Silt: erki smitt
Lõuna-Läänemaal on lubatud hundid kütitud
[caption id="attachment_459955" align="alignnone" width="1920"] Hunt. Foto Valeri Stšerbatõhh[/caption]
Läänemaa jahimehed on sel aastal küttinud kümme hunti ja sellega on Lõuna-Läänemaa ohjamispiirkonda antud hundijahiload ka läbi.
„Lumi soodustab tunduvalt hundijahti,” ütles Läänemaa jahindusklubi esimees Endrik Raun.
Pärast lume tulekut on selle aasta esimese nelja päevaga kütitud kõik Lõuna-Läänemaa ohjamispiirkonnas lubatud hundid. Üks hunt on lastud Luiste, Taebla ja Kasari jahipiirkonnas. Kõige rohkem, seitse hunti, on küttinud Kullamaa jahi- ja kalameeste seltsi liikmed.
Esimesed kolm Lõuna-Läänemaa ohjamispiirkonda antud hundiluba realiseeriti kõigest üheksa minutiga. Detsembri alguses andis keskkonnaagentuur Lõuna-Läänemaa ohjamisalale veel seitse hundilaskmisluba.
Kullamaa jahimehed lasid hundi
[caption id="attachment_441501" align="alignnone" width="1920"] Hunt. Foto: Valeri Štšerbatõhh[/caption]
Kullamaa jahimehed tabasid läinud pühapäeval Marimetsa raba servas Leila küla lähistel vana isahundi.
„Tegime seajahti ja hundiload olid reedel tulnud,” ütles Kullamaa jahi- ja kalameeste seltsi juht Erki Smitt Lääne Elule eile. Sigu metsas ei nähtud, küll aga ühte hallivatimeest. „Sai ära kütitud. Tundus olevat vana isahunt,” ütles Smitt.
Eelmised kolm hunti kütiti novembri keskel sealsamas lähistel.
Hundijahil käidi samuti üleeile, aga nähti vaid jälgi. „Kokku viied jäljed. Kaks paari ja üks üksik,” ütles Smitt.
Läänemaa jahindusnõukogu taotles selleks hooajaks Lõuna-Läänemaa ohjamisalale kümmet ja Põhja-Läänemaale kuut luba. Algul saadi Lõuna-Läänemaale kolm ja Põhja-Läänemaale üks luba nuhtlusisendi küttimiseks.
Lõuna-Läänemaa ohjamisalal otsustas keskkonnaagentuur lubada küttida varasema kolme asemel kokku ikkagi kümme isendit. Huntide arvukus sel alal oli osu
Jahimehed lasid kolm hunti üheksa minutiga
[caption id="attachment_460666" align="alignnone" width="1920"]
Hunditopis. Foto Juhan Hepner[/caption]
Kullamaa jahimeestel kulus laupäeval vaid üheksa minutit, et kõik kolm Lõuna-Läänemaa ohjamispiirkonda antud hundilaskmisluba realiseerida.
Kõik kolm hunti kütiti Marimetsa raba servas Kalju küla lähedal. Kullamaa jahi- ja kalameeste seltsi esimehe Erki Smiti sõnul kulus 29 jahimehel hommikusele luurele ja lipuliini ülespanemisele rohkem aega kui küttimisele.
Laupäeva hommikul oli maas väike lumekirmetis, m
Hunditopis. Foto Juhan Hepner[/caption]
Kullamaa jahimeestel kulus laupäeval vaid üheksa minutit, et kõik kolm Lõuna-Läänemaa ohjamispiirkonda antud hundilaskmisluba realiseerida.
Kõik kolm hunti kütiti Marimetsa raba servas Kalju küla lähedal. Kullamaa jahi- ja kalameeste seltsi esimehe Erki Smiti sõnul kulus 29 jahimehel hommikusele luurele ja lipuliini ülespanemisele rohkem aega kui küttimisele.
Laupäeva hommikul oli maas väike lumekirmetis, m
Metskitsede arv on Läänemaal drastiliselt langenud
[caption id="attachment_412618" align="alignnone" width="1920"]
Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun. Andra Kirna[/caption]
Metskitsede arv on Läänemaal langenud ja mitu jahiseltsi on otsustanud sel hooajal neid üldse mitte küttida. Samal ajal kasvab karude arv.
2022. aastal soovisid Läänemaa jahimehed küttida 840 metskitse, kuid tänavu vaid 169. Langus on veelgi drastilisem, kui arvestada tegelikult kütitud loomade arvu: 2022. aastal kütiti 924 metskitse, mullu kõigest 157. Tänavu soovitas jahindusnõukogu küttida vaid 184 metskitse.
