Silt: ene sarapuu

[caption id="attachment_382423" align="alignnone" width="2000"] Vormsi postiljon Ene Sarapuu on naine nagu orkester: postipunktipidaja, lehekandja ja pakikuller. Foto: Egon Erkmann[/caption] Üle 400 elanikuga Vormsi saarest saab Eestis üks esimesi kohalikke omavalitsusi, kus pole mitte ühtegi postiasutust. „Poole aastaga kaks hoopi korraga,” ütles elupõline vormsilane, kunagine saarevaht Jonne Berggren Lääne Elule. „Oli postkontor, siis tehti postipunkt. Nüüd läheb see kah kinni.” Septembrist kahanes Vormsi postkontor postipunktiks, kus on võimalusi vähem – pole telefonikaarte, saab küll osta ümbrikuid ja marke, aga postkaarte, mida ümbrikusse panna, ei saa. 1. jaanuarist paneb riigifirma ka postipunkti kinni. Pärast seda jääb saarele ainult postiljon Ene Sarapuu, kellel pole enam tööruumegi, küll aga kohustused.

[caption id="attachment_369748" align="alignnone" width="2000"] Rälby külavahetee saab maakondliku arengu programmi raha eest mustkatte alla. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Vormsi sai maakondliku arengu programmist veerand miljonit eurot toetust, et asfalteerida kõige hullemini tolmavad kruusateed. Seisate taluõuel, külavaheteed mööda läheneb auto. Mida teete? Muidugi pagete tuppa, päästate, mis päästa annab. Näiteks nööril rippuva pesu, et seda ei mataks auto sabas lohisev tolmupilv. Vormsi väikesed punased majad ja valendavad kruusateed pakuvad arhailis-romantilist vaatepilti turistidele, aga kohalikke painab tolm suvest suvesse. Saare suved, muide, on enamjaolt põuased.

[caption id="attachment_329261" align="alignnone" width="2000"] Kaja Rootare. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Riigihalduse minister Jaak Aab lubab kohalikele omavalitsustele maksta kümme eurot iga täisealise täisvaktsineeritu pealt, kui 13. detsembriks on vallas või linnas kaitsepoogituid vähemalt 80 protsenti. „Oleme seda arutanud ja arvutanud,” ütles Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare Lääne Elule. Kui Haapsalu jõuaks maagilise 80 protsendi piirini, siis laekuks linna eelarvesse 10 000 euro ringis. Summa pole just väike, aga Rootare arvutuste järgi tuleks napilt kuu aja jooksul teise doosiga vaktsineerida 800 haapsallast. „See on päris suur hulk,” nentis Rootare. Rootare sõnul pole kohalikul omavalitsusel peale teavitamise võimalusi inimeste meelt muuta – kui teaks, mis mõjuks, siis teeks. „Ukselt uksele me käia ei jõua. Ma ei näe ühtegi tõhusat meedet. Ma ei kujuta ette end kaubamaja ukse peal flaiereid jagamas jutuga, et minge ometi vaktsineerima, siis linn saab raha,” ütles Rootare. Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus nentis, et kohaliku omavalitsuse käed jäävad lühikeseks. Lääne-Nigulas on vaktsineeritud alla 70 protsendi elanikke. Kui kõik üle 18aastased oleks vaktsineeritud, saaks vald alla 6000 euro – Lõhmuse sõnul küll sümboolse väärtusega, kuid suhteliselt väike summa. „Ainus meede, mis ma näen, oleks üleskutsed valla lehes ja Facebookis,” ütles Lõhmus. „Hajaasustusega suures vallas ei kujuta ma midagi muud ette.” Kõige vähem on Lääne-Nigulas vaktsineerituid mitte eakate, vaid noorte seas. Kui üle 70aastaste vaktsineeritus on 83 protsenti, siis  18–29aastaste seas on kaitsepoogituid 54 protsenti (Haapsalus 57 ja Vormsis 58 protsenti).

[caption id="attachment_299640" align="alignnone" width="2000"] Ormsö tegi suvel ligi 1000 reisi. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Parvlaev Ormsö tegi tänavu kolmel suvekuul mandri ja Vormsi vahel sadakond reisi mullusest rohkem, kuid üle mere veetud reisijate ja autode arv hüppeliselt ei kasvanud. Tänavu suvel tegi Ormsö Rohuküla ja Sviby vahel 976 reisi, mida on 98 võrra rohkem kui mullu suvel.

[gallery td_gallery_title_input="Konverents „Eakad – Läänemaa väärtus 2021”" ids="343209,343200,343201,343203,343204,343205,343206,343207,343208,343210,343211,343212,343213,343202,343214"] Kolmapäeval Haapsalu kultuurikeskuses peetud konverentsil „Eakad – Läänemaa väärtus 2021” andis Eesti pensionäride ühenduste liit (EPLÜ) üle liidu tänumedalid Läänemaa pensionäridele.

[caption id="attachment_315209" align="alignnone" width="1920"] Foto: Pixabay[/caption] Läänemaa koroonastatistikat veab Vormsi saar, kus elab üle poole viimase seitsme päeva jooksul Läänemaal positiivse testitulemuse saanutest. Viimase kümne päevaga on saarel positiivse testitulemuse saanud 19 inimest. Läänemaal kokku on sama aja jooksul nakatunud 36 inimest. Lisaks on Läänemaa statistikas kirjas veel kolm inimest, kes tegelikult elavad Harjumaal.

[caption id="attachment_247404" align="alignnone" width="900"] Vormsi kool. Arvo Tarmula[/caption] Pisike Vormsi kool jäi selle nädala algusest distantsõppele, kui selgus, et kolmandik lapsi ja lasteaed-põhikooli töötajaid on koroonaviirusega nakatunud. Seni koroonast puutumata jäänud veidi üle 400 elanikuga saare nakatumisnäit kihutas 16. septembril Eesti tippu – see kerkis üle 5000 ajal, kui Eesti keskmine on 439. Täpselt samal päeval tegi valitsus põhimõttelise otsuse kaotada saartel maskikandmise kohustus ja leevendada piiranguid, sest saartel on nakatumise näit madal ja vaktsineerituid palju. „Loodan, et see peab olema mingi infonihe. Vast ei olnud neil sel ajal veel Vormsi kohta infot, eriti kui arvestada saarte lukku panekut ja peaaegu et paranoilist suhtumist saartesse eelmiste lainete ajal,” ütles Vormsi kooli direktor Age Hälvin Lääne Elule. Eilseks oli seni koroonast puutumata jäänud saarel viirusega nakatunud 11 vormsilast. 19 kohapeal koolis käiva õpilasega Vormsi koolis oli eilseks kümme haiget – kuus

[caption id="attachment_235184" align="alignnone" width="900"] Ene Sarapuu. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Vormsi vallavanem Ene Sarapuu esitas läinud nädalal keskkonnaminister Tõnis Möldrile taotluse vaadata üle Vormsi püügivahendite arv ning suurendada nii kutseliste kui ka harrastuskalurite nakkevõrkude ja ääremõrdade lube. Sarapuu sõnul on Vormsi elanike arvu poolest teine väikesaar Eestis, kuid püügivõimalus on teiste väikesaartega võrreldes proportsionaalselt väga väike, sõltumata sellest, kas võtta aluseks rahvaarv või saare pindala.