Silt: Ene Pajula

[caption id="attachment_189434" align="alignnone" width="516"] Ene Pajula. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Uskumatu, et oleme nüüd, Eesti taastatud iseseisvuse 30. aastapäeva eel, pidanud hakkama muretsema ajakirjandus- ja sõnavabaduse kaotamise pärast, sest ma ei mäleta, et kogu minu elu jooksul oleks sellest kunagi räägitud, või kui üldse, siis kurdeti, et nimetatud vabadused puudusid kusagil mujal maailmas. Nõukogude ajal polnud ükskõik millise vabaduse puudumine loomulikult üldse teema, sest kes muu kui NLKP oli tollal ajastu au, mõistus ja südametunnistus. Kuidas oleks olnud mõeldav, et keegi läheks sellega vastuollu? Kui keegi isegi julges proovida sõnaselgelt vastu astuda, lõppes see lahtilaskmise või kinnipanekuga.

[caption id="attachment_261095" align="aligncenter" width="900"] Ene Pajula. Foto: Urmas Lauri[/caption] Sel kevadel on Juhan Peeglist räägitud rohkem kui tavaliselt, sest 19. mail tähistasime tema 100. sünniaastapäeva. Et Peegel oli akadeemik, professor, ajakirjanike õpetaja, seda teavad – ilmselt mitte kõik, kuigi tahaksin loota, et – väga paljud Eesti inimesed. Peale selle oli ta keeleteadlane, murdeuurija ja kirjanik. Ja üldse mitte viimases järjekorras – erakordselt soe inimene. Eesti üldsus on ta valinud 20. sajandi 100 suurkuju hulka.

[caption id="attachment_261095" align="alignnone" width="900"] Ene Pajula saab presidenditl Valgetähe V klassi teenetemärgi. Foto Urmas Lauri[/caption] Täna hommikul teatas president Kersti Kaljulaid tänavused teenetemärkide saajad. Ainsa läänlasena on pärjatute seas ajakirjanik Ene Pajula, kellele omistati Valgetähe V klassi teenetemärk. Kui hommikul veerand tundi pärast uudise teatavakstegemist Ene Pajula uksele koputasime, polnud tal endal teenetemärgi saamisest veel aimugi. „Mille eest?” küsis Pajula lillekimpu vastu võttes. „Absoluutselt ei teadnud, ma pole veel üleski ärganud. Olete te ikka kindlad, et see olen mina, Ene Pajulaid on ju veel?” vastas ta küsimusele, kas ta pole veel uudist kuulnud.

Eesti kodukaunistamise ühendusel (EKKÜ) on olnud kombeks korraldada õppereise. Nii on käidud tutvumas koduaedade ja linnaparkide ning aianduselu korraldusega Soomes, Rootsis, Poolas, Lätis ja Leedus, ringi on vaadatud ka siinsamas Eestis. Igal pool on midagi, millega kodust elukorraldust võrrelda, igalt poolt on midagi õppida – nii seda, mida võiksime üle võtta kui ka seda, mida me kindlasti teha ei tahaks. Tänavune õppereis viis EKKÜ volikogu Gotlandile.