„Sõraliste küttimismäärad on alati olnud soovituslikud, mitte kohustuslikud. Jahimees teab ise kõige paremini, mis tal metsas toimub,” selgitas Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun. Tema sõnul on ekslik arusaam, justkui juhitaks küttimist ülalt alla. Tegelikkuses lähtutakse küttimismäärade kehtestamisel kohalike jahiseltside soovidest.
„Me ei suru kellelegi midagi peale,” sõnas Raun. „Seltsid küsisid
Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun. Andra Kirna[/caption]
Metskitsede arv on Läänemaal langenud ja mitu jahiseltsi on otsustanud sel hooajal neid üldse mitte küttida. Samal ajal kasvab karude arv.
2022. aastal soovisid Läänemaa jahimehed küttida 840 metskitse, kuid tänavu vaid 169. Langus on veelgi drastilisem, kui arvestada tegelikult kütitud loomade arvu: 2022. aastal kütiti 924 metskitse, mullu kõigest 157. Tänavu soovitas jahindusnõukogu küttida vaid 184 metskitse.
„Sõraliste küttimismäärad on alati olnud soovituslikud, mitte kohustuslikud. Jahimees teab ise kõige paremini, mis tal metsas toimub,” selgitas Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun. Tema sõnul on ekslik arusaam, justkui juhitaks küttimist ülalt alla. Tegelikkuses lähtutakse küttimismäärade kehtestamisel kohalike jahiseltside soovidest.
„Me ei suru kellelegi midagi peale,” sõnas Raun. „Seltsid küsisid
6
Liivi jõe särjed valisid kõige ilusama kalamehe sööda
[caption id="attachment_424224" align="alignnone" width="1920"]![]()
Raplamaa karud tungivad Läänemaale
[caption id="attachment_378672" align="alignnone" width="960"]
Sel nädalal jäi õuntega maiustav karu rajakaamerasse Vormsis. Foto rajakaamera[/caption]
Kui veel mõne aasta eest oli karu rajakaameras põrutav uudis, siis enam mitte – Läänemaal pole kunagi olnud nii palju karusid kui praegu.
„Karud on liikunud meie kandis kogu aeg, aga mitte nii palju kui nüüd,” ütles Vatla ja Massu jahiseltside liige Arno Peksar. Kui veel mõne aasta eest oli karu rajakaameras põrutav uudis, siis enam mitte. „Lihtsalt mainitakse ära. Ei ole nii, et mul oli ja sul ei ole. Kõigil on,” ütles Peksar.
Peksari rajakaamerasse on sattunud korraga neli karu. Karu nägemiseks ei pea kaamerat olemagi. Vatla vana lennuvälja kandis on tänavu mesikäpp inimeste silma alla sattunud korduvalt, ja pole ka ime – karude arvukus Eestis tõuseb ja nad kolivad kohtadesse, kus neid seni on hõredalt. „Kui paremad elupaigad on täis, peab ju kuskile minema, kus keegi käpaga vastu vahtimist ei anna,” ütles Peksar. Mullu elas Eestis ligi 30 karupesakonda rohkem kui kümme aastat tagasi (mullu 91 ema poegadega, 2012. aastal 62).
Sel nädalal jäi õuntega maiustav karu rajakaamerasse Vormsis. Foto rajakaamera[/caption]
Kui veel mõne aasta eest oli karu rajakaameras põrutav uudis, siis enam mitte – Läänemaal pole kunagi olnud nii palju karusid kui praegu.
„Karud on liikunud meie kandis kogu aeg, aga mitte nii palju kui nüüd,” ütles Vatla ja Massu jahiseltside liige Arno Peksar. Kui veel mõne aasta eest oli karu rajakaameras põrutav uudis, siis enam mitte. „Lihtsalt mainitakse ära. Ei ole nii, et mul oli ja sul ei ole. Kõigil on,” ütles Peksar.
Peksari rajakaamerasse on sattunud korraga neli karu. Karu nägemiseks ei pea kaamerat olemagi. Vatla vana lennuvälja kandis on tänavu mesikäpp inimeste silma alla sattunud korduvalt, ja pole ka ime – karude arvukus Eestis tõuseb ja nad kolivad kohtadesse, kus neid seni on hõredalt. „Kui paremad elupaigad on täis, peab ju kuskile minema, kus keegi käpaga vastu vahtimist ei anna,” ütles Peksar. Mullu elas Eestis ligi 30 karupesakonda rohkem kui kümme aastat tagasi (mullu 91 ema poegadega, 2012. aastal 62).