Silt: erki smitt
6
Liivi jõe särjed valisid kõige ilusama kalamehe sööda
[caption id="attachment_424224" align="alignnone" width="1920"]
Enamik Kullamaa särjepüügivõistlusest osavõtjaid valis püügikohaks tuulevaiksema kalda. Foto: Andra Kirna[/caption]
Eelmine laupäev tõi Kullamaa jahi- ja kalameeste seltsi mehed Liivi kevadiseks kalarändeks alla lastud paisu juurde särjepüügivõistlust pidama.
Võistupüüdmine on mõeldud seltsi jahihooaja lõpu mõnusaks seltskondlikuks ajaviiteks. Võistluse võitja on see, kes püüab Liivi jõest välja kõige suurema särje.
Hommik pärast kevade esimest sooja oli paraku vastikult külm ja tuuline. Seltsi liige Erki Smitt, kes ilma õngeta jõe kaldal ringi kõndis ja koos Marek Topperiga kala püüdvatele meestele seltsi pakkus, ütles, et kohustuslik see võistlus ei ole.
Enamik Kullamaa särjepüügivõistlusest osavõtjaid valis püügikohaks tuulevaiksema kalda. Foto: Andra Kirna[/caption]
Eelmine laupäev tõi Kullamaa jahi- ja kalameeste seltsi mehed Liivi kevadiseks kalarändeks alla lastud paisu juurde särjepüügivõistlust pidama.
Võistupüüdmine on mõeldud seltsi jahihooaja lõpu mõnusaks seltskondlikuks ajaviiteks. Võistluse võitja on see, kes püüab Liivi jõest välja kõige suurema särje.
Hommik pärast kevade esimest sooja oli paraku vastikult külm ja tuuline. Seltsi liige Erki Smitt, kes ilma õngeta jõe kaldal ringi kõndis ja koos Marek Topperiga kala püüdvatele meestele seltsi pakkus, ütles, et kohustuslik see võistlus ei ole. 
Raplamaa karud tungivad Läänemaale
[caption id="attachment_378672" align="alignnone" width="960"]
Sel nädalal jäi õuntega maiustav karu rajakaamerasse Vormsis. Foto rajakaamera[/caption]
Kui veel mõne aasta eest oli karu rajakaameras põrutav uudis, siis enam mitte – Läänemaal pole kunagi olnud nii palju karusid kui praegu.
„Karud on liikunud meie kandis kogu aeg, aga mitte nii palju kui nüüd,” ütles Vatla ja Massu jahiseltside liige Arno Peksar. Kui veel mõne aasta eest oli karu rajakaameras põrutav uudis, siis enam mitte. „Lihtsalt mainitakse ära. Ei ole nii, et mul oli ja sul ei ole. Kõigil on,” ütles Peksar.
Peksari rajakaamerasse on sattunud korraga neli karu. Karu nägemiseks ei pea kaamerat olemagi. Vatla vana lennuvälja kandis on tänavu mesikäpp inimeste silma alla sattunud korduvalt, ja pole ka ime – karude arvukus Eestis tõuseb ja nad kolivad kohtadesse, kus neid seni on hõredalt. „Kui paremad elupaigad on täis, peab ju kuskile minema, kus keegi käpaga vastu vahtimist ei anna,” ütles Peksar. Mullu elas Eestis ligi 30 karupesakonda rohkem kui kümme aastat tagasi (mullu 91 ema poegadega, 2012. aastal 62).
Sel nädalal jäi õuntega maiustav karu rajakaamerasse Vormsis. Foto rajakaamera[/caption]
Kui veel mõne aasta eest oli karu rajakaameras põrutav uudis, siis enam mitte – Läänemaal pole kunagi olnud nii palju karusid kui praegu.
„Karud on liikunud meie kandis kogu aeg, aga mitte nii palju kui nüüd,” ütles Vatla ja Massu jahiseltside liige Arno Peksar. Kui veel mõne aasta eest oli karu rajakaameras põrutav uudis, siis enam mitte. „Lihtsalt mainitakse ära. Ei ole nii, et mul oli ja sul ei ole. Kõigil on,” ütles Peksar.
Peksari rajakaamerasse on sattunud korraga neli karu. Karu nägemiseks ei pea kaamerat olemagi. Vatla vana lennuvälja kandis on tänavu mesikäpp inimeste silma alla sattunud korduvalt, ja pole ka ime – karude arvukus Eestis tõuseb ja nad kolivad kohtadesse, kus neid seni on hõredalt. „Kui paremad elupaigad on täis, peab ju kuskile minema, kus keegi käpaga vastu vahtimist ei anna,” ütles Peksar. Mullu elas Eestis ligi 30 karupesakonda rohkem kui kümme aastat tagasi (mullu 91 ema poegadega, 2012. aastal 62).