Silt: erkki bahovski

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Ameerika Ühendriikides on puhkenud demokraatide leeris paanika pärast seda, kui nende presidendikandidaat ja praegune president Joe Biden esines väga nõrgalt teledebatil vabariiklaste presidendikandidaadi Donald Trumpi vastu. Biden ajas sõnu segi, kokutas ja tegi mõttetuid pause. Trump ajas oma tavalist, alternatiivsete faktidega pikitud juttu, aga USA ja rahvusvahelise üldsuse tähelepanu koondus Bidenile. Kuidas võib Biden juhtida USAd veel neli aastat? Ja kuidas ta ameeriklasi praegugi juhib? Mõneti veider ja koomilinegi oli lugeda uudiseid demokraatide „avastusest“, et Biden ei mänginud teledebatil välja ja kannatab selgelt vanadusnõtruse all. Kuidas saab Bideni vanadusnõtrus olla mingisugune avastus?

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Ehkki esmaspäeva õhtul ei suutnud Euroopa Liidu liidrid kokku leppida, kes saavad ühenduses kõrged ametikohad, püsib Eesti peaminister Kaja Kallas jätkuvalt konkurentsis. Kallas on kandidaat Euroopa Liidu kõrge välisesindaja kohale. Sellest tulenevalt tuleks uurida, missugune on üldse välisesindaja positsioon ehk mida Kaja Kallas Brüsselis tegema hakkab. Mõistagi on suurim erinevus asjaolus, et Kallas ei esinda üksnes Eestit, vaid tervet Euroopa Liitu. See eeldab mitte üksnes tugevaid avaldusi (ehkki ka need kuluksid kõrge välisesindaja puhul aeg-ajalt ära), vaid konsensuse otsimist liikmesriikide vahel.

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Sotsiaalmeedias on paljud ilmselt tähele pannud meeme, kus George Orwell, olles jõudnud aastasse 2024, avastab ahastades, et tänapäeva maailm on vägagi sarnane tema romaanis „1984“ kirjeldatuga. Või nending, et „1984“ oli kirjutatud ikka hoiatuse, mitte juhendina. Olgugi et naljakad, tundusid need meemid mulle alati veidi liialdatutena. Aga mitte enam – olles lugenud uudist, et väidetavalt soovib maksu- ja tolliamet (MTA) juurdepääsu eraisikute pangakontodele, meenus pea automaatselt Orwelli „1984“ ja selles olev Suur Vend, kes jälgis totalitaarse ühiskonna elu.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Vene režiimi juht Vladimir Putin käis läinud nädal Hiinas, kus teda võõrustas Hiina president Xi Jinping. Lisaks visiidiga kaasas käinud pompoossusele võeti Pekingis vastu 7000 sõna pikkune dokument, mis pidi kinnitama Moskva ja Pekingi jäägitut sõprust. Kuid enne, kui tuua välja dokumendi põhilised punktid, tasub tähele panna, et Putini võõrustamise eel oli Xi ise käinud Euroopas – Prantsusmaal, Ungaris ja Serbias. Kui Ungari ja Serbia visiidid meenutasid osalt Leonid Brežnevi visiite omal ajal rahvademokraatlikesse vabariikidesse, siis Prantsusmaal olid Xi vastas president Emmanuel Macron ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Euroopa päev 9. mail tähistab teatavasti kuupäeva, mil 1950. aastal teatas Prantsuse välisminister söe- ja teraseühenduse loomisest. Algas Euroopa lõimumine. Seda juttu pole siin mõtet rohkem lahti kirjutada – seisab Euroopa Liidu ajalugu ju pea igas 20. sajandi ajaloo õpikus ja Euroopa lõimumisest kõnelevas tekstis. Euroopa lõimumise kontekstis tuleks siiski arutada, miks söe- ja teraseühendus tekkis ja missugune seos võiks Euroopa lõimumisel ja 9. mail olla tänapäevaga.

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Film „Tulnukas 2“ on ajanud kriitikud lahte leeri: osa kiidab, teised seevastu arvavad, et tegemist on väga halva filmiga. Ise jääksin oma arvamuses tagasihoidlikult kuskile vahepeale: film jutustab küll düstoopilisest Eestist, aga ei suuda seda teha piisava rafineeritusega. Samas on külluses neid eesti filme, mis on „Tulnukas 2st“ kehvemad. Kuid väga vähe on kirjutatud ja räägitud filmis – ja tegelikult ka filmis „Tulnukas 1“ – kõneldavast ossikeelest, mida viljelevad Märt Avandi, Ott Sepa kehastatud jt tegelaskujud.

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] Aprilli algul külastas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas Narvat, kus kohtus õpetajate ja lastevanematega, et arutada eesti keelele üleminekut koolis. Delfi andmeil kiskus arutelu kohati emotsionaalseks, nii et üks lapsevanem rääkis, kuidas tema laps nutab, kui peab eesti keelt õppima (Delfi, 3.04).

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Reede, 22. märtsi õhtupoolikul hakkas maailma avalikkuses levima kaks uudist: terrorirünnak Moskvas ja Walesi printsessi Catherine’i vähk. Kui klõpsisin vaheldumisi CNNi ja BBC peal, tuli sealt ainult Catherine’i vähiuudis koos printsessi enda videopöördumise ja lõputute kuningakoja ja vähispetsialistidega.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Eesti välisministeerium postitas Xis (endine Twitter) 9. märtsil ehk Tallinna märtsipommitamise 80. aastapäeval inglise keeles koos fotodega info pealinna tabanud purustuste ja inimohvrite kohta. Kui postitus oli riigiinstitutsioonile kohaselt rutiinne, siis vastureaktsioonid Xi jälgijate poolt enam mitte. Reaktsioonid ei tulnud samas täieliku üllatusena, kuid olid küllalt ebameeldivad. Mida siis Xis vastuseks kirjutati? Enamik jälgijaid avaldas imestust selle üle, miks üldse seda tähistada – kas polnud ju Eesti toona osa Natsi-Saksamaast ja kõik, mis natside vastu käiku läks, oli seega hea.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas 25. veebruaril ehk päev pärast seda, kui täiemahulise sõja algusest oli möödunud kaks aastat, et Ukraina on kaotanud selles sõjas 31 000 ja Venemaa 180 000 sõdurit. Ja ehkki need arvud on palju väiksemad, kui seni on oletatud, annab see ikkagi aimu sellest, missuguseid massikaotusi Ukraina sõda tähendab. Nii näiteks hindas rahvusvaheline sõjauuringute instituut, et lahingus Avdijivka pärast sai Vene sõdureid rohkem surma kui kümme aastat kestnud Nõukogude-Afganistani sõjas (47 000 vs 25 000). Ometi loetakse sõda Afganistanis Nõukogude armeele väga häbistavaks.