssi korraldada nii, et lapsed ja noored esineksid saalitäiele rahvale. Teadagi, miks. Kus aga uks kinni pannakse, sealt leiab alati akna. Osalejad salvestasid oma etteaste moel või teisel ja saatsid vaatamiseks-kuulamiseks žüriile. Nagu filmirahvas ütleb: purgis! Kokku tuli 50 filmilõiku, pooled neist 1.–2. klassi õpilastelt. Osalesid kõik Suur-Haapsalu koolid, Lääne-Nigula valda esindasid Oru kool ja Noarootsi gümnaasium. Varem on koolide n-ö geograafia olnud laiem. Ega ei teagi, kas osalemisele sai takistuseks distantsõpe, mitmel korral muutunud toimumisaeg ja -võimalused või võõristus salvestusseadmete kasutamise suhtes.